25.nädala ilm (16.- 22.06.2025)
Uue nädala ilm saab olema mõõduka soojaga ning muutlik.
Esmaspäeval (16.06.) oleme eemalduva kõrgrõhkkonna servas. Öö ja päev kuni õhtuni on sajuta ja mõnel pool ka päikeselised. Siis jõuavad läänest külma frondiga seotud vihmapilved ja levivad edasi üle maa.
Läänekaare tuul on rahumeelne ning öösooja on 6...14°C, päeval 18...25°C.
Teisipäeval (17.06.) oleme kõrg- ja madalrõhkkonna piirimail. Öösel levib laussadu üle maa, päeval areneb laialdaselt hoovihmapilvi, sisemaal on ka äikesevõimalus.
Tuul puhub läänest - loodest ja pisut tugevneb.
Öösel on sooja 9...14°C, päeval 14...21°C.
Kolmapäeval (18.06.) laieneb üle Eesti põhja pool asetseva madalrõhkkonna serv. Öö on kuivem, päeval areneb eeskätt mandril rohkelt rünksajupilvi. Tuleb hoovihma, mis on kohati tugev ja ka äike on mõnel pool tõenäoline.
Läänekaare tuul on üldjoontes rahumeelne, vaid äikesepilve all võib tugevamaid puhanguid olla.
Öösel on sooja 9...15°C, päeval jääb ülempiiriks 20°C.
Neljapäeval (19.06.) tuleb madalrõhkkond vahetult Eesti idapiiri taha.
Ilm on enamasti niiske - öö on kuivem, päev taas mitmel pool hoovihmadega. Välistatud pole äike.
Tuul keerab põhjakaarde ja muutub veidi tugevamaks.
Öösooja on 8...13°C, päeval 12...18°C.
Reedel (20.06.) keeris eemaldub lõunasse. Öö on selle servas veel sajune, päeval areneb üksikuid hoogsajupilvi.
Põhjakaare tuul rahuneb taas ning öösel on sooja 8...15°C, päeval 12...18°C.
Laupäeval (21.06.) jääme väheaktiivsesse rõhuvälja. Öö on kuiv, päeval areneb siin-seal mõni vihmapilv. Tuul on rahulik ja öösooja on 5...12°C, päeval kuni 20°C.
Pühapäeval (22.06.) jõuab läänest uus, kuid väheaktiivne madalrõhulohk. Selle mõjul tuleb päeval veidi vihma.
Tuul keerab läänekaarde, kuid püsib küllaltki rahumeelne.
Öösooja on 8...15°C, päeval 12...18°C.
Tänastel andmetel on jaanipühade ilm pigem niiskepoolne. Küll aga on prognoosid muutlikud.
Loodetavasti toob see jahedus ka tõeliselt sinise taeva tagasi. Viimased 2-3 nädalat on pilvevaba taevas koguaeg valkjas või piimjas-sinine olnud. Harjumaal oli pilvevaba taevas ehtsalt sinine viimati 31. mail.
VastaKustutaMeil Haanin kah kolmas päiv kui vihma es tulõ, nüüd lubatas jälle humsõst satto, ei tiä millal nu ilosama ja kuivõma ilma tulõva. Ikaldus um täielik
VastaKustutaKas kuumalaine paistab?
VastaKustutaTalv on nii poole aasta kaugusel. Kuigi äkki jääbn seekordne, 13-s järjestikune kuumalaine siis ära.
KustutaMinu arvates võib ka suve maha kanda, mitte ükski mudel ei näita sooja lähima 2-3 nädala jooksul. Maikuu oli ka külm, tõesti kohutav kliima siin riigis.
VastaKustutaAga kevad oli ju super. Tuli isegi 27,x kraadigi ära.
KustutaSee oli ainult 2 päeva ja maikuu oli ka kohutav.
KustutaHarjumaal isegi 3 päeva. Siin oli 16. aprill ka suvine (21 kraadi), aga kuna Lõuna-Eesti poolt lähenes samal ajal sadu, siis seal soe polnud.
KustutaTäna siis selle kuu soojim päev. Õnnestus õnneks nautida ka.
VastaKustutaOh neid kindlaid kõneviise... Kui neid sõnu veel mütsidesse teisendada ja siis sööma hakata...
KustutaLoodetavasti ma vangi minema ei pea, et julgesin fakti nentida... Kui täna oli sel kuul esmakordselt 24 kraadi ja teistel päevadel on olnud alla selle, siis ju ongi soojim. Vähemalt Harjumaa piires.
KustutaEks see ole tõlgendamise küsimus. Arne Koitmäe kah täna komisjonis jälle valetas e-valimiste kohta nii et suu suitses, aga eks see ole kah tema arvates tõlgendamise küsimus. Sama ka juunikuu enimsooja päevaga.
KustutaKusjuures erinevalt koitmäest saab eelkirjutajale suure eelise anda - kui tal veab, võib ju tõesti edasine juuni nii külm tulla.
