2.nädala ilm (8.- 14.01.2023)

Uuendatud : 13.01.2023 kl 11:26

Pakaseline nädal on möödas ja uus nädal on juba tunduvalt soojem ja tulekul on ka sulailmad.

Möödunud nädala miinimumid langesid mõnel pool alla -30°C, kõige külmem oli öö vastu pühapäeva, kui pea kogu Mandri-Eestis oli temperatuur -25°C ja madalamalgi.

Pakane on looduse mitmel pool maalinud imeilusaks. Lääneranna vald, 07.01.2023

Esmaspäev (8.01.) tõi ilmamuutuse tunduvalt soojema ilma suunas. Kõrgrõhkkond taandus põhjast läheneva madalrõhulohu survel lõunasse. Ilm läks pilvisemaks ning Ida- ja Kirde-Eestis tuli ka mõni lumesahmakas.
Tuul pöördus läände - loodesse, pisut tugevnes ja rannikualadel oli puhanguid päeval 14...16m/s, põhjarannikul ka üle 20m/s.
Õhutemperatuur oli öösel -20...-29°C, saartel oli veidi soojem.
Öö teises pooles hakkas märku andma endast lähenev madalrõhkkond ning tasapisi tugevnev tuul tõstis ka õhutemperatuuri päevaks 0...-13°C vahemikku, Kagu-Eestis võib ennelõunal veel -15°C ümbruses olla.
Kusjuures varahommikul oli mitmel pool erakordselt kiire temperatuuritõus, mitmel pool oli temperatuuritõus üle 10°C tunnis.
Meeletult vinge temperatuurikontrast esmaspäeva, 07.01.2023 hommikul.

Teisipäeval (9.01.) liikus madalrõhkkond Põhja-Soomest kagu suunas Venemaa lääneosa kohale.
Ilm oli vahelduva pilvisusega - Lääne- ja Kesk-Eestis nägi ka päikest, ida pool oli pilvisem ja oli ka kergeid lumehooge, kuid sajuhulgad olid seljuhul ikkagi üsna tagasihoidlikud.
Tuul puhus loodest ja tugevnes pisut veel, puhanguid oli rannikualadel 15...18m/s.
Öösel oli õhutemperatuur 0...-8°C, sisemaal, kus kauem selge püsis, oli veel pisut madalam.
Päev tõi sula ning õhutemperatuur tõuseb -5...4°C-ni, kuid vaatamata plusskraadidele tegelikku sula väga ei olnud - taevas oli selge ja jahtumine ülekaalus.

Kolmapäev (10.1.) triivis Venemaa lääneosas paiknev madalrõhkkond veelgi kaugemale, kuid samal ajal arenes Soome põhjaosas juba uus, võttis eelnevaga sama kursi ning liikus samuti kagu suunas.
Ilmamuster jätkus sarnaselt teisipäevaga - ida pool oli mõni sajuhoog, seejuures tuli ka lörtsi ja vihma. Lääne pool oli rohkem selgimisi ja päikest enam.
Tuul puhus jätkuvalt loodest, pisut nõrgenes, kuid puhangud jäid rannikualadel ikka üle 10 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel -4...2°C, päeval -2...3°C.

Neljapäeval (11.1.) jäime kaugemal Venemaal paikneva laiaulatusliku madalrõhuala serva. Sajuhooge ja tuisku oli mitmel pool ennelõunal, tugevam oli sadu Kesk- ja Ida-Eestis.
Tuul puhus loodest - põhjast ning puhanguid oli rannikualadel 17...22m/s.
Öösel ja päeva esimeses pooles oli õhutemperatuur -1...3°C, pealelõunal langeb ning õhtuks on kõikjal -4...-13°C.

Reede (12.1.) öösel jäime üle Eesti ulatuva kitsa kõrgrõhuharja mõjualasse. 
Hommikuks jõudis Lääne-Eestisse nobe ja väike madalrõhkkond, mis tõi mitmele poole 10-20cm lund ja tuisku.
Tuul puhus öösel läänekaarest, hommikul pöördus saartel põhjakaarde ja keerise üleminekul pöördub kõikjal juba idakaarde. Saarte piirkonnas oli puhanguid 15...18m/s.
Õhutemperatuur oli öösel -4...-13°C, päeval mandril -3...-10°C, saartel ja mandri lääneservas korraks tõusis 0...2°C-ni, kuid langes taas seejärel kiiresti miinuspoolele.

Sajualad reede hommikupoolikul. Kaart :WXCharts

Laupäeval (13.1.) liigub uus aktiivne madalrõhkkond Rootsi põhjaosa kohale. Selle lumesadu jõuab lõuna paiku saartele ja liigub aeglaselt ida suunas. Kuna kõrgrõhkkond survestab seda jõuliselt, siis Tallinn-Pärnu joonest ida poole ei pruugi sadu esialgu jõuda.
Tuul puhub lõunakaarest, surve lõuna-kagupoolse kõrgrõhkkonnaga suureneb ning nii on oodata rannikualadel tuulepuhanguid 16...20m/s.
Õhutemperatuur on öösel mandril -10...-18°C, pole välistatud langus ka mõni kraad madalamale. Saartel on -5...-10°C.
Päeval on mandril -5...-13°C, saartel võib olla mõni kraad soojem.

