3.nädala ilm (15.- 21.01.2023.)
Uuendatud : 18.01.2023 kl 19:05
Möödunud nädal oli enamasti talvine, vaid korraks oli mõnel pool, peamiselt Lääne-Eestis, kerget sulailma.
Uus nädal jätkub talviselt, sulailma see nädal hetkeseisuga tulla ei tohiks.
Lääneranna vald, 14.01.2023
Esmaspäeval (15.01.) lähenes läänest - edelast uus ning küllaltki aktiivne madalrõhkkond.
Öösel ja varahommikul oli lumehooge kohati, päeval jõudis saartele ja Lõuna-Eestisse tihedam sadu ja levis õhtul ja järgneval ööl üle mandri. Põhja- ja Lääne-Eestis oli tuul tugevam, seal ka tuiskas, kuid täiesti vaikne ei olnud ka lõuna pool.
Tuul puhus idakaarest, õhtul pöördus alates saartest põhjakaarde ja tugevnes veidi, rannikualadel oli puhanguid 14...18m/s.
Õhutemperatuur oli öösel -3...-11°C, päeval -2...-7°C.
Teisipäeval (16.01.) liikus madalrõhkkond keskmega üle Läti - Leedu ja seejärel üle Kagu-Eesti kirde suunas ning jäi ka Peipsi tagant meie ilma veel veidi mõjutama.
Öösel oli lumehooge veel kõikjal, päeval kandus enamus sajupilvi Kesk- ja Ida-Eesti kohale ning õhtuks sai laussadu läbi ka Ida-Eestis.
Tuul puhus põhjakaarest, puhanguid oli rannikualadel 14...18m/s, õhtul tasapisi nõrgenes.
Öösel ja päeva esimeses pooles oli külmakraade -5...-13°C, õhtul ilm mitmel pool selgines ja külmakraadid langesid -15...-20°C ümbrusse.
Kolmapäeval (17.01.) vana madalrõhkkond eemaldus ja öö oli kitsas kõrgrõhuvööndis sajuta ja arktiliselt karge (mõnel pool oli lausa üle -25°C).
Varahommikuks andis endast märku aga uus lähenev madalrõhkkond, lumesadu jõudis saartele aga alles õhtul ning levis järgneval ööl edasi mandrile.
Tuul puhus lõunakaarest ja tugevnes päeval Lääne-Eestis puhanguti 16...21m/s, õhtul puhanguid kuni 25 m/s. Kaugemal sisemaal jäid maksimaalsed puhangud 15 m/s ümbrusse.
Öösel oli külmakraade -14...-23°C, kohati -26°C.
Päeval tõusis -3...-11°C-ni.
Neljapäeval (18.01.) liikus aktiivne madalrõhkkond Lõuna-Soome kohale. Madalrõhkkonna nimi oli Farima.
Jäime selle mõjualasse ning seega olid nii öö kui päeva esimene pool pea kogu Eestis tiheda lumesajuga ja tuisuga, päeval teises pooles oli sajuhooge harvem ja kohati.
Esmaspäeval (15.01.) lähenes läänest - edelast uus ning küllaltki aktiivne madalrõhkkond.
Öösel ja varahommikul oli lumehooge kohati, päeval jõudis saartele ja Lõuna-Eestisse tihedam sadu ja levis õhtul ja järgneval ööl üle mandri. Põhja- ja Lääne-Eestis oli tuul tugevam, seal ka tuiskas, kuid täiesti vaikne ei olnud ka lõuna pool.
Tuul puhus idakaarest, õhtul pöördus alates saartest põhjakaarde ja tugevnes veidi, rannikualadel oli puhanguid 14...18m/s.
Õhutemperatuur oli öösel -3...-11°C, päeval -2...-7°C.
Teisipäeval (16.01.) liikus madalrõhkkond keskmega üle Läti - Leedu ja seejärel üle Kagu-Eesti kirde suunas ning jäi ka Peipsi tagant meie ilma veel veidi mõjutama.
Öösel oli lumehooge veel kõikjal, päeval kandus enamus sajupilvi Kesk- ja Ida-Eesti kohale ning õhtuks sai laussadu läbi ka Ida-Eestis.
Tuul puhus põhjakaarest, puhanguid oli rannikualadel 14...18m/s, õhtul tasapisi nõrgenes.
Öösel ja päeva esimeses pooles oli külmakraade -5...-13°C, õhtul ilm mitmel pool selgines ja külmakraadid langesid -15...-20°C ümbrusse.
Kolmapäeval (17.01.) vana madalrõhkkond eemaldus ja öö oli kitsas kõrgrõhuvööndis sajuta ja arktiliselt karge (mõnel pool oli lausa üle -25°C).
Varahommikuks andis endast märku aga uus lähenev madalrõhkkond, lumesadu jõudis saartele aga alles õhtul ning levis järgneval ööl edasi mandrile.
