Uue aasta esimene ja arktiline nädal (1.- 7.01.2024)

Uuendatud : 03.01.2024 kl 18:51

Head ja rohkete põnevate ilmasündmustega uut aastat !

Uue aasta esimene nädal tuleb arktilise külmaga ja enamasti päikesepaisteline. Lumelisa on oodata põhja- ja looderannikul juhul, kui õhuvool piisavalt kirdest on.

Ilm on sel nädalal enamasti päikeseline, kuid koostöös tugeva idatuulega jäiselt külm.


Esmaspäev (1.01.) möödus tugevneva kõrgrõhkkonna servas üsna päikesepaisteliselt, vaid kitsas riba põhjarannikust sai mereefektist tingitud koheva lume lisa, mille küll tuul ka ära viis.
Idakaare tuul puhus sisemaal nõrgalt, Saaremaa rannikualadel oli puhanguid 16...18m/s ning ka põhjarannikul ulatusid puhangud ajuti üle 10m/s.
Õhutemperatuur oli -4...-14°C, õhtul langes ja jõudis Ida-Eestis juba -20°C ümbrusse.

Teisipäeval (2.01.) püsis kõrgrõhkkond vankumatult Soome kohal ja hoidis meie ilma enamasti selgena.
Lõunast survestas rõhuvälja madalrõhkkond ja nii oli Liivi lahe ümbruses ja Saaremaa - Hiiumaa rannikul idakaare tuule puhanguid 16...20m/s.
Öösel oli
 külmakraade -15...-23°C, saartel oli mõni kraad pehmem.
Päeval õhk oluliselt ei soojenenud ja temperatuurid jäid valdavalt -15°C ümbrusse, vaid saartel oli veidi pehmem.

Kolmapäeval (3.01.) ilmakaardil erilist muutust ei tulnud. Kõrgrõhkkond liikus tasapisi ida suunas ning aeglaselt nõrgenes, samal ajal Taani väinade kohal survestas seda madalrõhkkond.
Ilm oli sajuta ja küllaltki päikeseline.
Idakaare tuul oli tugev eelkõige Edela- ja Lääne-Eesti rannikualadel, mis on idatuulele avatud ja seal oli suurema madalrõhkkonna surve tõttu puhanguid 16...23m/s.
Öösel oli külmakraade mandril -17...-30°C, saartel oli mõni kraad soojem.
Päeval oli külma -15...-24°C, saartel -10...-16°C.

Ka neljapäev (4.01.) ei too rõhkkondade asetuses muutusi ja jätkub selge, vähese pilvisusega ilm.
Jätkuvalt puhub ka eeskätt saarte ja edelaranniku mereäärsetel aladel idatuul puhangutega 17...22m/s.
Öösel on külmakraade -18...-28°C, Virumaal võib veel mõni kraad madalamale langeda, saartel on -15°C ümbruses.
Päeval on külma -18...-25°C, saartel -15°C ümbruses.

Reedel (5.01.) saab madalrõhkkond võimaluse lähemale tungida ning lumesadu levib alates Lõuna-Eestist edasi põhja-kirde suunas.
Tuul puhub idast ja on öösel veel mere ääres tugev, päeval rahuneb.
Õhutemperatuur on öösel mandril -16...-27°C, saartel -15°C ümbruses.
Päev toob külmakraade -13...-21°C.
Jäine õhumass hakkab Eesti kohalt vaikselt taanduma reede teises pooles.

Laupäev (6.01.) madalrõhkkond eemaldub ja päevaks tugevneb uuesti Soome kohal tekkiv uus kõrgrõhkkond.
Lund võib tulla veel öösel, päeval on taevas selgem ja ilm kuivem.
Tuul pöördub taas idakaarde ning on üsna nõrk.
Pakane taandub ja öösel on külmakraade -13...-20°C, Lõuna-Eestis langeb -20...-25°C-ni,
 päeval on enamuses Eestis -7...-15°C, Kagu-Eestis jääb ilmselt -20°C ümbrusse.

Ka pühapäev (7.01.) jätkub kõrgrõhuväljas sajuta ja vahelduva pilvisusega ilmaga.
Tuul puhub põhjakaarest ja on nõrk.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -10...-20°C, mandri kagu- ja lõunapoolses osas võib veidi alla -20°C.

