Soojem 4.nädal (22.- 28.01.2023)
Uuendatud : 25.01.2023 kl 13:38
Külmaperiood on läbi ning ees ootab nädal toob kõike - sula, lund, lörtsi, vihma, jäävihma ja ka tormi ja päikest näeb.
Sellist lumepaksust sel nädalal ja tõenäoliselt ka sel kuul mitmel pool enam ei näe.Esmaspäeval (22.01.) oli nädala kõige keerulisema ilmaga päev.Kaugel Norra merel tegutses väga aktiivne ja võimas madalrõhkkond (õhurõhk keskmes alla 950hPa, keerise mõjuala terve Põhja- ja Kesk-Euroopa!).
Tormituuli toov keeris esmaspäeva päeval. Näha on selle väga madal õhurõhk ja lai ulatus.
Ka Eesti oli selle kindlas haardes ja sellega kaasas käiv soe muutis ilma- ja teeolud muutlikuks ja keeruliseks.
Lume- ja lörtsisadu jõudis hommikul saartele ja liikus siis edasi mandrile ning jõudis kiiresti ka Ida-Eestisse.
Ka Eesti oli selle kindlas haardes ja sellega kaasas käiv soe muutis ilma- ja teeolud muutlikuks ja keeruliseks.
Lume- ja lörtsisadu jõudis hommikul saartele ja liikus siis edasi mandrile ning jõudis kiiresti ka Ida-Eestisse.
Ka Keskkonnaagentuur on väljastanud hoiatused.
Tingimused olid mandril väga soodsad ka jäävihmaks ja seda ka sadas pea üle kogu maa.
Päeva peale läks saartest alates sadu üle vihmaks-lörtsiks ja oli õhtuks vesisem juba ka Ida-Eestis.
Hilisõhtul juba laussajuala taandus.
Edelatuul tugevnes juba öösel sisemaal puhanguti 15, rannikul 20...24m/s, looderannikul oli ka üksikuid üle 30m/s puhanguid.
Tugevnemine hommikul jätkub ning päeval on ka sisemaal puhanguid 20m/s ümbruses, rannikualadel 24...27m/s.
Öösel oli õhutemperatuur mandril 0...-2°C, saartel ja mandri lääneservas kuni +2°C.
Päeval tõusis saartel ja Lääne-Eestis +1...+5°C-ni, ida pool oli ennelõunal 0...-2°C, õhtul läks sealgi sulale.
Teisipäeval (23.01.) liikus tormikeeris Põhja-Soome kohale.
Laussadu polnud, kuid kohatisi lörtsi- ja vihmahooge siiski esines.
Tuul pöördus enam läände, õhtul ka loodesse ning veidi nõrgenes - rannikualadel oli puhanguid öösel veel üle 20m/s, päeval jäid nimetatud 20m/s juba maksimumiks.
Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval üle maa 0...+4°C.
Kolmapäeval (24.01.) eelmine madalrõhkkond taandus, kuid läänest lähenes juba uus ja seekord otse Eesti suunas.
Sajuala, esialgu lume ja lörtsina, jõudis saartele hommikul ja levis edasi üle maa. Tuiskas, eeskätt Lääne-Eestis.
Päeval läks lääne pool sadu vesisemaks, õhtul juba mitmel pool ka täitsa vihmaks. Samas laussadu lääne poolt õhtul juba lakkas.
Tuul puhus esiti lõunast ning tugevnes, puhangud on Lääne-Eestis 20m/s ümbruses, pealelõunal jõudis kese Eesti lähistele tuul pöördus läände, õhtul saartel loodesse ning nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öösel -1...+2°C, päeval mandril 0...+2°C, saartel ja mandri lääneservas +1...+4°C.
Neljapäeval (25.01.) madalrõhkkond eemaldus, kuid jäime selle lääne-loodeserva. Oli lörtsi- ja lumehooge, sedagi päeva esimeses pooles.
Tuul puhus kõikjal juba põhjakaarest ja oli mõõdukas, rannikul tugev.
Öösel ja ennelõunal oli õhutemperatuur -1...+2°C, päeval aeglaselt langes ja jõudis õhtuks 0...-6°C-ni.
Reede (26.01.) öösel ja päeva esimeses pooles sirutub üle Eesti kaugel Lõuna-Euroopas asetseva kõrgrõhkkonna serv ja hoiab ilma sajuta.
Õhtul läheneb merelt aga uus madalrõhkkond, kuid selle lumesadu tõenäoliselt veel kõrgrõhkkonna surve tõttu kohale ei jõua.
Tuul on öösel vaikne, päeval pöördub lõunakaarde ka veidi tugevneb ning seega teeb õhtul saartel ka tuisku.
