Madalrõhkkond "Kirsti" 28. ja 29.07.2024
28. ja 29.juulil olime aktiivse ja kiirelt süvenenud madalrõhkkonna mõjus, nimeks seekord sakslaste poolt pandud Kirsti. Selle erakordsete sajukoguste, ja lõunanaabrite juures ka tuule, tõttu on see väärt eraldi teemat.
28.07. õhtul hakkas Poola – Leedu kohal arenema vanas madalrõhulohus uus osatsüklon.
29.07. öösel liikus see Leedu – Läti kohale ja hakkas kiiresti süvenema ning jäi seal väheliikuvaks.
Tugevaim sadu jäi Kesk- ja Põhja-Läti kohale ning järgneval ööl said ka mõned Lõuna-Eesti paigad tugevat sadu.
29.07 öösel hakkas lisaks Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis arenema keerise sooja frondi mõjul rünksajupilvi, mis põhjustasid tugevaid vihmavalinguid ja äikest.
Kuigi saartel oli näiliselt terve 28.07 õhtu ja 29.07. öö suhteliselt tugev sadu, siis tegelikud sajukogused jäid saartel 0-30mm vahele. Oli kohti, kus ei tulnud tilkagi. Samaks jäid sajukogused ka Põhja-Eestis, välja arvatud siis rünksajupilvede alla jäänud aladel.
29.07. päeval liikus keeris juba kagu suunas, meist eemale. Samas Kagu-Eestit jäi katma selle kauges servas front, mis tekitas aina uusi ja uusi pilvi ja kandis neid Kagu-Eesti maakondadele ja tõstis ka seal mitmel pool tsükloniga seotud sajukogused tunduvalt üle 100mm. Kuna need olid sajud otseselt tsüklon “Kirsti”-ga seotud, siis on minu hinnangul õige need ka selle tsükloni sajukogustesse sisse arvestada.
Keerise tekkele ja kiirele süvenemisele andis tõuke kahe õhumassi vastasseis – kui meie kohal oli õhumass suhteliselt soe, siis läänest tahtis ligi hiilida jahedus ja Baltimaad juhtusid nende kokkupuutepunktiks. Nii saigi keeris energiat kiireks arenguks.
Väga palju nägin paraku internetis igasugu sõimlemist ja kärsitust, et “ah selline see torm oligi, paar piiska vihma ja kõik” jne.
Selle keerise eripära ja põhjus, miks hoiatused anti, oli sademete kogus, mitte tormituuled. Ja need kogused pidid prognoosi kohaselt tulema 29.07. öösel ja päeval nii see ka läks. Ka prognoositud sademekogused said enamikes paikades ka reaalsuseks, mistõttu pean väljastatud hoiatusi vähemalt seekord asjakohasteks ja õnnestunuteks.
Kahjustustest. Eestis palju kahjusid ei olnud, kuid mõningad üleujutused siiski lõunamaakondades tekkisid.
Neid ei anna aga siiski võrrelda Läti ja Leedu kahjustustega – laialdaselt olid terved metsad lageraieks tehtud tuule poolt. Üleujutusi oli väga laialdaselt, mõnel pool seisis ühistransport, lennuliiklus.
Elektrikatkestusi oli Leedus tipphetkel 200 000 ümber, Lätis 50 000 ümbruses.
Mõned tasuta, igaühele kättesaadavad lingid piltidega Lätist :
– https://www.err.ee/1609409944/maru-rasis-latit
– https://lounaeestlane.ee/video-latti-joudis-suur-torm-ja-sadu/
– https://play.tv3.ee/clips/torm-raputab-baltimaid,clip-7830052
Pilte ja videoid ringleb suures koguses ka kõikvõimalikus sotsiaalmeedias.
Järgnevalt aga natuke kokku korjatud stastilisi ja huvitavaid numbreid.