Pühapäeval (14.1.) tuleb madalrõhkkond keskmega Eesti kohale. Lumepilvi jõuab enam ka mandrile.
Tuul puhub ennelõunal lõunakaarest, päeval on keskmes nõrk ja muutlik ja siis pealelõunal pöördub saartest alates põhjakaarde.
Öösel langeb õhutemperatuur -4..-12°C-ni, päeval mandril -5...-10°C, saartel tõuseb -1..-4°C-ni.

Kommentaarid

  1. Ilmateade lubas küll mitte loode- vaid läänetuult lähipäeviks,, aga noh, nemad ju rumalad...

    VastaKustuta
  2. Tundub, et 09.01 algav sula viib saartelt jälle kogu lume ja enne 14.01 püsivat külma ei tulegi. Mandril nii hullusti ei lähe, aga saab siingi lumikate rikutud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ööd õnneks miinuses ja paar päeva väikest plussi ei tohiks suurt sula teha.

      Kustuta
    2. Ei ole miinuses. +1,3 hetkel veel.

      Kustuta
  3. Idas on siiani -24, täiesti hull

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kagus laialdaselt isegi alla -25°C.

      Kustuta
    2. Homme päeval Lääne- ja Loode-Eestis ainult -3...-1, mis peaks põskipaitava soojana tunduma pärast viimaseaja külma.

      Kustuta
  4. Huvitav et sula loodest saabub. Muidu ikka edelast tulnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suvel tuleb niimoodi alati külma. Aga needki tsüklonid tulevad loodest, sealjuures läänekaare (OK,. ka lääne-ja loodetuulega) tuulega, see on talvel alati mittesoovitav. Olemuselt on tegu nn "sukeldujatega" loodest kagusse; see olukord ei tohiks olla mingi pideva sula allikas. Soojadele frontidele järgnevad külmad, mis tõeliste loodetuultega (ja põhjatuultega) arktilist õhku kandma peaksid.

      Selline koledus, nagu 28. detsembri õhtust kuni 31. detsembri hommikuni (seega üle 2 ja pool ööpäeva jutti) esines, ei tohiks seekord olla. 4-5 kraadist sooja ei tohiks ka ette tulla.

      See ka, et seekord sadas lumi külmunud maale. On lootust, et seekord see kohe ei kao. Kuigi rohkem võiks seda maas olla küll.

      Muuseas, see temperatuuride asi. Graafikutel näivalt kõrged temperatuurid on üks asi, aga arvestama peab arvestama ka erinevaid rõhkusid ja samuti kõrgusi.

      Kustuta
    2. Jah, suvel paraku loodest kuumust ei tule, kuigi justkui nagu võiks.

      Juba homme peaks saarte läänerannikul ja mandri loodeservas kraadinäit päris nulli lähedale jõudma.

      Kustuta
    3. Et võiks sealt Gröönimaa suunalt suvel kuuma tulla? Ega sealt suunast tegelikult talvelgi otse mingit sooja tule. Selline nn soe tuleb "sukeldujate" lõunaservas ringiga ja jõuab selle ajaga, kui siiakanti jõuab, märksa maha jahtuda. Pole aastaid neid sukeldujaidki näha olnud, üldise läänevoolu tingimustes.

      Kusjuures mõnikord ei jõua sukeldujatega tulla mingit "eelsooja" külma eel; soe on tsüklomis juba väga kõrgele surutud ning loode-põhjasuunalt tuleb algusest peale vaid külma.

      Päris harva esineb talvel nn ida-kirdetükloneid (liiguvad siis läände-edelasse), kus soe sektor, vähemalt maapinna lähedal, algusest peale puudub. Toovad lund, kuid külm leeveneb (tihedad sajupilved) vaid väga veidi ja kohe on sama külm kui enne või külmem veel. Kellele tuulesunad meeldivad, siis ka kõik klapib: asi algab loode-põhjatuultega ja lõpeb ka sama suunaga või ka ida-kirdetuultega. Oleneb, kuidas tsüklon ära vajub. Nii umbes.

      Kustuta
  5. Näis, millal see M. Kaasiku poolt kokkuvõetav pideva sooja lubadus uueneb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuskil juba nägin Kaasiku ennustust. Jaanuar lligi seal paar kraadi normist jahedam, edasi oli vist normis või soojem nagu ikka.

      Kustuta
    2. See meenutab kangesti kliimaaktivistide juttu, et noh, olgu praegu jahedam, aga vaat varsti...

      Kustuta
    3. Täiesti õige. Antarktika jää ka taastub aga nüüd haudvaikus sellest. Anomaalse sulamise ajal eelmine aasta kisa missugune ,et nüüd hakkab...