Ei noh, seekord oleks tore kui peab hiljem oma sõnu sööma, aga ma arvan ka et juuni maksimum tuleb madalam kui aprilli maksimum :D
KustutaJälle on ruumi tõlgendusteks. Siinkandis, Kagu-Eestist kaugel eemal, juba oligi eile-üleeile pisut soojem kui neil väidetavalt ülipalavatel jürikuu päevadel. Kas maletame edasi?
KustutaHarjumaal oli aprillis 26 kraadi, eile 24.
KustutaJuba üle-eile siiski...Elu läheb ruttu!
KustutaMis 26? Harjumaast mujalgi on kohti. Üle +22 pole ma enne eelmist pühapäeva sel aastal näinud.
KustutaTallinna kandis saabuv öö ilmselt eriti vihmane ei tule, aga mujal peaks sadama küll ja veel; eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis.
VastaKustuta16mm Harjumaal, abiks ikka
KustutaÕnneks tuli tol ööl prognoositust rohkem jah. Seekord hea kui üldse sajab.
KustutaTundub, et neljapäeval saab Lõuna-, Kagu- ja Ida-Eesti taas rohke vihma osaliseks, nagu sealkandis ikka.
VastaKustutaIlmateenistuse äikesehoiatuse kaardil on Harju- ja Läänemaa märkimine liiast.
VastaKustutaHoiatust juba muudetigi. :D
KustutaTundub, et see suur sadu jääb jälle ära. Mudelid näitavad kella 17-st sadu, aga praegu on kell juba 18:54 ja endiselt ei saja.
VastaKustutaMudelite näidatud 20 mm asemel peab radarit vaadates vist 5...7 mm-ga leppima.
Lõpuks hakkas korralikult sadama. Loodetavasti paneb sedasi hommikul kella 5-ni välja, nii nagu mudelid näitavadki!
KustutaKas juulis võib ka 25 või rogkem sooja tulla? Lähima 2 nädala jooksul hea kui 20 tuleb.
VastaKustutaMiskipärast tuleb meelde kuskil 80--ndail kuskil kõlanud siiras küsimus: Kas nõukogude liidus on s.ksi?
KustutaHuvitav mõelda jah, et aprilli teise kolmandiku lõpus oli 27 kraadi, aga sealt siiani pole 25 kraadistki soojem olnud.
VastaKustutaAh ära hala :) parim suvi üldse
KustutaKuskil 23-24 kraadi siin hiljuti oli. See oligi selle aasta senine absoluutne rekord. Mis kuskil mujal oli - mis kasu sest.
KustutaMa vist ei hakka kunagi aru saama, kuidas keegi suudab praegust ilma nautida ja selle kohta öelda, et "normaalne suvi" :D Alla 19-20 kraadi ei ole mingi suvi, vaid roheline sügis.
KustutaJahedapoolne on praguseni küll see (täna alanud...) suvi.
KustutaSamas, nt 2021 oli pika kuumuse aegu umbes sel ajal küll tunne, et küll oli hea nt see 1982. aasta juuni, kui isegi keskküte tagasi sisse lülitati...
...Nüüdse ilma taustal tundub aga, et seesama 1982. oli ikka vastik juuni küll...
KustutaJõulud pisut üle kuue kuu pärast käes; küll siis soe tuleb ka!
KustutaSeda muidugi. See poripoolaasta algab juba märksa enne jõule.
KustutaKüll oleks hea siingi oma sõnu süüa.
Tänasest siis ongi jälle see aeg käes, mil päevad lühenevad. Jube ruttu ikka aeg läheb.
VastaKustutaKuu aja pärast on ikka veel peaaegu sama valge aeg. Nii et ses osas pole esialgu hullu.
KustutaPraegu jääb jah julgelt nädalaks/kaheks päevavalgus seisma, aga ca kahe nädala pärast hakkab päev juba nädalakaupa 10-15 minutit lühemaks jääma. Vanarahvas ütles ikka, et augustikuu öödel on juba "tont" põõsas, sest õhtud on nii pimedad.
KustutaKeda ülim täpsus huvitab, siis tänane päev on eilsest 8 sekundit lühem, homne tänasest 19 sekundit, ülehomne homsest 29 sekundit jne...
KustutaSiit näeb täpsemalt:
https://www.timeanddate.com/sun/estonia/tallinn
Seega jah, tähelepandavalt veel ei pimene. Alles 10. juuli kandis on lühenevad päevad/pimenevad ööd tajutavamad.
Selgelt hakkab see siiski tunda andma alles juuli viimasel kolmandikul.
KustutaAugustiöödel muidugi on Michal põõsas ja filmib ilma loata teie akmast sisse, koostades uut totaalset ebaseaduslikku andmebaasi.
KustutaPigem Marko Mihkelson filmiks...
KustutaNojah, tööjaotus, Marko filmib, Kristi, ei Kristel... ei... Kristen või... kogub pildid kokku.
KustutaKuidas te tohite teotada pühasid pätte?
KustutaPolitseiriigis vist ei tohi.
KustutaAga just suisa peab. Politseiriigi hävitamiseks.
KustutaSeda küll.
KustutaTundub, et 24. ja 25. juuni toovad Lõuna-Eestisse taas 30-40 mm sademeid; niiet saate seal uue võimaluse riisi kasvatada kui pole veel jõudnud.
