6.nädala ilm (3.- 9.02.2025)
Nädala ilm tuleb rahulik, tugevneva kõrgrõhkkonna tingimustes on ilm pigem kuivapoolne.
Kolmapäeval (5.02.) oleme idapoolse kõrgrõhkkonna ja läänepoolse madalrõhuala vahel. Mõjusam on madalrõhulohk ning nii sajab öösel enamasti lörtsi ja lund, seejuures saju võimalus on suurem lääne pool.
Päeva esimene pool on kuivem, pealelõunal on saju võimalus suurem ida pool ning sajufaasiks seal enamasti lumi. Lääne pool sajab lörtsi, sekka vihma.
Lõuna- ja edelatuul puhub mõõdukalt.
Õhutemperatuur on öösel Kesk- ja Ida-Eestis -4...-10°C, lääne pool mõni kraad soojem ning saartel ja rannikul võib olla ka veidi üle 0°C.
Päeval on mandri sisealadel kerged miinused, lääne pool ja rannikul 0...+4°C.
Neljapäeval (6.02.) on väheaktiivne madalrõhkkond Eesti kohal, liigub lõunasse. Sadu päeval enam ei tule, mõni üksik vihma- ja lörtsihoog on ainult võimalik.
Tuul puhub põhjakaarest ja on nõrk.
Õhutemperatuur on öösel -3...+4°C, päeval -1...+3°C.
Reedel (7.02.) tugevneb Venemaa lääneosas võimas kõrgrõhkkond. Ilm on sajuta ja enamasti päikeseline.
Nõrk tuul puhub kagust ning õhutemperatuur on öösel -1...+8°C, päeval üsna 0°C lähedal, kergelt miinuspoolel.
Laupäeval (8.02.) püsib kõrgrõhuala ankrus Venemaa lääneosas. Lisandub veidi pilvi, kuid sadu neist ei tule ning täiesti ära ei kao ka päike.
Tuul puhub kagust - lõunast ning on ikka nõrk.
Õhutemperatuur on öösel -2...-10°C ning päeval 0...-4°C.
Pühapäeval (9.02.) ilmarindel muutust oodata ei ole. Ilm on vähese pilvisusega ja näeb ka päikest. Lõuna- ja kagutuul on rahulik.
Öösel on õhutemperatuur mandri sisealadel -6...-12°C, mujal pisut soojem.
Päeval tõuseb 0...-4°C-ni, õhtul langeb taas.
Õhurõhk tõuseb lähiajal kogu Eesti alal üle 1050 hPa, mida siinmail juhtub üsna harva.
VastaKustutaMis see tähendab? -20?
KustutaOleneb pilvede olemasolust. Ööd on pikad ning keskmiselt läheb ka sellise soojapoolse algega kõrgrõhualas tasapisi üha külmemaks. Kõrge rõhk ajab tuule ka madalaks. Nii on võimalik üsna külmaks minna. Muidugi, kui tekib madal pilvesaast, siis ei tule õieti midag.
KustutaKui see oodatav kõrgrõhuala oleks suisa selline, mida kogu jaanuari meist lõuna pool nägime, siis tuleks juba suisa märtsiilm (muidugi mitte selle miinus 20-ga, hea kui mõnigi kraad öösel külma on...). Õnneks seekord visr siiski päris märtsi veel ei tee. Seda niigi senini tehtud.
Madal pilvesaast on üsna tõenäoline jah, kuna kõrgrõhuala on kalendriaja kohta siiski soojapoolne.
KustutaSamas niiskust peaks olema vähe.
Seega täiesti fifti-fifti olukord.
Laupäev juba tulebki mudelite järgi madala pilvesaastaga, kuigi jääme kõrgrõhu keskme lähedale.
KustutaÕhurõhu väärtuse tõin pigem arvude kui selliste pärast. Aga temperatuuri puhul on õhumassi omadused, pilvisus, õhuniiskus, tuul jne määravad.
VastaKustutaHarjumaale näitab hetkel reedeks kõrgeimaks õhurõhuks 1053 hPa.
VastaKustutaEesti ilmavaatluste ajaloo kõrgeim on olnud 1063-ga midagi kui õigesti meeles.
https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/eesti-meeldivaimad-ilmarekordid/
KustutaSelles kirjas Eesti rekordina 1057,2 hPa. Mudelprognooside kõrgeim näit hetkel 1056 piires...
Tühja sest Siberi rõhust, Siberi ilma tahaks. Vahelduseks.
KustutaHaapsalus küll kena soe lumetu talv jätkub!
KustutaSt talv kui mõiste puudub. Täiesti vale ilm.
Kustuta@ 5. veebruar 2025, kell 15:21
KustutaSiis peaksid Siberisse minema.
Kui ma kogu aeg olen olnud ilma mõttes Eesti asemel Inglismaal
Kustuta, siis vahepeal on Siberi ilm ka hea.
Siberisse reaalselt mineku võib muidugi ette võtta see, kes seda soovib..
Üks sulapäev jääb puudu, et see vaeslapse lumikate ära sulaks.
VastaKustutaJuba eile kadunud.
KustutaVedas siis. Harjumaal mitte.
KustutaVedas??? Ei saa aru.
KustutaKui "niuhti ja matsti" käid, siis saad.