      Kustuta
    4. Vaatasin ka. Kui rääkida rormidest, siis on jaanuari paar kraadi normist jahedam ennustus ennustus ikkagi paar kraadi normist soojema ennustus, kui oleksime ennustust tehes 1991. aastas nt. See "kaasaasveetav" 30 aasta keskmine on selgelt liiga lühike valim.

      Kustuta
  6. Seda Ilmateenistuse lubatavat -10 kraadi küll saabuval ööl ei tule. Peaaegu kõik mudelid on üksmeelsed, et kraadid jäävad +1 ja -4 vahemikku eesootaval òöl. Harjumaal hetkel -1,5.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, veel üleeile oli mure, et soojaks ei lähe. Olgem ikka rahul sellega, et laussopaks ei lähe.

      Kustuta
  7. Üldiselt olen õigesti arvanud: ei mingit sulailma seekord. Kena peaaegu selge päev, kraad "okolo nolja" nagu Venemaal venelene ütleb (st umbes null).
    Äi tulnd siin läänes seda plussi kolme. Elab hompse kah üle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures see "hompne" tulebki pluss kolmene siin läänes.

      Kustuta
    2. Eks ole näha.Kaua see igatahes ei kesta.

      Kustuta
  8. Tegelikult peaks ju selle üle imestama,, kui mehiselt kiirelt -17-lt nullini jõudis. Kus külmem oli, tõusis vist 20 kraadi võrra ja enamgi ööpäevaga,; - vähemagi ajaga.

    Teeks vastupidi ka kunagi nii!

    VastaKustuta
  9. Oh sa aeg, täna olla koguni +4 pakutud - ju ma ärkvel olles magasin...

    VastaKustuta
  10. Hea rannailm. Veidi tuuline on, aga see aitab suurema kuuma vastu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kus kohas? Läänes küll vastik põhja tuul ja miinus kaks.

      Kustuta
    2. Läänes ka, neh. Päikest ja sinist taevast ju jagus. Praegugi kena selge ja sume õhtupoolik jalutamiskes ja päevase kuuma jahutamiseks.

      Ma muuseas võtsin kella keeramisest eeskuju ja kruttisin kraadiklaasi kah 24 kraadi kõrgemale. Kole palavaks läks.

      Kustuta
    3. Kle, sul on väga igav vist.

      Kustuta
    4. Ei ole, külm oli. Enne.

      Kustuta
  11. Mudelid näitavad juba mitmendat uuendust järjest et 22. jaanuari paiku läheb taas vesiseks ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juba täna on jälle plöga lahti.

      Kustuta
    2. Harjumaal õnneks mitte. -4 kraadi ja lund tulnud 15 cm.

      Kustuta
    3. Seda tänast sopasaasta küll ei lubatud eriti veel eilegi. Nüüd juba hullem kui üleeile oli. Vaevalt hommegi peale vihma muud tuleb. Ütlen teadlikult nii, sest ehk juhtub ime ja ma sõnasin edasise sopa ära.

      Kustuta
  12. Vähemalt GFS on panustanud kliimaaktivistie peale: 10 päeva pärast lõpmatu laussügisene õudus jälle. Õnneks on aega, tegelikus jõuab muu olla.

    VastaKustuta
  13. Ei lähe veel niipea püsivalt soojaks. Isegi merisiga, kuigi toaloom, sõi eelmisel sügisel korraliku rasvakihi naha alla. Mõtlesin juba siis, et vist külm talv tuleb. Ja nagu näha, väga ei eksinudki. Tartus praegugi -17 kraadi.

    VastaKustuta
  14. Ei tea. GFS-i "tere, suvi" algab üha kiiremas tempos.

    VastaKustuta
  15. Vähemalt märtsini kena talv! Mõni pluss päev ka

    VastaKustuta
  16. Mul poleks selle kena talve vastu midagi. Ainult viimase mõne aasta praktika näitab , et isegi "mõni päev plussis" on enam kui piisav musta maa tekitamiseks. Isegi ligi 50 cm lume puhul (2021. veebruar, 2022. detsember).

    2023 detsembris väga paks lumi polnud; loomulikult piisas vaid 2 päevast, et kõik ära sulaks, seda nii enne kui peale jõule. Nüüd üle-üle eile jäi 1 ööga napilt puudu, et must maa oleks, sama lugu eile päev otsa ning hea, et hommikul ennem lund sadas kui jälle sulama hakkas. Täna pidi ka lund sadama - kus see on?
    .

    VastaKustuta
  17. See faking tuul võiks juba vaibuda...mitte grammigi pole täna sadanud, aga teed/rajad jälle täis pinnatuisanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Veel hullemaid variante on. Seal, kus eile hommikuse lumesaju järel larvas heaks jälle päev otsa plögatada, on nüüd jää ja peale sadama hakanud kuiv lumi muudabendiselt libeda jää veel nähtamatuks ka.

      Kustuta
  18. GFS pakub jälle peatset p...a.laviini. Lõpmatuseni.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023