VastaKustutaJuuni keskmine on praegu vist selgelt madalam, kui olid september 2023 ja 2024. :D
VastaKustutaStatistik siin: On jah ilmselt nii. Hetkeseisuga on Harku keskmine +14 aga nendel septembritel oli üle +15
VastaKustutaJa üle-eestiliselt oli mai keskmine ka vaid 9,3 kraadi.
KustutaEga see mai väga külm ei tundundud. Lihtsalt normaalne kevadkuu.
KustutaJah, isegi palav tundus. Paraku ei taibanud talvejopet seljast võtta.
KustutaVärk ju selles, et talvejope oligi kerge kevadmantel.
KustutaEuroopa mudelisse on vist sisse häkitud ,et see 4.juuliks orkaani näitab
VastaKustutaEi tundu ju võimatu, ka täne-homme valitsev madalrõhkkond tekkis suht tühja koha pealt.
KustutaMillal siis suvi tuleb? Hetkel on isegi formaalne suvi pigem klimaatiline kevad-sügis.
VastaKustutaGismeteo värske värk midagi head kuuks ajaks ei paku 😥😥
KustutaTuleb vist suvede 2015 ja 2017 analoog jah.
KustutaMa tahaks nüüd tõesti teada, mis see Statistiku metoodika on. Tema juba kuskil kevadel pakkus, et tuleb jama ja ta on siiamaani enam-vähem kõik suved alates 2021 kuni praeguseni õigesti ennustanud.
KustutaMa muidugi loodan, et juulis ikka läheb paremaks, a la 2014 stiilis, ei pea isegi nii kuum olema kui too aasta, aga ikka tunduvalt parem kui juuni.
Mis vabandage väga, jamps see on? "Enam-vähem kõik õigesti enustanud,..." Vaat see on see, et kui tahab keegi omale teha prohveti ja siis tahab prohvetit pimesi uskuda , siis usubki. Prohvet ise on üks neist...
KustutaStatistik siin: Üks minu kommentaaridest on ka selles vanas jüri blogis.
VastaKustutakommentaari aeg on 24.02.2020 kl.13:25. Olgu see ka mingisuguseks vihjeks.
Kulla poiss või taat, see "lumine talv" kestis vaid umbes 3 nädalat.
KustutaNing Sinu loetletud suved olid üsna eriilmelised. Ainsad sarnased aastad sealt omavahel olid 1988 ja 2021.
Seda blogiosa uuesti vaaadates meenub muudki. Nt see raamatuid põhimõtteliselt mittelugev päkapikk, kes proovis blogi pidada...
Statistik siin: No selge siis pole mõtet siia rohkem kirjutada. Eks proovige metsavanaga läbi saada.
VastaKustutaJah, ilma ei saa 100% õigesti ennustada, aga siiamaani statistiku ennustused üldjoontes paika pidanud. Muidugi, kõike ei saa täpselt ennustada, näiteks 2020 suvi oli vaatamata olematule talvele üsna normaalne (mitte nii jahe ja vihmane nagu praegu) ning 2024 oli võib-olla ka soojem kui sajurütmi suvest oleks oodanud.
VastaKustutaSiiski, üks asi millest ma aru ei saa on see, et Jüri vana blogi postitust lugedes, ma saan aru, et Statistik võtab üheks eelduseks, et aasta peale on kindel soojahulk, mis jaguneb kuude vahel ära ning sooja talve puhul on hulk sellest juba ära kasutatud. Aga miks see "seadus" ainult Eestis kehtib? Lääne Euroopas on küll võimalik, et on rekordiliselt soe talv, rekordiliselt soe kevad ja rekordiliselt soe suvi üksteise otsas ja nii veel mitu aastat järjest. Kliima muudkui soojeneb. Ei saa olla võimalik, et seal kehtivad teised termodünaamika seadused ja ainult meil siin väikeses Eestis on mingi nähtamatu piir, et rohkem sooja kui ettenähtud ei tohi olla.
Eesti häda on selles, et see asub tihti nn sünoptilises piiripunktis ehk teisisõnu frondi all/läheduses. Seetõttu siin koguaeg sajabki, kui mujal on kuivem.
KustutaEriti teravalt kehtib see öeldu Kagu-Eesti kohta.
Ei see kliima sellise hooga soojene ühti nagu kohustuslik propagandanarrativ mele otsaette taob.
KustutaMõni aasta on kokkuvõttes külmem ikka ka.
Ei saa eitada teatud statistilist kalduvust paaril viimasel aastakümnel soojenemise suunas, kuid seegi on puhtstatistiline ehk puhtJUHUSLIK ja seega palju pikemas mastaabis öelduna HETEKELINE ANOMAALIA.
40 aasta eest oli "ametlik" ja seega mõistagi ainuõige mure just kliima lõputu külmenemine. Üks arutelu jääaegade kohta vaheldus teisega. Ei see polnud vaid nLiidu käsitluss, lääne mehad kisendasid sama. Seegi, siis külmakisa tõuseb taas üles, pange tähele.
