Märtsi lõpu ilm (24.- 31.03.2025)
Eesootav nädal ja ühtlasi märtsi lõpp tuleb muutliku ilmaga, kuid vähemasti päevad on kindlalt plusskraadides.
Esmaspäeval (24.03.) liigub Eesti kagu- ja idapiiri lähistele väike ja väheaktiivne madalrõhkkond. Öö esimene pool on sajuta, öö teises pooles jõuab Lõuna- ja Kagu-Eestisse lörtsi-, ja vihmasajuala, mis liigub edasi põhja-kirde suunas. Tallinn-Pärnu joonest lääne poole jõuab vaid üksikuid sajupilvi, õhtul lakkab sadu ka idapoolsetes maakondades.
Päeva esimeses idakaarest puhuv nõrk tuul pöördub õhtuks läänekaarde.
Öösel on õhutemperatuur -3...+3°C, päeval tõuseb +2...+9°C-ni.
Teisipäeval (25.03.) jõuab Eestisse kauge keerise lohk. Öö on sajuta, päeval liigub üle maa vihmapilvi.
Tuul on pigem nõrk ja puhub läänest - edelast.
Õhutemperatuur on öösel -1...+3°C, päeval +3...+7°C, soojem on Lõuna-Eestis, seal kuni +9°C.
Kolmapäeval (26.03.) tuleb väheaktiivse madalrõhkkonna kese Eesti kohale. Vihmahood jätkuvad kuni õhtuni, siis tekib sisse enam kuivemaid hetki.
Tuul pöördub päeva jooksul põhjakaarde, kuid on nõrgapoolne.
Õhutemperatuur on öösel +1...+5°C, päeval +2...+7°C.
Neljapäeval (27.03.) tuleb lõunapoolse kõrgrõhkkonna kauges põhjaservas sajuta ja tasapisi tugevneva läänekaare tuulega, kuivõrd Eestile läheneb läänest uus madalrõhulohk.
Öösel on õhutemperatuur -3...+2°C, päeval +4...+11°C.
Reedel (28.03.) liigub üle Eesti madalrõhulohk. Sajuhooge on enam öösel ja päeva esimeses pooles, õhtupoolik tuleb juba kuivem.
Tuul puhub läänekaarest ja puhanguid on mere ääres 12...15m/s.
Õhutemperatuur on öösel +2...+5°C, päeval +3...+8°C.
Järgnev nädalavahetus (29. ja 30.03.) tõotavad tulla tõusva õhurõhu foonil vaid üksikute vihmahoogudega ja rahuliku tuulega. Õhutemperatuur on öösiti +2...+7°C, päeviti tõuseb 10°C ümbrusse ja kus päikest enam, seal ka +15°C ümbrusse.
Esmaspäev (31.03.) tuleb tänastel andmetel põhjakaarde pöörduva õhuvoolu ja jaheneva ilmaga. Miinuspoolele langevat õhutemperatuuri prognoosides siiski hetkel ei paista.
.png)
ECMWF 12 mudel näitab korralikku kevadet 29. märtsist 4. aprillini.
VastaKustutaJust oli GFS-i mudel samast ajast otse vastupidine...
KustutaJa meil on aasta 2025, mitte 2005 ja ikka ei oska mudelid nädalat ette näha, kas tuleb talv või kevad.
KustutaJah, isegi 1975. aastast on omajagu möödas. Ning ka siis oli ilmateade täiesti olemas.
KustutaEks need sellised seapõrna stiilis ilmateated olid jah.
KustutaPolnud need ametlikut ilmateated palju täpsemad kui tänased. Aga seapõrnad olid sama moes nagu praegugi.
KustutaPäästkem kiimaministeerium! Ilma ja kliimat vajame kõik!
VastaKustutaAprillis saame ilmselt veel talverõõmegi nautida.
VastaKustutaMillest selline järeldus.
KustutaLihtsalt aprilliilm võib seda pakkuda. Järeldused teeme mais.
KustutaJust. Isegi mullune aprill pakkus jüripäeval lund, kuigi kümnendal oli Kagu-Eestis üle 25 kraadi.
KustutaNing mitu kraadi täpsemalt üle 25 kraadi? Ning Lääne-Eestis oli kindlasti vähemalt 10 -15 kraadi vähem kui 25 kraadi.
KustutaVõimalik et oli, aga seal ilmselt oli lundki vähe kui üldse. Meri nusperdab kliima ära lihtsalt. Kagu-Eesti on mitmekesiseima kliimaga piirkond siin Eestis.
KustutaNoh, Nursipalu avitab.
KustutaLaupäev paistab küll kevadine tulevat, kuid siin on üks "aga". Just laupäeval on oodata osalist päikesevarjutust, mis tähendab, et õhumassi kogu termiline potentsiaal ei avalduks ka lausselge ilmaga, sest varjutus toimub päevasel ajal - tipphetk kella 13:37 paiku.
VastaKustutaMitu % päikesest kuu taha kaob?
Kustuta13 % pindalast.
KustutaAga see ilmajutt on siin taustal väga jabur.
Seega 13% võimalikust temperatuurimaksimumist jääb puudu. Ehk et kui praegune prognoos lubab laupäevaks max 15 kraadi, siis võtkem 13% maha, kuna mudelprognoosid vaevalt arvestavad päikesevarjutusega.
KustutaEi tahaks nii pahsti öelda, aga võtke rohtu.
KustutaSee veel ei kasva.
KustutaNeed rohud on purkides. Krõbisevad, kui raputada. Päikesevarjutuse ajal krõbisevad 13% vähem muidugi.
KustutaSiis ta peab 13% tugevamalt raputama.
KustutaEks peab hommikul 13% rohkem putru sööma.
KustutaGFS lubab 2 aprill isegi lund veel
VastaKustutaKolmandal ka.
KustutaGFS 12 näitab Eesti põhjaranniku kanti 15 cm lund 3. aprilliks. Kevad on end purju joomas vist...
KustutaEi usu eriti lume tulekut. Kuigi vanasti oli aprillilumi tavaline.
KustutaPigem tuleb jah igav -4/+4 vahemikus ilm.
KustutaAprillikuu alguse lumi pole tegelikult midagi erilist. Eriline on hoopis see, et talv joob end pidevalt purju ja ei jõuagi kohale.
Kustuta1988. aasta 22-24. aprilli lumesadu tõi ikka palju rohkem lund maha kui 15 cm ja seda kogu Eestis. Ka siis muide nenditi, et lumesadu aprlilli lõpus polegi haruldane.
Lihtsalt "purjus talved" on meid lillelasteks teinud... Isege see, 1987/1988. aasta talv oli üsnagi "täis". Sellest hoojast alates ongi talv vaid harva selgeid aastaid näinud...
Kuskil ei paista ju seda aprilli alguse "külma". Palav nagu saunas.
VastaKustutaEks see ilma üle heietamine olegi üks mõtetus! Tuleb mis tuleb ja mis tuli see selgub õhtul.
Kustuta10 kraadi saunas on siis, kui katus on ära sõitnud.
KustutaKes see rumal oma sauna katusele rattad alla paneb. Päevas mitu korda kutsuküla appi, et katus tagasi panna
KustutaMeil Haanin üteldäs et aprillilumi um vaesemehe sitt põllule
VastaKustutaOm. Sääntse ütelust olen Mulgimaalgi kuulnu.
KustutaGFS 06 näitab 11. ja 12. aprilliks niimitmeski kohas juba ka päevaseid miinuskraade.
VastaKustutaAmmu oleks aeg. Aga need päevased miinused ei tule ju jaanuariski.
Kustuta