Ametlike Ilmateenistuse jaamade sajukoguse andmed(arvestus on kuni 29.07. hommikul kella 9-ni hommikul) :
* Kaansoo = 90
* Tõlliste = 83
* Tõrva = 81
* Valga = 69
* Võru = 66
* Tuulemäe = 64
* Vodja = 63
* Väike – Maarja = 62
* Otepää = 60
* Viljandi = 59
* Piigaste = 57
* Elva = 49
* Pajusi = 48
* Tudu = 45
* Tartu – Tõravere 44
* Taheva = 43
* Korela = 43
* Ruhnu = 43
* Rannu – Jõesuu = 42
* Tiirikoja = 42
* Türi = 42
* Tarvastu = 39
* Kihnu = 36
* Tänassilma = 35
* Jõgeva = 33
* Nurme = 33
* Kääpa = 32
* Praaga = 31
* Riisa = 30
* Sämi = 30
Erailmajaamade sajukogused 28.07 kell 15 – 30.07.2024 kell 09 :
Võrumaa =
* Tootsi = 162,3
* Haava = 153,39
* Vagula = 147,07
* Loosi = 133,6
* Hüti = 122,21
* Indra = 120,14
* Hindsa = 84,6
* Helbi = 82,3
Valgamaa:
* Keeni = 102,36
* Mäeküla = 95,27
* Valga linn = 90,42
* Nüpli = 87,05
* Raudsepa = 77,9
* Sangaste = 73,39
* Tsirgumäe = 64,59
Põlvamaa =
* Mammaste = 139,62
* Leevaku = 135,1
* Tänassilma = 126 5
* Maaritsa = 112,77
* Vissi = 98,8
* Võõpsu = 69,78
Tartumaa =
* Selgise – 95,0
* Luke – 79,2
* Lange = 76,89
* Sirvaku = 73,1
* Tungla = 72,13
* Kõivu = 70,92
* Kõrkküla = 70,62
* Lalli = 70,08
* Meeri = 67,82
* Lepiku = 65,02
* Kolga = 65,02
* Uniküla = 63,02
* Reola = 62,99
* ITARTU39 = 60,4
* Visai = 54,10
* Uuta = 53,20
* Kaasiku = 52,3
* Ervu = 52,07
* Variku = 50,52
* Verevi = 49,61
* Nurme = 49,4
* Tõrvandi = 49,2
* Tammistu = 48,49
* Lai tn, Tartu = 47,76
* Vahi (Mõisavärava tn) = 47,6
* Melissi = 47,6
* Nasja = 46,89
* Ridaküla = 44,4
* Toruküla = 43,69
* Kurelaane = 41,71
* Ihaste = 41,66
* Kastani = 41,6
* Tartu – 41,40
* Fortuuna 1 – 40,90
* Vahi = 39,8
* Pühi = 29,72
Pärnumaa (peamiselt põhja- ja idaosa) =
* Rõusa = 53,9
* Sigaste = 46
* Majaka = 41,91
* Oore = 36,78
* Kilksama = 35.56
* Tammiste = 35,05
Viljandimaa =
* Suure-Jaani = 78,77
* Soomevere (Võhma) = 67,06
* Viljandi (gümnaasium) = 66,82
* Viiratsi = 62,89
* Tusti = 55,39
* Vissuvere = 54,35
* Olustvere = 45,46
* Sammaste = 44,40
Jõgevamaa =
* Nõmavere = 62,23
* Jõgeva (Staadioni tn) = 43,2
* Endla = 33,3
Ida-Virumaa =
* Kuru = 30,4
* Kiviõli = 12,19
* Kuremäe = 7,41
Lääne-Virumaa =
* Rakvere = 74,17
* Tamsalu = 61,19
* Paasvere = 30,91
* Varudi = 26,67
* Nugeri = 17,02
Järvamaa =
* Eistvere = 101,91
* Peedu = 82,8
* Laupa = 69,59
* Türi = 60,19
Raplamaa =
* Rapla linn = 38,36
* Lõiuse = 28,5
* Hagudi = 28,44
* Naravere = 23,09
* Kohila linn = 5 erinevat jaama, kõik vahemikus 13-21
LÄÄNE- JA KESK LÄTI
* Gaiki = 219,96
* Auri = 216,82
* Jelgava = 210,29
* Jurmala 1 = 179,5
* Riia 2 = 177,04
* Babita = 168,4
* Platone = 149,6
* Salaspils = 148
* Jurmala 2 = 146
* Broceni = 147,81
* Riia 1 = 143
* Tukums = 135,64
* Marupe = 130,81
* Dobele = 111,61
Maksimaalsed tuulepuhangud Eestis :
* 29.07. kell 8 hommikul Häädemeeste = 21,8m/s
* 29.07. kell 8 hommikul Vilsandi = 19.6m/s
Maksimaalsed tuulepuhangud Lätis :
Ametlikud mõõtmisjaamad =
* RIIA = 29.07 kell 5 hommikul = 27 m/s
* DAUGAVGRIVA = 29.07 kell 5 hommikul = 26 m/s
* DOBELE = 29.07 kell 1 öösel = 25m/s
* JELGAVA = 29.07 kell 4 varahommikul = 22m/s
Erailmajaamad =
* Kolka poolsaare tipp = 28,1m/s (varahommikul kell 5)
* Carnikava = 26m/s (hommikul kell 6)
* Jelgava = 20m/s (öösel kell 1)
* Riia erinevad jaamad mõõtsid maksimumiks 18m/s, seda öö jooksul.