Seda olen minagi mõelnud ja see tõenäoliselt ongi põhjus, miks meil on ikkagi nii piiratud soojahulk võrreldes mõne muu paigaga, isegi samal laiuskraadil. Ei ole olemas mingit Eestile eraldi kehtivat soojuse tasakaalu seadust, kuid reaalsus on kahjuks jah, et sooja suveilma tarvis peab kõrgrõhkkond paiknema täpselt Läänemere kohal või Loode-Venemaa kohal(aga piisavalt lähedal meile, et tsüklonid ei ulatuks siia).
KustutaReaalsuses on olukord aga tihti üks nendest:
1) Kõrgrõhkkond Venemaal (aga siiski natuke liiga kaugel meist) ja madalrõhkkond Norra/Rootsi kohal, meil sajab
2) Kõrgrõhkkond Kesk-Euroopa kohal, madalrõhkkond kuskil Soome/Loode-Venemaa kohal (praegune olukord), meil jälle sajab
3) Kõrgrõhkkond Norra mere kohal ja madalrõhkkond Venemaa kohal, Eestis (eriti kagus) sajab.
Prantsusmaal seevastu valitseb suvel 90% ajast Assoori maksimum, mida on raskem kõigutada ja seega on suveilm kindlam, ükskõik mis sünoptiline muster valitseb. Kanadas või Siberis Eestiga samal laiuskraadil on kontinentaalsem kliima, mida on samuti raskem kõigutada. Seega jah, meie asukoht on üsna eriline ja siin on raskem saada õigeid tingimusi hea suve jaoks.
Muuseas, kuhu on jäänud jutud Põhja-jäämere peatsest ülessulamisest, kuna IGAL aastal jääkatte pindala vähenevat?
KustutaNoh, eks kasti jaaniõlle eest võin ju õelda.
Eks ikka asi selles, et värk on käsk-narratiiviga vastuolus: Arktika jääkate "loobub" taandumisest!
Kell 20.07 kirjutaja: õiged hinnangud!
KustutaSamas võib just saju osas PEAAEGU samad tingimused ka hoopis põuda põhjustada. Piisab,e tsajud jäävad just parajasti meist eemale.
Loode-Venemaa kõrgrõhkkonnad on suvesoojuse tarvis "eriti pirakad poisid". Need sisaldvad kontinentaalset parasvõõtme õhku, mis on suvel tulikuum. Lisaks meie kandis toob asetus kaasa lõuna-kagutuuled, mis võivad lisa-transportida siia suisa troopilise kuumuse. Täpselt 4 aasta nii oligi. 2 kuud jutti.
Küll siis tahtsin mina ja tahtsid paljud-paljud teised kasvõi mõneks ajaks ptaegust ilma!
Mõnikord võib siiski isegi suvel ka Püreneest läänes näha tsüklonit. Võib ise hinnata, mis ilm temperatuuri mõttes siis Hispaanias-Prantsusmaal, ka Inglismaal, on.
Talvelimast ka. Või selle puudumisest.
KustutaJälle need kõrgrõhualad Kesk-Euroopas ja Loode-Venemaal.
Vähemalt eelduste järgi peaks talvine Assoori kõrgrõhuala olema tagasihoidlike mõõtmetega ja lisaks ka kaugel ookeanil kuskil Kanaaridest läänes. Sageli aga terveks talveks suisa üle Kesk-Euroopa laienedes on see ikka selline anomaalia, et ajab aevastama.
Selline kõrgrõhuala on tubliks abimeheks samuti ebanormaalselt aktiivsetele läänetsüklonitele põhja pool (mida seal eriti olla ei tohikski...) nii et edela--läänetuul on pidevad.
Loode-Venemaa kõrgrõhuala. See peaks just seisma tsüklonite invasioonile vastu, aga ta kurivaim kipub vahel kasvõi õige psiut liiga palju itta jääma, nii et kokkuvõttes ulatub lõuna-edelavool koos tsüklonite ja poriga ikka meieni,
Norra mere kõrgrõhuala talvel... No võiks vahel ettte tulla, see panekes läänevoolu kenasti seisma, aga ei taheta neid anda.
Kõige suuremaks talve ärarikkujaks saab süüdistada Arktikat.
Kus on talvised tavalised põhjapoolsed kõrgrõhualad? Läinud talvel nt polnud MITTE ÜHTEGI, mis tulnuks kuskile Põhja-Skandinaavia kohale!
See ongi see anomaalne soojus talviti, mis EI SAA ole igikestev!
Nagu mind ennastki see närvi ei ajaks aga millegipärast siin Läänemere piirkonnas see tasakaalu seadus kehtib ja tõesti näiteks Prantsusmaal ei kehti.
VastaKustutaTasakaalu seadus kehtib...? Millise loodussseaduse alusel
KustutaEI OLE nii, et aasta peale kulub kindel soojushulk! See ajab halli kassi halli kasukagi naerma koos kassi endaga.
Ning nt "metsavana" on vaid 1 paljudest sama naljarivi liikmetest.
Ma parem usun jumalat, kui mingi metsavana.
VastaKustutaMasendav masendav ilm, meil ka Haanin upus põllupääle tasuei inäb minnä. Kõik um vettel ja ei olõ märki millal sao lõpõsõ.
