Aasta viimaste päevade ilm (27.- 31.12.2023)
Uuendatud : 30.12.2023 kl 10:46
Kolmapäeval (27.12.) jäime kaugel Koola poolsaare kohal oleva madalrõhkkonna ja teisel pool vastas oleva kõrgrõhkkonna vahele. Üle Eesti liikus ports niiskust ning hommikupoolikul jõudis Loode-Eestisse lumesadu, mis edasi kagu suunas levis.
Õhtupoolikul sadu alates Loode-Eestist aga lõppes ning ilm paranes.
Tuul puhus loodest ja tugevnes eelkõige Lääne-Eesti rannikualadel puhanguti 16...19m/s, sisemaal oli rahulikum.
Öösel oli temperatuur 0...-5°C, päeval -2...2°C.
Neljapäeva (28.12.) esimeses pooles olime lõunast üle Eesti sirutuva kõrgrõhuharja mõjuväljas ja ilm oli kuiv ja üsna rahulik. Pealelõunal laienes üle Läänemere läänest läheneva madalrõhkkonna lohk ühes lume- ja lörtsisajuga. Kuna sellel oli kaasas ka soojemat õhku, siis pealelõunal läheb sadu üle lörtsiks ja õhutemperatuur plussi, eeskätt Lääne-Eestis ning mitmel pool sadas ka jäävihma. Tihedam sajuala jõudis õhtuks.
Tuul pöördus läände - edelasse ja tugevnes uuesti, rannikualadel on puhanguid 14...16m/s.
Öösel oli õhutemperatuur -1...-6°C, päeva esimeses pooles püsis samuti kergelt miinuspoolel, kuid õhtuks tõusis Lääne- ja Kesk-Eestis kindlalt plusspoolele.
Reedel (29.12.) jäime sellesama, mitmeosalise madalrõhkkonna mõjusfääri. Nii öösel kui päeval oli laialdaselt vihma- ja lörtsihooge.
Tuul puhub edelast ja oli mõõdukas - rannikul oli puhanguid 11...15m/s.
Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval 0...5°C.
Laupäeval (30.12.) jätkub mitmeosalise madalrõhkkonna võidukäik ja üks keskmetest tuleb Läänemerele ning liigub seejärel juba üle Eesti.
Sajuhooge on küll reedest harvem, kuid neid siiski on. Õhumass on soojavõitu ja sajab vihma ja lörtsi. Õhtul algab külmema õhumassi sissetung ja sadu tuleb juba ka lumena.
Tuul puhus loodest ja tugevnes eelkõige Lääne-Eesti rannikualadel puhanguti 16...19m/s, sisemaal oli rahulikum.
Öösel oli temperatuur 0...-5°C, päeval -2...2°C.
Neljapäeva (28.12.) esimeses pooles olime lõunast üle Eesti sirutuva kõrgrõhuharja mõjuväljas ja ilm oli kuiv ja üsna rahulik. Pealelõunal laienes üle Läänemere läänest läheneva madalrõhkkonna lohk ühes lume- ja lörtsisajuga. Kuna sellel oli kaasas ka soojemat õhku, siis pealelõunal läheb sadu üle lörtsiks ja õhutemperatuur plussi, eeskätt Lääne-Eestis ning mitmel pool sadas ka jäävihma. Tihedam sajuala jõudis õhtuks.
Tuul pöördus läände - edelasse ja tugevnes uuesti, rannikualadel on puhanguid 14...16m/s.
Öösel oli õhutemperatuur -1...-6°C, päeva esimeses pooles püsis samuti kergelt miinuspoolel, kuid õhtuks tõusis Lääne- ja Kesk-Eestis kindlalt plusspoolele.
Reedel (29.12.) jäime sellesama, mitmeosalise madalrõhkkonna mõjusfääri. Nii öösel kui päeval oli laialdaselt vihma- ja lörtsihooge.
Tuul puhub edelast ja oli mõõdukas - rannikul oli puhanguid 11...15m/s.
Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval 0...5°C.
Laupäeval (30.12.) jätkub mitmeosalise madalrõhkkonna võidukäik ja üks keskmetest tuleb Läänemerele ning liigub seejärel juba üle Eesti.
Sajuhooge on küll reedest harvem, kuid neid siiski on. Õhumass on soojavõitu ja sajab vihma ja lörtsi. Õhtul algab külmema õhumassi sissetung ja sadu tuleb juba ka lumena.