Tuul puhus lõunakaarest ja tugevnes päeval Lääne-Eestis puhanguti 16...21m/s, õhtul puhanguid kuni 25 m/s. Kaugemal sisemaal jäid maksimaalsed puhangud 15 m/s ümbrusse.
Öösel oli külmakraade -14...-23°C, kohati -26°C.
Päeval tõusis -3...-11°C-ni.
Neljapäeval (18.01.) liikus aktiivne madalrõhkkond Lõuna-Soome kohale. Madalrõhkkonna nimi oli Farima.
Jäime selle mõjualasse ning seega olid nii öö kui päeva esimene pool pea kogu Eestis tiheda lumesajuga ja tuisuga, päeval teises pooles oli sajuhooge harvem ja kohati.
Lumelisa tuli olenevalt asukohast 5-25cm.
Tuul puhus enamasti lõunakaarest, öösel oli puhanguid Lääne-Eestis veel 20...25m/s, päeval pöördus läänekaarde ja nõrgenes pisut, õhtul taas veidi tugevnes.
Öösel oli külmakraade -3...-10°C, päeval tõusis -2...-5°C-ni.
Tuul puhus enamasti lõunakaarest, öösel oli puhanguid Lääne-Eestis veel 20...25m/s, päeval pöördus läänekaarde ja nõrgenes pisut, õhtul taas veidi tugevnes.
Öösel oli külmakraade -3...-10°C, päeval tõusis -2...-5°C-ni.
Reedel (19.01.) liigub hääbuv madalrõhkkond Lõuna-Soome kohalt edasi Venemaale. Nii öösel kui päeval on mitmel pool lumehooge.
Tuul pöördub öösel läänekaarde, päeva peale alates saartest juba põhjakaarde. Madalrõhkkond on aga rahumeelne ning tuul püsib üsna nõrk.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeva esimeses pooles -3...-9°C, pealelõunal langeb.
Laupäeval (20.01.) on vahetult Eesti idapiiri taga väheaktiivne madalrõhkkond. Laussadu ei paista, aga lumehoogude tõenäosus on suurem Ida-Eestis.
Tuul puhub ööpäevaringselt põhjakaarest ning on pigem nõrk.
Õhutemperatuur on öösel -12...-18°C, kus kauem selge, võib -20°C ümbrusse langeda või pisut madalamalegi.
Tuul pöördub öösel läänekaarde, päeva peale alates saartest juba põhjakaarde. Madalrõhkkond on aga rahumeelne ning tuul püsib üsna nõrk.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeva esimeses pooles -3...-9°C, pealelõunal langeb.
Laupäeval (20.01.) on vahetult Eesti idapiiri taga väheaktiivne madalrõhkkond. Laussadu ei paista, aga lumehoogude tõenäosus on suurem Ida-Eestis.
Tuul puhub ööpäevaringselt põhjakaarest ning on pigem nõrk.
Õhutemperatuur on öösel -12...-18°C, kus kauem selge, võib -20°C ümbrusse langeda või pisut madalamalegi.
Päeval -9...-14°C, õhtul taas langeb.
Pühapäeval (21.01.) saab võimu kaugel loodes pesitsev madalrõhkkond. Selle kauges servas jõuab meile päeval lumesajuvöönd.
Pühapäeval (21.01.) saab võimu kaugel loodes pesitsev madalrõhkkond. Selle kauges servas jõuab meile päeval lumesajuvöönd.
Läände- ja edelasse pöörduv tuul tugevneb ja rannikul on puhanguid 15...18m/s, õhtul võib veel enam olla.
Jõuab ka soojem õhumass, öösel on õhutemperatuur mandril laialdaselt 15...-23°C, mõnel pool langeb ka -25°C ümbrusse.
Päeval tõuseb Lääne-Eestis juba-2...2°C-ni, ida pool jääb veel esialgu ikka napilt miinuspoolele.
Jõuab ka soojem õhumass, öösel on õhutemperatuur mandril laialdaselt 15...-23°C, mõnel pool langeb ka -25°C ümbrusse.
Päeval tõuseb Lääne-Eestis juba-2...2°C-ni, ida pool jääb veel esialgu ikka napilt miinuspoolele.
.png)
Hm, kas see "loodetav" 2 kraadi sooja polegi sula.
VastaKustutahttp://wxmaps.org/pix/temp4.png.
VastaKustutaNii jube pole ammu olnud.
Seda vastikut tuult küll ei taha. Nullib lumerookimise vaeva ja seda ka siis kui grammigi ei saja.
VastaKustutaTäna oli üle mitme päeva taas mõnusalt tuulevaikne ja lumi jäi sinna kuhu roogitud.
Nädal aega veel ja siis "tere kevad".