VastaKustutaKas keegi teab, palju praeguseks hetkeks Eesti keskmisena see juuni sajuhulk on?
VastaKustutaEi, aga küllap 100+ mm ikka.
KustutaÜle Eesti keskmisena mitte. Saartel nt on siiamaani pigem vähe sadanud, kuigi mingil määral erinevalt maist on sadanud. See on küll olnud mitmel esinenud juhtudest selline sadu, et segab väljas toimetamist, maha ei saj suurt midagi.
KustutaEMHI on ikka "kullatükk": liubas jaaniööks ja jaanipäevaks suurt vihmasadu kusjuures jaaniöö alguseks eriti suurt sadu just lääne poole.... Tuul oli tüütu, kuid sadu jä muidugi ära. Ega jaanipäevalgi palju sadanud, õhtul midagi nagu oli...
Umbes sama vilu on küll üle Eesti.
Jaanipäeval kallas ja tormas ikka terve päev...
KustutaNojah, ikka seal sadas, kus niigi juba palju on sadanud...
KustutaTänane ilm oli juba täitsa sügise nägu. Tuul, pilves, uduvihm ja 14 kraadi.
VastaKustutaKuupäev on küll 25.06.2025, aga ilma järgi peaks see justkui olema 25.09.2025.
Ärge jamage, nii soe oli (25.09.2024)
KustutaNing tõeliselt jahe ilm on ikka nt aprillii ja oktoobri aeg. Siin kusjuures jahutakse miskist +27 koma kraadist veel aprillis...
Seega peab ikka pigem märtsi ja novembri poole vaatama... Ega sealt tagasi-edasi ka muidugi enam külmem ei olegi,,,
Kokkuvõttes taas tõdemus, et parim (öö)külmavaba aeg kurkide ja kõrvitsate istutamiseks on detsember-jaanuar, hädapärast ka veebruar.
Lõuna- ja Kagu-Eestis oli aprillis kahel päeval see 27-koma kraadi. Need päevad olid 18. ja 19. aprill. Neist teine tõi Lääne-Virumaale eriti vihase äikese. Äikest oli Ida- Eestis enamus kohtades.
KustutaEi sattunud siis Lõuna-ega Kagu-Eestiise. Olematu värk ehk Tõnujüri Tooma patujutt see +27 koma siinse paiga jaoks. Ikka juuni on toonud senised (üksikud) aasta soojemad päevad.
KustutaPole ammu juuni lõpus kütma pidanud. Sügis mis sügis.
VastaKustutaEks need neegrid ja araablased ei taba ahju kütta, mis neile koos korteritega siin kingitud on. Küllap teevad lõkke suure toa põrandale ja hakkavad selle ümber huilates tantsu vihtuma.
KustutaSamuti sisseveetavatest tiblade eeskujul.
KustutaMinu kodukohas Hiiumaal sadas viimati 16 juuni õhtul. Aga jahe on küll.
VastaKustutaAga eriti kõvasti sadama pidi jaaniöö alguses ju sealgi...
KustutaStatistik on väärt mees ja loeme huviga, mis kirjutab!
VastaKustutaLoomulikult on väärt mees. Lihtsalt teisi arvamusi on ka. Kokkuvbõttes nii ehk ongi demokraatlik.
KustutaTundub, et 2. juulil on väike võimalus, et aprilli maksimumtemperatuur saab ületatud.
VastaKustutaPole nii sooja ennustust näinud.
KustutaStatistik siin. Järgmise nädala kolmapäevast ja neljapäevast tasub viimane võtta (sooja või kuuma pärast). Niipea sellist ilma uuesti ei tule.
VastaKustutaNiipea ehk järgimisel suvel?
KustutaKuidas me augustis siis vilja koristame? :)
Kustuta"2 päeva enne jaani tehti taevaluugid lahti." (Mait Metsanurk: "Tuli tuha all":
KustutaEks sadas kuni sügisni ja nii 2 suve järgemööda.
Augustis polnud miskit vilja, mida koristada.
18:51
KustutaKüllap siis septembri teises pooles ja oktoobri alguses. Nii nagu 2017.
Statistik, kas sel suvel kuumalainet on oodata ning kas ametlik 30 kraad tuleb ära?
VastaKustuta30 kraadi jääb ületamata. Ja niisama samuti jääb Tallinn ka äikeseta sel aastal.
KustutaKüll on ikka hea täpseid vastuseid saada. Ütleks mulle neid vastuseid kah keegi...
VastaKustutaIlmakaarte vaadates tuleb juhusliku näitena ette 1997. aasta maikuu.
VastaKustutaÜle Põhja-Euroopa ja Eesti liikusid üha itta sajused ja vilud madalrõhualad, lõuna pool oli kõrgrõhuala ja aina palavamaks seal läks.
Mõni päev peale juuni algust jõudis soe, lausa kuum suvi ka põhja poole ning kõik 3 suvekuud olid nii äge suvi, et sellega polnud keegi (veel) harjunudki, Kuivaks läks muidugi ka. Augusti lõpuks oli ikka selline põuaseis et hoia alt.