Teed muutuvad libedaks!
Tuul puhub edelast ja lõunast ning pisut nõrgeneb, õhtul pöördub põhjakaarde ning maksimaalsed puhangud peaksid jääma 10 m/s ümbrusse.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval 0...4°C.
Tuul puhub edelast ja lõunast ning pisut nõrgeneb, õhtul pöördub põhjakaarde ning maksimaalsed puhangud peaksid jääma 10 m/s ümbrusse.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval 0...4°C.
, järgnevaks ööks langeb kõikjal juba miinuspoolele.
Pühapäeval (31.12.) üks madalrõhkkond hääbub ilmakaartidelt ning jääme mitme eri rõhkkonna vahele.
Ilm on suurema sajuta ning kirdevoolus kandub arktilist külma.
Pühapäeval (31.12.) üks madalrõhkkond hääbub ilmakaartidelt ning jääme mitme eri rõhkkonna vahele.
Ilm on suurema sajuta ning kirdevoolus kandub arktilist külma.
Öösel on külma 0...-8°C, päeval langeb veelgi ja jõuab õhtuks mõnel pool juba -10°C ümbrusse.
Järgnev uusaastaöö tuleb tänastel andmetel madal- ja kõrgrõhkkonna vahel sajuta ning mõõduka tuule ja kindlate miinuskraadidega.
Uusaasta esimesel päeval jätkub külma sissevool temperatuur kukub sügavamale miinuspoolele.
.png)
Kui veab, on aasta lõpp ja uue algus täitsa talvised. Võib juhtuda, et koos uue aastaga algab tõsine ja pikem külma ilma periood. Ehk siis õige Eesti talv.
VastaKustutaAga see idee võib juba homme olla soojapulma lubamisega asendatud...
ECMWF 12Z väljund näitab vana-aasta õhtuks alates kella 18 üle Eesti levivat arvestatavat sajuala, mis laieneb ka 01 jaanuarisse. Selle järgi arvestatav kogus ning need kes saluuti lasevad, siis efekt jääb kesiseks. GFS sellega kaasa ei ole tulnud. GFS sama sajuala on arvutatud rohkem 01 jaan keskpäevale. ICON veel pühapäeva õhtut ei näita. Muidugi võib see kōik veel uute 00 ja 06 ning järgnevate päevade prognoosidega muutuda. Muidugi äge oleks küll võtta uus aasta õues vastu korraliku purgaaga :D Keegi teab ja oskab kommenteerida, kui täpne see ECMWF on oma prognoosidega?
VastaKustutaMõni aasta tagasi oli täpsem. Nüüd selle täpsus palju enam GFSist ei erine.
KustutaSkandinaavia ja Soome saavad küll tugeva külma uue aasta algul.
VastaKustutaKui see nii tõesti läheb, siis vähemalt Botnia laht külmub ehk üleni kinni.
KustutaIlmselt nii juhtubki, sest see sula, mis meil reedel ja laupäeval nii lume kui ka teeolud jälle ära rikub, Botnia laheni ei jõua.
KustutaHeh, nagu siin eelpool mainitud, siis ECMWF 00Z lükkas ka selle sama sajuala 01 jaanuari varahommikuks, aga ICON tahab meile endiselt 31.detsembriks alates pealelõunat üllatuse pakkuda. Ootan juba huviga, mida järgmisd 06 ja 12Z väljundid pakuvad. Tõsi 4 päeva vaates tegelikult pole seda üldse väga mõtet jälgida. Enmavähem asiselt on asi selge laup õhtuks või pühap hommikuks mis/kus ning mida ...
VastaKustutaHuvitav on see, et nädal tagasi olevat jõuluilma/sadu näitasid kõik kolm mudelit juba ligemale pool nädalt varem ühesuguse täpsusega ja suhteliselt nii ka läks, aga seekordse aastalõpu prognoosi osas üksmeelt veel leitud ei ole
Ilmateestuse kodulehel näitab pigem sooja ilma püsimist kuni 3nda jaanuarini.
VastaKustutaJajah, see on küll kuidagi soovunelma moodi. Ei näe kuskil seda vihma ja sooja uue aasta saaudes, Õhumass on arktiline, aga meil on ju kiimaministeerium, mis töötleb külma plusskraadideks ja lume vihmaks ümber.
KustutaHakkab juba see kliimaministeeriumi toppimine siia, ära tüütama.
KustutaMilleks see ministeerium siis on?