VastaKustutaKüll see hull idee ära muutub.
KustutaKevad on ikka veel kaugel, tänavu saame ikka korraliku talve!
KustutaLoodetavasti järgneb sellele ka korralik suvi!
KustutaMillele? Talv ju!
Kustuta@ 15. jaanuar 2024, kell 08:28
KustutaEi ole siiani muutust külma suunas näha.
Parajalt külm ju. Suve keset talve küll enam ei paista.
KustutaVanarahva tarkus juu- ilus tali toob ka ilusa suve! Aga Te seletate siin miskist suvest keset talve, tarkpead!
KustutaVara hõisata. Pool talve on veel ees alles. 17. juulil ei öelda ju kokkuvõtvalt, et ilus suvi oli, vaid oodatakse augusti lõpuni ikka.
KustutaMuuseas, talve võeti siin kokku, kusjuures väga kindlates kõneviisides, juba enne 17. detsembrit. Võrreldes jälle suvega, siis juba kümmekond päeva enne jaani tehti kogu suve kokkuvõtteid.
KustutaAga kuidas vanarahvas nimetas novembrikuud?
KustutaNovember on praegugi talvekuu. Aga kas see analoogia peab tähendama, et terve oktoobrikuu tuleb viina sisse kaanida?
KustutaHarjumaal juba -20,5 kraadi.
VastaKustutaNeljapäeva õhtul on Eestis oodata haruldast ilmaolukorda - tuul puhub edelast, aga sulale ei lähe isegi mitte saarte läänerannikul.
VastaKustutaSeevastu 22. jaanuaril toob sama tuulesuund sinna juba ligi +5 kraadi.
Looda sa, hea kui nulligi läheks.
KustutaIlmateenistuse nädala ennustuses küll sulailm sees.
KustutaJa kõigis mudelprognoosides/meteogrammides samuti.
KustutaAga üheski neist ei kesta see kaua.
KustutaEi see üks sulapäev tee midagi, elagu korralik talv!
KustutaJa-jah üks. Kolm vähemalt ju.
KustutaSeegi arv varieerub. 2 on ka võimalik.
KustutaJa isegi kui üks, siis see toob +3 kraadi koos tugeva tuulega. Praegusele kohevale lumele on see plusskraadi tuul nagu kuum föön.
KustutaTundub, et teisipäev ongi selle sula soojim.
See lumi EI SULA seekord ära. Selles +3-s (isegi kui see pluss peaks juhtuma) pole piisavalt meest selle töö jaoks. Puha lilla.
KustutaHuvitav jah. Homse, õigemini ülehomse edela-läänetuulega koos lubatakse maksimaalselt nulli. Vaevalt nii lihtsalt läheb. Õhk selle tsükloni lõunaservas on küll üllatavalt ära jahtunud, kuid kõigele senisele külmale vaatamata on meri meist lääne pool ikka 3-4 kraadi üle nulli (muidugi jäävaba) ja sealtpoolt pole plögast pääsu.
VastaKustutaJustkui oleks kuskil kuu-poolteist tagasi olnud mitte just identselt samasugune sünoptiline pilt, aga midagi oli sarnast ka (küllalt jahe õhumass tsükloni lõunaservas) ja ennustati, et pidi tulema lumetorm. Kes ja kus just mida täpselt ennustas, ei mäleta ka, aga miskit sellist muuhulgas oli. Kah läänekaare tuulega. Ei saand sest LUMEtormist miskit asja, poolteist päeva kallas vihma. Kuigi vihma-vaheaegu oli ka, aga see sellega.
Tõsi küll, siis oli meri ligi 2 korda soojem. Celsiuse järgi.
Vähe või kaua, see on selgusetu, aga soppa paistab uuel nädalal tulevat. Sajaks imekombel seekord ometi nii palju ette, et paari-kolme päevaga ära ei kaoks. Aga selleks on vist miinimum 70 senti vaja. Sellestki peaks sula olema üle käinud, nii et nüüd suisa peal kannaks käia. Selline vahepealne sula muidugi,, mille järel poleks lumekihi paksus 0. Siis veaks lumega ehk isegi ligi 10 plägapäeva jutti välja. Kuidagi palju soove sai.
VastaKustutaKas esmaspäevane torm tuleb lumena või veena?
VastaKustutaEi saa lohutavat lubada. Halli morsi pidu jälle. Eks paista, palju 23. õthuks valget järel on. Siis läheb jahedamaks, külmakraade tuleb kindlasti ka, aga üldiselt säilib kuu lõpuni läänevool. Loodan enda eksimist. Lootust annab see, et prognoosid on üsna merehaiged (st tuiguvad samamoodi ringi).
KustutaEsmaspäevne torm peaks mandri-Eestis hoopis jäävihmane tulema.
KustutaEsialgu võib olla tahkem muidugi, Võiks muidugi jäädagi.
