Madalrõhkkond Kirsti 28.- 29.07.2024

Madalrõhkkond Kirsti 28.- 29.07.2024

Kuna tulemas on tavatult palju vihma, siis leian, et see madalrõhkkond on väärt eraldi postitust.

Nimelt väisab Eestit, eeskätt Eesti lõunaosa tavatult tugev vihmasadu, seda tänu kiiresti tekkivale ja aktiivsele tsüklonile.

Ilmateenistuse hoiatused.




Mudelitel on näha teatav erimeelsus, kui kaugele põhja ja läände tugevaim sadu ulatub.


Sünoptiline olukord
28.07, Pühapäeva õhtuks tekib tõenäoliselt Läti, või äärmisel juhul Leedu kohal madalrõhkkond, mis hakkab kiiresti süvenema ja muutub ägedaks.
29.07., Esmaspäeva öösel jääb keeris tiirlema Läti-Leedu kohale ning hakkab esmaspäeva hommikul liikuma vaikselt kagu suunda.
Esmaspäeva hommikuks on õhurõhk langenud keskmes 985...987hPa-ni.

Meie ilm :
Pühapäeva (28.07.) pealelõunal jõuab vihmasadu Edela- ja Lõuna-Eestisse. Õhtul muutub sadu Lõuna-Eestis tugevaks. 
Suurema laussaju ees areneb siin-seal ka rünlsajupilvi, mis toovad samuti kohati tugevat sadu ja äikegi pole välistatud.
Tuul pöördub õhtuks enamasti põhjakaarde ja hakkab lääne pool vaikselt tugevnema.
Sooja on päeval enne sadu 18...25°C, sajupilvede all langeb.

Esmaspäeva (29.07.) öösel levib sadu edasi põhja-kirde suunas. Tugevaim on sadu Lõuna- ja Kagu-Eestis, tinglikult öeldes jääb tugevaima saju piir tõenäoliselt Pärnu-Jõgeva mõttelisest joonest allapoole.
Põhja- ja kirdetuul tugevneb sisemaal 11...12, rannikualadel puhanguti 17...20m/s. Liivi lahe ääres ulatuvad puhangud 25m/s ümbrusesse.
Mujal on sadu harvem ja on võimalik, et saares jäävad sajuta või saavad vihma vähe, alla 10mm.
Paksude sajupilvede all jääb öine temperatuur mandril 15°C ümbrusesse ja madalamale, kuivemates kohtades ja mere ääres võib kõrgemale tõusta.

Esmaspäeva päeval keeris eemaldub tasapisi kagusse ning sellega koos eemaldub ka laussadu ning päeval on oodata veel vaid hoovihmasid. Ka tuul nõrgeneb.

Oodatav sajuhulk 24 tunni jooksul on tugevaima saju piirkonnas (Pärnu - Jõgeva joonest allpool 40...75mm, mõnes paigas kus kõige tugevam sadu, võib ka üle 100mm tulla, põhja pool maksimaalselt 30mm ning saartel võib jääda alla 10mm.
Lätis, näiteks Riia kandis on oodata üle 30m/s tuult ning tõenäoliselt ka üle 100mm vihma.


Kommentaarid

  1. Ah hoopis Kristi, ma arvasin algul, et Kusti. Aga praegu ei tohi öelda, et see on miski erinevus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma loen, et hoopis Kirsti...

      Kustuta
    2. See vaid kinnitab kinnitusi, et erinevus rikastab.

      Kustuta
    3. KIRST pidanuks selle tsükloni nimeks pandama. Kõik maapinnas elavad asukad saavad sellise sajuhulgaga uppumissurma ju.

      Kustuta
    4. Noa laeva siis vaja.

      Kustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kiili vallas on sel suvel parajalt sadanud. Seega pole eriti hullu, kui selle tsükloni sadu siiani ei ulatu.

      Kustuta
    2. Eestis on, tundub, on kaks tähtsat kohta: Kiili vald ja siis see koht, kus võru murret räägitakse.

      Kustuta
    3. Aga minu aust ei ole asi nii.

      Kustuta
  3. Ilmateenistuse hoiatusest saab välja lugeda, et 100+ mm sadu Eesti alal seekord oodata pole. Nende mudel hetkeseisuga samuti sellist sajuhulka enam ei näita.

    VastaKustuta
  4. Vaatluskogemustele tuginedes olen täheldanud, et sellistele suurtele sajutsüklonitele on suvisel hooajal järgnenud alati pikk paari-kolmenädalane kuivaperiood. Seega umbes augusti keskpaigani.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esialgu tundub küll kuivem periood tulevat. Kus sajust pääseb,seal põuaperiood pikeneb (kui seni ka eriiti sadanud pole.