KustutaSee tuiskav lumesadu jääb 1. jaanuari peale kui üldse. Seega ilutulestik oma efekti ei kaota halva nähtavuse tõttu, kuna aastavahetuse hetk on väga tõenäoliselt sajuta.
VastaKustutaGfs-st on suur külm kadunud. Jätkub ikkagi muutlik talveilm paar päeva külma ja jälle sule. See ennustus ka kõige usutavam.
VastaKustutaMks ma just seda uskuma peaksin?
KustutaEnnustused muutuvad kogu aeg. Eesti ennustustes on jällegi külm olemas. Saame äkki ka tänu tuulele külmahoiatuse.
KustutaSee uue aasta alguse külmalaine möödub ilmselt sajuta ja tugeva tuulega.
VastaKustutaNüüd tahaks kaklema minna. Esimese ettejuhtuvaga. Lükkasin 3 ja pool tundi lund. Veel 3 tundi hiljem lähen välja ja ohhoo - hulka loppa ja soppa endiste autojälgede kphal ja mujal ka. Jälle kuku seda kühveldama. Kolm korda raskem sodi kui enne. Vähemalt puud sain kätte.
KustutaEks kakle kellega tahad. See ei muuda minu arvamust selle mainitud külmalaine osas, et see tuleb tuulise ja sajuta ilmaga.
KustutaVabandust, see sai kogemata nagu vastus. Mul pole külma vastu midagi, kui on talv. Vaikne külm oleks muidugi parem.
KustutaPraegused ennustused näitavad -16 mõneks päevaks Tõrva, kirde eestis vb natuke rohkem. See külm polegi kõige karmim. Tuul muidugi teeb tajutava külmemaks aga jääb vist 2006 jaanuari külmast palju puudu.
VastaKustutaEks näe siis, kui see käes on. Ennustus on muutlik, siiski üldiselt külma lubav.
VastaKustutaAga sooja ennustus, kui see juba kord nn käppa satub, siis akuraatse saksa täpsusega jääb see pidama. Nagu tänane saast juba nädal tagasi.
Need paar natuke külmemat päeva kannatab ära ja pärast jälle plussis!
KustutaEi ole.
KustutaTuleb küll ja soojast pääsu ei ole.
KustutaAga ega ei tule küll!
KustutaPraegu on on 2023, kohe 2024. aasta. Ning üks väheseid külma ilma võrdlusi tuleb ... 18 AASTA tagant. Kusjuures siis, kui mälu ei peta, -30 vist ei tulnudki. Või kui, siis kuskil napilt.
VastaKustuta-30 ja enam külma on tegelikult IGALE TALVELE kohustuslik! Koos külmapühadega! Vähemalt paar nädalast perioodi ikka. .
1984/1985 oli midagi kuupäevalde mõttes sarnast, kus jõulud möödusid vihmasadude ja soojaga ning alles umbes 29.paiku sai sula otsa. Koos aastavahetusega tulid ikka tõelielt pakaselised jaanuar ja veebruar.
See oli ka ammu, aga see talv oli ikka pigem talv talvede reas.
18 aastat tagasi jäi võib olla -30 tulemata aga mäletan päeval lli -25 ja sellest soojeks ei läinud, lisaks lõikav tuul ka.
VastaKustutaTuul on meeles küll. Hakkasime autoga neljakesi või viiekesi sõitma, 200 meeri pärast läks kumm katki, tuli vahetada. Kõleda tuulega.
KustutaSiis sõitsime veel umbes poolteist kuni 2 km ja teine kumm läks.
Siis üks meist kõndis tagasi oma autot tooma. Pool teed veidi vastu tuult. Päris vastik olnud. Õnneks selle auto kummid pidasid vastu.
GFS hakkab külma südant juba 3-4. paiku lõhki lööma.
VastaKustutaViimased paar-kolm talve on tänu otsustusvõimetu ilma tagajärjel tekkinud libedusele olnud ideaalsed tasakaalu harjutamiseks. Kui kevadeni jätkub selline külma-sooja tõmblemine, siis saab kevadeks juba köielkõndimise selgeks.
VastaKustutaSiiski tundub, et GFS ei oska külma ilma tingimustes käituda - täiesti peata kana. - programm on loodud soojapulma-ajastul ja aelle eeldusel. Nii et külmaks võib jääda küll.
VastaKustutaGFS: juba 5. jan. on plöga tagasi.