Analoogia põhjal saaks ühe arvamusena esitada, et juuli-september on nüüd kole soojad...
Statistik siin. See +30 tuleb vabalt ära. Küsimus on ,et kas juba juulis või alles augustis.
VastaKustutaSeptember (nagu maigi) kah ju +30-ste tutvumisklubis.
KustutaKüsimusi on veelgi. Näiteks kas see 30 tuleb ära ainult Võrus...Kas ainult üks päev toob 30 kraadi või tulebki kuumalaine kui selline...jne-jne.
Kustuta"Vabalt ära" sõnastus vihjab justkui sellele, et tuleb ikka mitu kraadi üle 30.
KustutaÜks kindel väide ka juurde. Detsember-veebruar tulevad seekord kuradima külmad, kuna +30 piir jääb (Eestis) ületamata.
KustutaMa mõtlen, et just neil kuudel siis jääb ületamata.
Kustuta-30 jääb ka ületamata (alatamata) neil kuudel.
KustutaSelles ei saa küll kiindel olla. Vaatame geograafiale siiski näkku.
KustutaMeil Haanin joba kartul vaon mädanes ainult sügüse üles kündä, ei mäleta sänest suvvõ
VastaKustutaEile oli päris kõva vihmasadu saartel. Üle pika aja jälle.
VastaKustutaGFS-i järgi see 2. juuli "suur suvi" jääb ära. Uut võimalust pakub 5.-6. juulil ja siis seitsmevenaapäeva aegu, ehk isegi pikemelat kui 1-2 päeva.
VastaKustutaAga see GFS on ka 1 paras saast.
Euroopa mudel ehk ECMWF on ka saastahunniku komponent. Paar aastat tagasi ühel talvel näitas see järjepidevalt külmalainet, aga GFS porilainet...ja kui see aeg paari päeva kaugusel oli, siis andis ECMWF mudel GFSile alla. Sealt alates kaduski lugupidamine E-tähega algava mudeli vastu.
KustutaNoh, vastupidisel juhul andnuks GFS-i mudel Euroopa mudelile alla...
KustutaEhk teisisõnu mõlemad mudelid saastad, mitte ainult GFS.
KustutaJah ja aamen...
KustutaNoh, mälu on rahval ikka haugi omast kehvem. Mõni ime siis, et üldse e-"valima" ja ka paberil röövleid aiva uuesti möllama laskma minnakse...
VastaKustutaVahepeal kujunes kuskil 25 aasta kandis, alates sajandivahetusest, selline "harjumus"; et juuni ilmad olid reelina kehvad mis kehvad suve mõttes, kuigi erandeid siiski oli. "Targa" näoga väitsid suisa ilmateadlaste tiitilitega isikud, et kliima on just nii muutunud ja muutumas, et juuni on ja jääb kalduma üha vilumas ja viletsamas suunas. Ühtki põhjendust muidugi lauale panna polnud.
Kuid alates 2019. aasta suvest pöördus ka juuni "suverajale" tagasi.
Järgneval 5-6 aastal kadus kohe ka kogu "teaduslik jutt" juunikuust kui tõestatult alati külmast ja vihmasest suvekuust... Ha-ha-haa!
Nüüd tänavu siis jälle peale 2017. aastat üks tõsiselt kehvapoolne (no suisa kehv) juuni. Paras aeg siis jälle eelmise kümnendi "alati külma juuni" trompetid häälde panna... Jällegi: Ha-ha-haa!
Praktilist näidet siis ka siia, mis võib juhtuda juunis ja suvel tervikuna.
2003. aastal oli juuni jahe ning just ida-Eestis ka sajune. Juuli algus veel ka. Kuid just kuskil 14-15. juuli paiku kus kukkus palavus lämmatama.
Lõuna-Euroopa kuumus jõudis Eestini. Augusti algus oli ka veel sama palav.
Teine näide. 1993. aasta juuni oli täpselt nagu tänavu, sama vilu ja vihmane.
Paraku... Kogu suvi oli selline.
Ka 1994. aasta juuni oli eelmise koopia. Kuid juulis pahvatas selline soojus ja põud et oh sa... Ka augusti varases alguses jätkus sama asi.
On olnud aastaid, kus kogu "vägev suvi" jääb ainult juunikuuse (pärast 1970-ndaid pole seda väga reljeefselt siiski enam nagu olnud), ainult juulikuuse (seesama 1994) või ainult augustikuusse (augusti kohta nt 1996., 2007. aasta).
Kõik 3 suvekuud on ka vägevad suved olnud (nt 1997, 1999, 2002, 2011).
Ühepajatoit missugune!
Selliseid kokkuvõtteid on alati huvitav lugeda. Aitäh!
KustutaMeeldiv on ükski kord nii umbes 30 aasta järel ka kiita saada...
KustutaSeda olen minagi mõelnud, et ehk see soojade juunide jada saab kunagi otsa. Isegi hämmastav, et see 5-6 aastat järjest oli.
KustutaLähimast ajast ka 2014 juuni polnud ka soe aga juuli ja augusti algus olid soojad.