.png)
Kuidas saab kirjutada, et saartel sadas 10-30 mm , kui Ristnas ei sadanud tilkagi? Korrektne on kirjutada et saartel oli kohti, kus sadu ei esinenud ehk saartel sadas 0-30 mm.
VastaKustutaTegu oli trükiveaga, vabandan. Parandasin ära.
KustutaJa Kõpu oligi ainuke jaam, kus null sadu oli?
VastaKustutaRistna siiski.
KustutaNatuke rohke sadu ja selline kisa? Vanasti oli ka sajusemaid päevi aga siis polnud interneedumit kus kisa üles kiskuda!
VastaKustutaKus sa siin kisa näed ?
KustutaPigem sina ainus, kes siin kisab praegu.
Ilmahuvilisena pean lihtsalt huvitavaks selliste kokkuvõtete tegemist, keegi ei ole siin kisanud.
Kade harjumaakas see kisaja ilmselt.
KustutaStatistik siin: Sajune 4 aasta rütmi suvi on oma nime õigustamas. Samas stiil sama nagu 2020. Algul ei saa sadudega vedama pärast pidama. Vähemal minu piirkonnas Harjumaal.
VastaKustutaTallinnas on siiski sajuvaene suvi olnud.
KustutaKui rohelised prillid ette panna, on kogu maailm rohelline. Teised priilid lasevad läbi vaid "4-aastaseid rütme".
KustutaEi ole siis ka kogu maailm roheline. Kirsid ja maasikad on ju siis pruunid nagu kakakäkk.
KustutaKui ei maitse, on hea alternatiiv: jätta söömata.
KustutaHuvitav, et saared ja eriti Hiiumaa ilmateenistuse äikesehoiatusest väljas on. Seal on äikeseoht suuremgi kui Tallinnas.
VastaKustutaTallinnas pole siiani sadanud täna, aga Hiiumaa sai korraliku äikesevihma, aga paraku mitte Ristna ümbrus.
Kustuta8. augustini on Saku ja Tallinna kant vihmavabad, aga hiljem vihmavõimalus oluliselt suureneb, kuna õhuvool pöördub edelasse, st hakkab puhuma rohkem maismaa poolt.
VastaKustutaKas sama kehtib ka ida-harju kohta? Lubab justkui iga päev.
VastaKustutaKui mõtled sajust ilma, siis Ida-Harjus on lähipäevil võimalus suurim Anija ja Kose vallas ning Kuusalu valla lõunaosas. Pärast 8. augustit, mil õhuvool lõpuks ometi edelasse peaks pöörduma, on ka Lääne-Harjul võrdsemad vihmalootused idaga.
KustutaPaari tunni pärast tuleb Ilmateenistuse juulikuu sademete kokkuvõte kõigist jaamadest. Ristnal tuleb see sinna 35 mm kanti, kui ma õigesti päevade andmed kokku lõin. Julgen kinnitada pideva radari passijana, et Poama külas ( 15 km linnulennult Ristnast) on tulnud poole vähem. Ja ega juuni ega maikuugi parem ole olnud. Masendav kui aias on värskelt istutatud 150 elupuud! Aga puhkajatele ja turistidele väga meeldib vähemalt.
VastaKustutaTuleb lihtsalt uskuda 4-aastast rütmi, mis eespool kirjas. Olenemata olukorrast.
KustutaNüüd siis selge, miks Ristna ümbrus kuiv olnud. Möörfi seadus ei lase loodusel su elupuid kasta, et ikka jumalaeest ise rabelema peaksid.