      Aga sellist seaduspära pole muidugi olemas. Nt 1988 28. juuli suure saju järel alles algas suur sajuperiood kogu augustikuul.

      Kustuta
    2. Päris ammu.

      Kustuta
  5. Pilvisus pidi täna tihenema, aga Harjumaal pigeneb hõreneb. Päike juba taas tükimat aega paistab. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kunagi siin oli miski vaidlus, et kas ja kui palju on päike ja äike väga sarnased nähtused.

      Kustuta
    2. Ega nad ongi sarnased. Mõlemad ju kuumad ja valgusega.

      Kustuta
    3. Täiesti õige. Muide, see argument jäi neil siis 2 silma vahele.

      Kustuta
    4. Mõlemad võivad ära ka praadida. Päike poole päevaga, äike sekundi murdosaga.

      Kustuta
    5. Selge. Siis ma tean: talvel oleks vahel äikest vaja. Iga kord Lööks toa hetkega soojaks, küttearved nullis.

      Kustuta
    6. Jah hetkeks on tuba isegi väga soe ja kui maja on maha põlenud, pole ka küttearveid.

      Kustuta
  6. Sajuala varsti Saku kandis, aga siia jõudes hajub ilmselt ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ära muretse - ainuke koht, kus sajuala hajub, on Kõpu poolsaar!

      Kustuta
    2. Kõpu on 20 km Viljandist edela pool.

      Kustuta
    3. Ei teadnudki, et Viljandist 20 km edelas miski poolsaar asub.

      Kustuta
    4. Igatahes iga kord see "poolsaar" ette jääb, kui Kilingi-Nõmmest Viljandi poole minna. Aga võib-olla on see ainult siis seal, kui keegi Vljandisse läheb, nii kiusu pärast. Muul ajal on ehk Kõpu Hiiumaal.

      Kustuta
    5. @ 28. juuli 2024, kell 20:40

      Pean muretsema, sest endiselt siin Tallinna piires lubatud suurt vihmasadu pole.

      Kustuta
  7. Emhi radari skaala on vist rikkis - Väinamere ümbruses on kogu õhtu olnud oranz-punane sajuala, aga üle 2 mm/tunnis sadu pole seal vaatlusandmete järgi olnud.

    VastaKustuta
  8. Tundub, et see tunnike seenevihma oligi kogu Harjumaa vihm selleks korraks ja seda põhjavett toitvat sadu peab vist sügiseni ootama. Jään siis sügist ootama.

    VastaKustuta
  9. Homne tuleohukaart tuleb päris huvitav - Tallinn ja Ristna kollane/roheline, mujal kõikjal sinine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ristna ja Tallinn ainsad kohad kaardil, kus tuleoht nullist suurem.

      Kustuta
  10. Lätis Jurmalas uputab juba:
    https://www.facebook.com/watch?v=430685499965103
    Videost on näha ka tugevnevat tuult.

    VastaKustuta
  11. Ilmateenistuse radar on paras praak. Pilt tervikuna on nagu mingi pusle, kus mingi jupp laeb ära ja teised mitte ning mingil hetkel laevad kõik jupid omavahelise nihkega. Ja ühtäkki ei lae üldse - puhas kaart vaid. Ja sellised probleemid radaril kell 1 öösel, mil koormus ometi suur olla ei tohiks!

    VastaKustuta
  12. Ilmateenistusel, jah, vana versioon oli palju parem. Ei tea, miks oli vaja töötavat ja toimivat asja "parandama" hakata. Radariga oli probleeme vahel harva, satelliidipilt tuli kenasti ette. Uue versiooniga on nüüd radaripilt kaunis hädine, sat. pilti mina enam ei näegi, jääbki laadima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vahel aitab veebilehitseja vahemälu tühjendamine või sirvimisandmete kustutamine. Proovi.
      -------------------------------------------
      Satpildid mul laevad ära ja töötavad, ei jää "ketrama".

      Kustuta
  13. Samas lätlaste oma töötab ilusti, katab suurema osa Eestist ka ära:
    https://www.meteounradars.lv/laikapstaklu-radars?center=57,24.8&zoom=6.39&period=periodCurrentLowRes&timeStep=20240728-2210-2

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja/kuumalaine 23.05.2024-02.06.2024)

15.nädala ilm (8.- 14.04.2024)

Külm ja talvine novembri lõpp ja detsembri algus (27.11.- 03.12.2023)