KustutaKüll see mere jäätumine on raske. Kaob aga väga kiiresti. Hetkel Botnia lahe lõunaosa ja Soome lahe näitel.
VastaKustutaMis sellest ilmast uuel nädalal saab, on ikka ennustamatu. Esmaspäeval tundub sula ikka tulevat, aga kestvus on küsitav. Aeg-ajalt ilmub sisse ka kiire külmenemine edasi mõne päeva pärast, aga nii umbes üle ühe korra.
See esmaspäevane torm lõhub merejääd päris hästi.
KustutaJuba täna on lõhkunud. Siiski, temperatuuri, vee oma, tormid eriti ei tõsta.
KustutaLumekihi paksus on mingites senitundmatutes ühikutes. Igatahes Saaremaal vaid 4 ja 8 cm vahel see küll ei ole.
VastaKustutaTollides sel juhul.
KustutaMõeldav. Kuid miskipärast ma arvan, et nende mõõteandmete kirjapanija(d) seda ise ei tea.
KustutaTõrva lähedal hetkel tihe lumesadu.
VastaKustutaTalv...
KustutaTalv on seekord siiski seni pigem talv, aga jkka jälle graafikust maas, Statistiliselt homme peaks Tallinna laht ära külmuma. Mida aga näeme? Jää idapiir Soome lahes (selle minimõõtmetega äärelaht on Tallinna laht) pole ikka veel Narva kandi meridiaanist edasi lääne poole saanud. Ava-Läänemeres ei tohiks vesi enam üle 2 kraadi olla, aga on 4 kraadi. Sooja talve jääkate on siiski saavutatud (Botnia lahe põhjapoolne pool on jääs). Veel.
VastaKustutaJää läänepiir Soome lahes on Narva kandis, mitte idapiir, Isvinite.
KustutaOngi väst jääkatte maksimum käes. Uue nädala algul tuul ja sula taandavad jääd ja kas veel tuleb pikka kestvat külma, mis jääd kasvataks.
KustutaTundub, et selles osas valmistab ilm "pettumuse. või siis annab lootust. Läheb külmaks küll.Äsja oli alles jaanuari keskpaik, mitte vabariigi aastapäev. Torm lõhub jääd, kuid ei tõsta eriti vee pinnatemperatuuri. Loodan siiski edaspidi jäätunud Tallinna lahte, kuid selle vaatamiseks ei viitsi Tallinna siiski minna.
KustutaHarjumaa täna üllatas korraliku lumega.
VastaKustutaSeda võis tegelt eeldadagi, kuna 850 hPa isoterm -15...-17 kraadi ja see jäävaba mere kohal tootis lumepilvi (mereefekt), mis soodsas tuulesuunas kandusidki põhja-Eestisse.
KustutaKt, GFS koonerdab jälle külma lubamisega. Aga see valetab kogu aeg iseendale vastu..
VastaKustutaHomme üle pika aja (viimati 7. jaanuaril) taas tuulevaikset talveilma loota. Nautige, kuna pühapäevast taas tuuline periood tulemas.
VastaKustutaKogu aeg on olnud tuuline? Viimased 12-13 päeva? Kas saaks seda kohta gloobusel täpsustada. Mõistan, selliseid kohti on tegelikult palju. Kui tõsiselt rääkida, siis tuult on olnud aga et pidevalt...?
KustutaNii uskumatu kui see ka ei tundu, siis vastus on "Jah".
KustutaKüll see kuradi GFS ikka nõiub ja nõiub seda pidevat p ska jälle.
VastaKustutaOlemegi saanud pikalt korralikku talve, nüüd näitavad kõik ennustused 0-lähedasi temperatuure pikemaks ajaks, saame nüüd lõputut libedust. Ehk veebruari keskel tuleb mingi külmenemine ka.
KustutaPikalt korralikku talve??? Aastavahetuse paiku see senine talv alles algas. Muide, kurvastuseks: kõik ennustused küll hetkel pikka plögaperioodi ei näita. Isegi eeslite tipp GFS veel 12 tunni eest näitas hoopis muud. See kestab seal muide juba vähemalt kümmekond päeva, kui FGS on peata kana.
KustutaMeil Haanin -5 aga kirde nukan -19 suur kontrast, Haanin praegu jah pilven vaiknõ muut tuul, lummõ um pallo koskil uma 40sm
VastaKustutaKiimamin. annab GFS-is tuld. Ühelgi päeval pole enam miinusi. Lõpmatuseni.
VastaKustutaMida juttu! Kus sellised andmed?
KustutaTundub, et temperatuur naelutatakse paari päeva pärast -1ja 2 sooja kraadi vahele.
VastaKustutaNüüd tundub, et siiski mitte. Väga hea. Tooge keegi pool liitrit selle peale.
VastaKustuta