KustutaKes iganes ütles, et sajune suvi tuleb, tal oli jälle õigus. Mis sügis teeb?
VastaKustutaSajune suvi kõikjal peale Ristna ja Tallinna. Viimases elab ca kolmandik Eesti elanikest. Seega kolmandikul elanikest on sajususe osas ilmselt nö kuivem arvamus.
Kustuta2. augustil suve kokku võtta on natuke vara ikka.
KustutaSaartel, eriti lääneosas, on ikka siiani pigem põuane.
KustutaStatistik siin: ootan tavalist sügist ilma suuremate mölludeta kuna pihlakas on väga täis. Talv aga peaks seekord tulema vesisem kui viimased. Ehk veebruar tuleb natuke viimastest veebruaritest külmem.
VastaKustutaTallinnas on sajusest suvest asi kaugel ikka. Siit igas ilmakaares 30 km ja kaugemal on tõesti sajune olnud.
KustutaMullune suvi oli pealinnas ikka sajusem.
Oma kodutiigi veetase ütleb rohkem kui tuhat sõna.
Kallis aeg, IGA talv on olnud järjepanu kohutavlt vesine. Aeg on ometi TALVEKS, neljandks aastaajaks.
KustutaAugustis koristusilma gismeteo järgi väga ei paista tulevat.
VastaKustutaHarjumaal Tallinna kandi põldudel saab koristada juba pikemat aega. Varem ei saanud, kuna vili polnud küps lihtsalt.
KustutaHuvitav, Tallinna ümber sajab igapäev.
KustutaTallinnale on vihmakuppel peale ehitatud, et nn riigiisadel külm ei hakkaks! Mujal jah paistab, et kuplit pole.
KustutaMinu õues Kõpu poolsaarel sadas viimati 14 juulil, mil sai üle hulga aja ka vihmaveerenni all olev 90 liitrine tünn täis. Hurraaa! Keegi siin rääkis et Eestis on sel aastal eriti vihmane suvi, no selge, ju on Hiiumaa läänerannik nüüdsest Rootsi kuningriigi osa. Veel pakkus mulle nalja kunagi see, kui keegi ütles et 2019 ja 2020 olid vihmased suved. Nii kuivad suved kui olid 2019 ja 2020 ei ole minu silmad veel näinud. Sai koputada vastu maapinda kui see kajas vastu. Maja ümber kuivas 2019 suvel mitu 100 aastast kaske ära. Aga lohutuseks võin öelda, et 2022 oli peaaegu ideaalilähedane suvi sademete poolest.
VastaKustutaTäna taas ümber Tallinna sajab, aga linn ise kuival ja päikeseline.
VastaKustutaIlmateenistuse mudeli järgi peaks kell 15 Tallinna kohal suur paduvihmapilv tekkima, mis ainsana liiguks idast läände (õhuvool on tegelikult vastupidine!), sellal kui kõik teised Eesti pilved läänest itta.
KustutaÕhtuks peaks 12 mm sademeid siin kogunema.
Arvan, et vihmakuppel on purunematu ja möödub tänanegi siin kuivalt.
Harjumaal oli viimati hommikust õhtuni päikesepaisteline ilm 10. juulil ehk varsti kuu aega tagasi. Suve kohta ikka väga niru tulemus.
VastaKustutaPäikesepaiste osas on jah niru suvi olnud. Või õigemini, see kuiv ja päikeseline periood oli 13. kuni 31. mai ära.
KustutaÕnneks pole temperatuuride poolest väga halb olnud, tunduvalt soojem kui 2012, 2015, 2017 näiteks.
2012 oli ideaalsuvi siin Kesk-Harjus. Sadas parasjagu palju, et uputust polnud, aga kastma ise ka ei pidanud, kuna vihm jagus ajaliselt ühtlasemalt, mitte nii, nagu viimastel aastatel, et kuu aega sajuta ja siis kuu aega kas igapäevased sajud või tuleb kuuaja vihm ühe päevaga tagasi.
KustutaJa äikesepäevi oli vaatamata suhtelisele jahedusele 2012 suvel palju.
Tänane ilm jätkab samamoodi nagu viimasel nädalal ikka - sajab ikka seal kus vaja pole.
VastaKustuta