KustutaLääne- ja Põhja-Eestis jõuab sadu vist enne lõppeda, kui külm õhumass kohale jõuab.
VastaKustuta-25 kraadi kanti äkiline külm lagedale maale mõjuks hästi küll. Hävitaks olemasolevaid ja potentsiaalseid "putukaväilasid". Rästikute suvine pidu jääks ehk ka väiksemaks.
KustutaHävitab ka muud peale kahjurite.
KustutaIga asja kaks külge.
KustutaHuvitav, et radari järgi mingeid erilisi sajualasid pole, aga Harjumaal ajuti tihe tuisk. Harku radar ka ilmselt kehva sajutundlikkusega.
KustutaSee radari värk on nagu on. Sajupilvede kõrgus on erinev; radar ei saa vahel midagi aru. Või ei saa radar ka lumest aru.
KustutaIlmateenistus mainib põhjarannikule järgnevaiks päeviks mereefekti lumesadu, aga mudelid üksmeelselt näitavad seda esmaspäeva õhtust hoopis Soome rannikule, kuna tuul on siis idast või isegi pigem kagust.
VastaKustutaEsmaspäevast reedeni tunduvad iga päev päikeselised tulevat. Üsna haruldane talvekuudel. Kahjuks rikub tugev tuul tuul selle ilusa karge ilma nautimise ära.
VastaKustutaSee ei pea sugugi haruldane olema. Lihtsalt kõrgrõhkkonnailm, juhtumisi talvel. Suvel me ju ilusat rannailma haruldaseks ei pea. Kuigi on aastaid, kus ilus rannailmgi on haruldane.
KustutaTalvine kõrgrõhuala on üsna tihti pilves.
KustutaKülma õhumassi kõrgrõhuala on selge küll.
KustutaAga seda aastakümneid oodatud kiire külma tulekut pole kuskil. -4 ja ehk mõni kümnendik alla selle pole küll miskit erilist. Lund ,muidugi ka pole.
VastaKustutaReklaam veel üleeile käis kuni -15-ni tänase päeva jpoksul.
Ega see järsk külm õunapuudele hea ole, oli sula pluss kraadid nüüd tulemas -25 see muutub mõnele sordile surmaks. Puud pole selliseks külmaks valmistunud. Loodame paremat head aasta-vahetust
VastaKustutaEi saa -5 -st allapoole kuidagi. Mis -25...
KustutaOleks vaat +5 lubatud, oleks juba +7!
Breznevi kõne tuleb jälle telekanaleist...
VastaKustutaHead uut aastat! Harjumaal ilus lumesadu.
VastaKustutaHead uut aastat! Ole hea, lükka lumesadu mujale ka!
KustutaKahjuks eriti ei õnnestunud lükata mujale. Ööga/hommikuga lisandus Kesk-Harjusse 4...5 cm lund, aga see on nii kohev, et talla all vajus see 2 mm paksuseks kihiks ja tuule käes langes puudelt nagu tolmukübemed.
KustutaLähipäevade tuul ilmselt puhub selle värske kihi maastki metsa.
Noaa ennustuses Valka kõige rohkem -14 lähipäevil.
VastaKustutaPeale 10ndat jaanuari saame vist taas sulailma.
VastaKustutaEi tea. Pigem on need kauged pronoosid, mis niigi kahtlased on, sellised, et ilmad on muutlikud, kuid talvised. Lühiajalised sulad võivad olla.
KustutaKa aasta 2016 oli jaanuari algus meil Haanjas väga külm 7 jaanuaril oli Võrus -31,6
VastaKustutaIgal pool nii külm ei olnid.Tartuski alla -20 nagu polnud. Vist.
KustutaKüll aga varem, 20. dets. 2015 saadi uus detsembri soojarekord: +12,4 kraadi. Jube! (Varem oli 6. dets.2006 kole soojus: +11,9 kraadi.) Talveilmad tiulid 27. dets. alates. Ning lõppesid akuraat kuu aega hiljem.
Külmal juhul peaks siis -46 -47 kraadi olema...
8. jaanuar 2016 tõi Tartu-Tõravere ilmajaama hommikul napilt -30 kraadi ära. Ehk ikka oli Tartus ka külmem kui -20.
KustutaHm. Olin ju ise ka Tartu piirkonnas. Külm oli jah, aga nii...
KustutaVbl oli Tõraveres selge ja Tartus pilves ning sellest see suur kraadivahe.
Kustuta