Ja seesama 2014 tõi mais korraliku kuumalaine. Ja uuenes ka mai soojarekord, mis kehtib siiani. Ning 17. juunil sadas lund...
KustutaMina nägin küll ainult rahesadu. Seda nimetati meediakära tõstmiseks hiljem lumeks.
Kustuta17.juuni oli tõesti lumi, mäletan seda. Temperatuur langes 0 lähedale.
KustutaNo ei olnud lumi, noh! Ise vaatasin ja sain kuulidega pihta.
KustutaJuuli lõpus näitab ka kuumalainet vist, saab heina teha küll
VastaKustutaHäda on selles, et me ei saa ilma osas enne selle saabumist kindlad olla. Kuu aega ette... Noh, parem vaatame arhviist mõnda "Kaks takti ette't"...
KustutaTahaks loota, et enam ei saa hullemaks minna ja juuli ilm on parem, aga kes teab, hullemal juhul tulebki see suvi 1993 analoog.
KustutaVõtaks selle 1993. veel ette.
Kustuta1993. aasta ilm tuli siis jätkuna järjepanu 6-ndat aastat olematu olnud talvele; kuni 1987-ni olid talved üldjuhul normaalsed, 1986/87 isegi kole külm.
Kevade alguspool pigem venis, kuigi talvine just ka ei olnud. Veel aprilli 2. dekaadi lõpus riputas lund.
Täpselt jüripäeval (23. aprill) küttis Päike päevasooja üles ning kus siis praktilsilt kuu aega jutti oli alles soe see ilm!
Enne jüripäeva polnud rohi veel praktiliselt nähtavale tulnud.
Kuid nädal peale soojalaine algust, just maikuu saabudes, lõid juba paljud pungad (sh kased) korraga lahti ning hirmsa kiiruga õitsesid varsti ära kõik viljapuud. Sellist kihutavat kevadet pole mina teisi näinud.
Kuid 1 asi jäi veel... mai viimane nädal. Korraga kadusid ära nii soe kui ka kimbutama hakanud kuivus - mõnel päeval polnud nii 9-t kraadigi sooja.
Kogu suve jooksul oli vaid harvu suhteliselt suvise moega päevi.
Külm jätkus sügisel: september oli ikka täitsa hull, ime et lund nagu ei näinudki.. Oktoober oli normaalsem, kuid november jälle üks külmemaid üldse.
Noh, siis tulid talvekuud ja dets-jaan. tulid loomulikult ikka sooja ja sopaga kohale (kuigi "talvehooge" oli siiski ka päris sageli).
Noh, 1994. veebruar oli tõesti veebruari nime väärt. Sai üle 7 aasta suusadki alla!
.
Talvekülma osas lisamärkusi.
Kustuta1994/1995 oli jälle üldiselt sopatalv, kuid lõpuks ometi saabus tõeline talv 1995/1996. Soojausuku pööratud rahvas pidas seda hullult külmaks, kuid objektiivselt võttes oli lihtsalt normaalne ja stabiilne talv.
Järgmine selline saabus alles 2009/2010. aastal. Siis tuli korraks üldse talvepidu: ka 2010/2011 oli talv nimega TALV. Järgmine jälle vähemalt esimeses pooles küll kiratses, kuid 2012/2013 sai jälle TALVE nautida. Kusjuures jällegi: ükski neist,, tegelikult tavatalvedest, ,polnud külm talv.
Järgmist talve, mis on TALV, me siis jälle siiamaani ootame. Tõenäosus selle saabumiseks üha kasvab.
Eks külm talv tule kunagi ka. Kaugel see viimane külm talv ongi: pärast viimast külma talve, 1987. aasta (külmal) suvel tamme otsa teiste poistega löödud onnilauad on siiamaani alles...
Tõeline talv tuleb siis, kui küttepuud otsas ja uusi pole kusagilt saada. Aga kuna saabuva talve küttepuuvaru on kenasti olemas, siis ka sel korral jääb talv kui selline vahele.
KustutaOle siis ometi hea mees ja palun tee siis kõigist neist küttepuudest üks üks korralik järel-jaanituli! Sobivaks ajaks on nt vana kalendri jaanilaupäev, seega 6. juuli õhtu! Pühabane päev kah, jõuad kuuri (kasvõi juba reede õhta alustades) ilusasti tühjaks tassida!
KustutaRahvas nõuab talve ja rahva soove peab arvestama! Vastasel juhul, kahju küll, tuleb meil Sind vajadusel kasvõi" antivakseriks" tembeldada. Ära võta isiklikult, sa oled tore sell tegelikult. Aga asi nõuab oma!
Rahvas on ootel!
Lihtsam on kuur põlema panna - jääb väljatassimise vaev ära. :D
KustutaEi nii küll ei saa. Kuhu siis tuleva aasta jaanitule-puud hoiule panna?
KustutaMiks ootad külma talve? Pole vist veel kohanud inimest, kes seda ootaks.
VastaKustutaEI oota külma talve. Ootan normaalset talve. Üldse siinsele laius-ja pikkukraadile kohast ilma. Päris palju inimesi olen kohanud, kes seda ootavad,
KustutaSeega OK, pooled puudest võid alles jätta. Läksin tõesti ülikülma talve lootuse okkalisele teele. Hullu külma pole muidugi vaja.