Kommentaarid

  1. Ai see saab ilma lumeta valus olema!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal õnneks lumine.

      Kustuta
    2. Ma küsiks, et kas lume maas olles siis sama külm ei oleks?

      Kustuta
    3. Teema rohkem selles mis maa peal või all kasvab!

      Kustuta
    4. Maast kerkivaid sääski, eriti puuke, samuti madusid, pole pikkade aastate viisi talved vähendanud. Mida kõvema külma paneb, seda parem praegu,

      Viljapuude ja orase osas on muidugi teisiti. Teisalt - ehk on siingi hea moment. Nimelt taliodra kasvatajad EHK saavad aru, et see sort EI OLE Eestis kasvatamiseks.

      Kustuta
    5. Talioder pole sort vaid eraldi kultuur, aga jah, korra 5-aasta jooksul talivili võib põruda.

      Kustuta
    6. Jajah. Ma pole tõesti EPA lõpetanud. Aga talioder võiks põhimõtteliselt praegu põruda. Põrutaks mõnele aru pähe.

      Kustuta
  2. Ega seda mereefekti maksa üle ka tähsustada. Eks paarkümmend - -mõnikümmend aastat tagasi olid ka samasugused ilmateenistused nagu praegu ja inimesed elasid ka nii rannikul kui sisemaal, aga ei taotud seda praegu moes olevat mereefekti-rauda.

    VastaKustuta
  3. EMHI arvab, et jääst pole mõtet üldse rääkida ja hoiatab sinivetikate eest. Tõepoolest, täna on rannailm, kuna Päike täna paistab. UV indeksit pole mainitud, aga küllap on see jälle kõrge ja rannas päevitades tuleb kõvasti nahale kreemi määrida. Kõige suurema kuumuse eest kaitseb idatuul (kuni 21 m/s).

    Vähemalt see viimane väide on õige: puhub küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need andmed on kusjuures arvatavasti kiimaministeeriumiga kooskõlastatud.

      Kustuta
    2. Jälle see kliimaministeerium...saa üle juba.

      Kustuta
    3. Ütle, inimene, miks see värdmoodustis olemas on?

      Kustuta
    4. Seda pead selle loojatelt küsima.

      Kustuta
    5. Kuniks pole rahuldavalt seletatud, et see kiim.min. millekski muuks on, PEAVAD nad garanteerima kõigile alati sobiva ilma.

      Kustuta
  4. 10. jaanuaril tuleb plirtsti-plärtsti-niuhti-matsti ilm tagasi jälle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks siis 10. märkad.

      Kustuta
    2. Mida ma siis pean märkama? Et vähe vähem külmaks vist läheb. Laussula küll ei märka, no ei märka..

      Kustuta
    3. Nüüd näitavad mudelid juba 9. jaanuariks sula.

      Kustuta
  5. Meil Haanin oll ka hummok -25 ja kõle ida tuul võtab varbad sinises.

    VastaKustuta
  6. Ida-kirdetuul on jah vinge. Otses mõttes. Vaikse ilmaga oleks see karge külm päris hea väljas olemiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitav jah. Mullegi seostub pakane tuulevaikusega.
      22.01.2019 öö oli samade kraadidega (-22,x tol ööl siin Kesk-Harjumaal) ja tuuletu, täiskuu paistis ning 20 cm kohevat lund maas. Läksin kuuvalgel rabasse ja avamaastikule nn fotorännakule. Kaamerat sai kasutada paljakäsi ja seda isegi avamaastikul, sest tuult lihtsalt polnud. Pikimad paljakäsi olemised olid 20 minutit ja ei mingit külmetamist.

      Aga praegu? Max 5 minutit ja käed oleks siniseks külmunud...

      Kustuta
  7. Tõrva lähedal -20 sajab lund ja tuiskab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tartus ka sajab. Ei mäleta millal viimati nii külmaga lund sadas.

      Kustuta
    2. Tuisk on jama. Võiks sadada ilma tugeva tuuleta.