Öösel on õhutemperatuur -3...-11°C, päeval jääb -3...-7°C vahele.
Laupäeval (27.01.) liigub madalrõhkkond meist lõunasse. Üksikute lumehoogude võimalus on peaniselt öisel ajal, päeval on ilm sajuta ja pilvevahelt pritab end ka päike näidata.
Tuul puhub lõunakaarest ja on küllaltki nõrk.
Õhutemperatuur on öösel -2...-9°C, päeval -2...-6°C.
Pühapäeval (28.01.) jääme lõunapoolse kõrgrõhkkonna ja põhjapoolse madalrõhkkonna vahele. Sajuhooge on vaid üksikuid ja nõrku ning alla tulevad need lisanduva soojuse tõttu lörtsi või vihmana.
Tuul puhub hommikul läänekaarest ja puhanguid on 15 m/s ümbruses.
Õhutemperatuur on öösel saartel -1...2°C, mandril jääb napilt miinuspoolele.
Päeval tõuseb ka mandril 0...3°C-ni.
Vaesed teemehed saavad nüüd vatti!
VastaKustutaSee nädal aega hiljem olev ilm - selle kohta ütleks praegu, et täitsa määramatu. Loodame, et saame siiski ilma uue sulata siis.
KustutaAga Põhja-Soomele lähemal on vahest ikka Põhja-Jäämeri, mitte Põhjameri.
Või Valge meri.
KustutaLoodetavasti (jää)vihm paneb selle pinnatuisu lõpuks seisma ka.
VastaKustutaNii huvitav kui see ka pole, siis endiselt on olnud tänavuse talve pikim suladeta külmaperiood 24.11-15.12.2023, vähemasti siin Harjumaal. Ehk 21 päeva. Praegune on kestnud 11 päeva ehk alates 11.01-st.
VastaKustutaSee esimene jääb kindlalt pikimaks külmaperioodiks. Nüüd sulailmad sagenevad. Vaevalt et nüüd üle 10 päeva külmaperioodi enam tuleb.
KustutaEi leia selle idee saamise põhjendust.
KustutaMeil Haanin oll 2016 aasta jaanuar üks külmembit külmä laine algas joba 23 dets paiku ja kestse piia 25 jaanuarini keskmine temperatuur tul meil jaanuarin -9,4 lummõ oll uma 50 sm pääle 25 jaanuari tul sula ja tu lumi piaaigu kõik kattõ. Näus mis nüüd tege, praegu sattas joba ja keerutas tuisku um säne -2 ringin
VastaKustutaHarjumaal olid hommikul äärmiselt rasked ilmastikuolud. Liinibussid maanteedel lõksus jne.
VastaKustutaTugev tuul on praegu lumele nagu soe föön, mis homme õhtuks teeb põllud vähemalt Lääne-Eestis ilmselt paljaks. Lisaks peaks arvestama sedagi, et tugev tuul juba eile kandis pinnatuisuga põldudelt omajagu lund metsadesse ja kraavitäiteks.
VastaKustutaAga õnneks enam ei tuiska 🙂
KustutaSee on sula positiivne pool jah.
KustutaTalveilmad ongi järsku kadunud. Sellel aastal siis umbes 3 nädalaks seda ""põhi-talve".
VastaKustuta30. jaanuaril on Eestis taas lootust selget ilma näha.
VastaKustutaArvan, et veebruari keskmine tuleb 0 lähedane. Kõige rohkem -2 või isegi soojakraadides.
VastaKustutaEI maksa nii hoogu ka minna. Veebruari keskmine on -6 -7 kraadi. Võib hoopis -10 -12 kanti tulla. Või külmem veel.
KustutaIlm nüüd nii igavaks muutunud, et kommentaare ei tuli ja ilmselt lähinädalal midagi põnevat ei juhtu. Keskmine temperatuur pigem 1-2 kraadi sooja väheste sademega.
VastaKustuta11. talv järjestikku on korstnas, mis siin kommenteerida. Kiimamin. hüppas kohe ka in corpore peaga lae külge kinni ja siputab nüüd jalgu.
KustutaLähemast 10 päevast 7 tulevad plusskraadidega ning vaid 3 miinustega ja needki piirduvad vaid vähestega.
VastaKustuta5. veebruariks on ilmselt lumi läinud.
KustutaNii resoluutselt päevi lugeda on ..khm.. kahtlane.
KustutaTere, kevad!?
VastaKustutaKui kalendrit vaadata, siis "Tere suvi!" keset talve. Talveilmad ilmselt veel tulevad, aga ega see enam taaskordset p.e läinud talve ära ei paika
Kustuta