Mina ei oota külma talve talve pärast, vaid suve pärast. Üldiselt järgneb külmemale talvele ka normaalne soe ja kuiv suvi. Erandeid muidugi on, aga olematule talvele järgneb tavaliselt ainult puhas saast nagu see aastagi.
KustutaVahel võib ju nii juhtuda, kuid pikaajalise statistiska järgi igasugune põhjuslikkus suve ja talve vahel siiski puudub.
KustutaEuroopa ajakirjanduses räägitakse tohutust "üle-euroopalisest" kuumalainest. Uuel nädalal saab ka Eesti sellest osa?
VastaKustutaMe pole Lääne Euroopa ajakirjanduse jaoks olemas, keda huvitab et meil on siin üle aastate jahedaim ja sajuseim suvi. Kuumalaine osas, hea kui kuskil Eestis 25 kraadigi ära tuleb.
KustutaNing Eestis polegi ajakirjandust. On vaid propagandateenistused.
KustutaNiiet aprilli maksimum jääb ka sel korral ületamata...
KustutaTegelt võiks uue postituse teha, kaua võib siin kerida
VastaKustutaTegelt võiks küll, uus nädal (v.a homme) tuleb vist isegi natuke suve moodi kah.
KustutaSee on vist lubamatu ütelda, aga sellle postituse tegemisega võiks isegi hakkama saada, mõnigi teine siit arutelul osaleajaist samuti
KustutaSest oleme kõik amatöörid nagu blogi pidaja isegi.
Milleks uus postitus, kui ilm niigi koguaeg ühetaoline on.
KustutaSeda lihtsam...
KustutaTeen selle postituse siis ära.
VastaKustuta30. juulil (st täna) oleme veel tsükloni lääneservas. Ida pool võib vihmahooge tulla, lääne pool mitte. Kuid puhub tugev loodetuul, iiliti kuni 18 m/s. Sooja 14-19 kraadi.
1. juulil jääme lõunapoolse kõrgrõhuala põhjaserva. Lõõtsuv loodetuul annab järele ja pöördub pisut mahedamasse läänekaarde. Kõrgrõhuala paitus annab ka pisut sooja juurde ning kraadid jäävad kuhugi 17-22 vahemikku; eelneval ööl umbes 9-14 kraadi.
2. juulil satume rohkem kõrgrõhuala mõju alla, kuid Läänemerel on tunda ka kerget madalrõhuala olemaolu. Seetõttu on üldiselt sajuta, kuid saartel pole täiskuiv ilm siiski kindel. Sooja siiski on: öösel 9-14, päeval 20 -25 kraadi.
3. juulil saame lõuna poolt sooja juurde, kuid Läänemere põhjaosa kohale on pressinud madalrõhuala, mis hakkab päeva peale üha enam ka Eestit mõjutama. Sajud jõuavad saartele keskpäeva paiku ning edenevad ka mandrile. Võib juhtuda, et tuleb korralik sadu, ertiti just Eesti põhjapoolses osas. Kuum õhumass on veel kohal ja nii võib kraadiklaas näidata öösel 11-16, päeval 23 - 28 kraadi sooja, saju toonud pilvede alal aga läheb jahedamaks. Tuul on läänekaarest.
4. juulil oleme jälle tsükloni lääneservas loodetuule käes, mis öösel võib päris tugev olla.. Hoovihmad jäävad jälle ennekõike ida poole. Soe õhk kaob kiiresti. Päeval tugevneb kõrgrõhuhari, kuid suvist soojavaru selles sedapuhku ei ole. Temperatuur on öösel 9-14, päeval 14- 19 kraadi.
5. juulil toob pisut-pisut sooja tagasi, kuid samas jääme ulatusliku lääne-loodepoolse madalrõhuala meelevalda ning selle sajune lohk toob vihmasadu nii ööseks kui ka päevaks. Puhub läänekaare tuul.
Sooja öösel 8-13, päeval 15 -20 kraadi
6. juuli jätkab kostitamist vihasadudega. Madalrõhuala vihmapilved eemalduvad meist ida poole alles õhtuks. Väga külm siiski ka pole, sest lõunas asuv kuum kõrgrõhuala on taas Eestile liginemas. Sooja öösel 10-15, päeval 15-20 kraadi.
5+
Kustuta30. juuli asemel on veel õnneks kuu varasem aeg.
KustutaSügav vabandus. Kooliminek ja 200 erineva soo uus pähetagumishooaeg on tõesti alles 2 kuu kaugusel.
KustutaSee 12 aastat vangistust nimega "kool" on mul juba ammu kantud, aga kahe kuu pärast on taaskord ei millegi eest tuhandetel põnnidel see algamas.
KustutaJah, nii ta on ja oli. Aasta jubedaim aeg oli see augusti/septembri vahetus, põhikooli ajal eriti.
KustutaSee 4. juuli tuul võib 00 ECMWF-i järgi päris tormine tulla.
VastaKustutaNii oligi.
Kustuta