      Kustuta
    3. Noh, pole viga. Siin on sula-.palvevendi, kes vist tänastki ilma sulaks peavad.

      Kustuta
  8. Meil Haanin kah metsik tuisk ja sajab külma -19 karge

    VastaKustuta
  9. Imelugu. Seekord sajab tihedamat lund külmunud maale. Seda pole ka vist aastakümneid olnud. Vanemad taadid räägivad, et kunagi olnud see normaalne, et enne maa külmub. "Uuemal" ajal tuleb aga enne vihmast üle minev lumi (kui tuleb) ja siis selle järel külm (jällegi; KUI tuleb ja enamasti vaid veidiks tuleb) ning siis kaob ka mitmekümne cm-ne lumi jälle paari päevaga.

    VastaKustuta
  10. Huvitav mis lumesajust ja tuisust siin räägitakse. Harjumaal pole küll mingit lumesadu veel.

    VastaKustuta
  11. Huvitav on see ka, et detsembri keskpaiku kireti siin suure hoolega, et talv on lõppenud ja algab kuuudepikkune porihooaeg.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tol hetkel nii tundus. See praegune külmalaine ilmus prognoosidesse üsna ootamatult. Veebruar võib muidugi veel porine tulla, nagu oli 2019 näiteks.

      Kustuta
    2. See värk on taaskordne tõestus, et ilma ei saa üle mõne päeva ennustada. Kõik need kuuproignoosid võib lakke riputada nagu Toots oma maakera.

      "Ennustamise" põhiargument on alati eelmise aasta peale vaatamine ning selle korduvusse lootmine . Ning kui kogemata kombel on midagi sarnast koguni kahes eelmises aastas, siis ollakse tulevikus rohkem kindlad kui selles, et 1 x 1 = 1. Aga see onn keerulisem: lisaks tuleb sooritada tehe 0 jagatud nulliga!
      .

      Kustuta
    3. Muideks, see 2019. aasta 3. veebrarll alanud kevad oli veel päev enne ja samal päevalgi prognoosides kui üpris ajjutine kerge sulailm.
      Lühiajaline sula aga otsa ei saanudki.

      Kustuta
    4. Jah, seda kirumist mäletan isegi. Ja juba siis ütlesin, et talve on vara maha kanda. Vaatasin tol hetkel stratosfääri temperatuure ja seni on praktiliselt alati see paika pidanud.

      Kustuta
    5. Kogu austuse juures, ma ei leia siingi seoseid.

      Kustuta
    6. Tajun irooniat, aga olgu.

      Toome nt termosfääri ja mesosfääri temperatuurimõõtmised ka sisse, saaks täpsemini?

      Tuletaks meelde tagasihoidlikku tõsisaja, et atmosfääri sisemiste protsesside (sh ka suuremate osade) käitumine pikema perioodi vältel kui mõni päev on praeguse seisuga ikka ettearvamatu. Kurb, aga pidulik, ütleb vahel mõni (konkreetseid nimesid ei mäleta.:)

      Loodan, et mina ei mõju seekord iroonilisena.

      Kustuta
  12. Talvel olgugi talv! Pori jäägu varakevadesse ja sügisesse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on küll õige seisukoht!

      Kustuta
  13. Söö külm joba piinas, meil Haanin hummok selge -22 õnnõs ei ole toda tuult lummõ um kohati uma puul meetrit tuisuvaalu, muud kui kütä ja kütä.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täna pole nagu tuult, kuhu selle risti peab tegema.

      Kustuta
  14. Saabuv öö toob vist -30 kraadi ära. Karge talveilm nagu olema peakski - ilma tuuleta. Mõnus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muuseas, -30 lubati juba mitu ööd. 3 kraadi seni puudu.
      Kui lubatakse sooja, on see kohe tagatud, Paar "boonuskraadi" igaks juhuks tuleb juurdegi.

      Kustuta
    2. Vastseliinalähistel oli tänaöine miinimum -31

      Kustuta
  15. Tõrva lähedal oli öösel -26. Hommikul kella 9 ajal -20.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Läheks vahel +6-ne plöga ka nii kiiresti nulli...

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Suvetorm 2.- 4.07.2023

23.nädala ilm (05.- 11.06.2023.)