KustutaHm. Kas siis ütleme kaugete põhjaalade (kus lund ikka jätkub) rahvas käib ainult käpukil? Pole nagu kuulda olnud ega pilte näidatud...
KustutaKas sahkamist väärt lund see hooaeg enam üldse tulebki? VEebruar paistab kuiv olema....
VastaKustutaNoh, enamus veebruari on ikka ees.
KustutaKuid umbes kuu aega tagasi sai ju mainitud, et nautige selle talve ainukest lumesadu, järgmist peab vähemalt aasta ootama...:D
@ 6. veebruar 2025, kell 21:39
KustutaEks märtsis-aprillis siis tuleb.
Nüüd siiski veebruaris nähtud ka PÄEVAkülma ja cm või paar lund ka. Talveihalejad peaks nüüd rahul olema!
VastaKustutaLääne-Eestis polnud ei ega öökülma ega päevakülma.
KustutaVeebruaris aastaajale vastava ilma eeldamine pole miski eriline "talveihalemine": Kui suvel peaks olema pidevalt 10-15 kraadi vahel, eks siis vist peavad mõned sedagi normaalseks ning sildistavad "päris normaalse" ilma ootajad "suveihalejateks"....
KustutaVaatamata võimsale kõrgrõhualale pole paraku lausselgeid ilmu ikkagi eriti loota. Seega:
VastaKustutaKõrgrõhkond - ikka pilves.
Madalrõhkkond - nagunii pilves.
Pole siis ime, et talvel päikest nii vähe näha on.
Siia komplekti kuulub veel üks olulne aspekt: talve pole. Talve korral ikka Päikest näeb ka.
KustutaJah. 2013 märts on parim näide vast.
KustutaIkka tuleb lisaks meelde tuletada, et 2012/2013 oli talv (Päikest ikka ka, kuigi mitte alati) juba enne kadripäeva; kadripäev on 25. novembril.
KustutaSiiski paistab olevat lootust miinus 20 miinus ära näha. Ning selleks ei peagi kevadkuud märtsi ootama.:D Ajapikku puistab ka lund, kuigi mitte palju: sulab see ära 1 päevaga, kui see päev tuleb. loodetavasti mitte veebruaris.
VastaKustutaKas tõepoolest lähebki jahedamaks? On see meil reaalne?
VastaKustutaVeebruari keskmine tuleb +3...+4 kraadi. Jahedaks seega ei saa minna.
KustutaNojah, nali on alati terviseks. Kindlasti kuskil kohas Maa peal on veebruari keskmine ka +3 ...+4 kraadi...
KustutaPeaasi, et lund ei tuleks, millele järgneks järjekordne sopapidu. Nüüd on maa juba veidigi tahenenud.
VastaKustutaMida kauem praegu ilma lumeta külm kestab, seda kauem tuleb kevadel sulajärgset kuivamistahenemist oodata.
KustutaKruusateelised teavad, millest räägin.
Üldiselt ei taga meist põha poole või meie kohal asuv kõrgrõhuala talvel pideva soojajama jätkumist. Ka ennustused kinnitavad nüüd seda. Muuseas, teist päeva ongi alla nulli näidud. Vahva.
VastaKustutaSeda koomilisem on pikksilm. ee järjekordne "copy-paste" ikka pidevast soojusest. Toodud põhjendus: mitte külmunud Läänemeri. Aga kuidas see meri siis üldse külmuda saab? Suvekuudel? "Öökülmade" aegu või? See pole küll argument. Jah, külmumata meri ei soodusta talviseid kõrgrõhualasid ja soodustab tsükloneid, sealjuures läänest tuleva sooja üle mere läänevoolus kohalejõudmist. Kuid mandrilise või arktilise külma Eestisse tulekut takistada see meri siiski ei suuda.
Näide.
On nähtud rannikult paistvat veel külmumata avamerd nädal peale 1987. aasta esimest jaanuaripakast. Ometi oli saanud -30 ligi kraade tulla küll.
Seda on selle M. Kaasiku prognoosi puhul muide tähele panna juba ammu. Olenemata rõhkkondade keskmise paigutuse eeldusest on järeldus alati IDENTNE: püsiv ja lõppematu soojus.
Kogu aeg siiski pole ka soe. Seekord on veninud see mullu mai keskel alanud soojaudu. Kuid nüüd saab see lõpu. Söön mütsi ära, kui ei saa.
Peale paari sulapäeva taastub siis külmem olek.
VastaKustutaEhk saab sulata läbi. Siianai suurt muud pole olnudki.
KustutaJuba mitu päeva tõelist pakast siin läänepool, -2 🙄
VastaKustutaMnjah. Ei olegi täpselt meeles, aga kas alla miinus 6.5 on sel talvel nähtud - ei mäleta täpselt. Ei, miinus üheksa vist ikka tuli ära jaanuaris. Kõva -1 praegugi. Kuigi nr. 3 peaks nr. 1 ees olema.
KustutaValgas oli täna öösel -10,0 kraadi, nii et kahekohalised külmakraadid on siinmail ka ametlikult nähtud. Nüüd võiks tavapärast (plusskraadidega) rada pidi edasi minna!
VastaKustutaPlusskraadid EI OLE tavapärased praegu! !! !!!
Kustuta