Jahe 42.nädal ja tõenäoline esimene lumi (16.- 22.10.2023)

Uuendatud 21.10.2023 kl 15:40

Eeloleval nädalal saab tormisest rahu. Ilm on üsna rahulik, kuid põhjakaarest avanevad külmaväravad ja nädala teises pooles on mõnel pool ülimalt suure tõnäosusega oodata ka esimest lund.

Nädala teises pooles tekib põhjaranniku lähistel merel tõenäoliselt mereefekt, mis saadab pilvi rannikualadele, kuid mõni sajuküps pilv võib jõuda ka pisut kaugemale sisemaale.

Esmaspäeval (16.10.) jäime eemalduva tormikeerise ja lõunast - edelast tugevneva kõrgrõhkkonna vahele.
Suuremat sadu ei tulnud, siin-seal liikus rünksajupilvi, mis poetasid nii vihma, lörtsi, lumekruupe ja rahet.

Mõnel pool oli täna tee väga libe ja ka maa kergelt valge, kas siis lumekruupidest või rahest.
Foto : Neidy Vaidla, Võru - Räpina mnt kell 18:19

Tuul puhus külmast loodest ja oli mõõdukas, rannikualadel oli puhanguid 16...18m/s.
Sooja oli öösel 0...6°C, rannikul võib-olla mõni kraad enam. Päeval jäid maksimumid enamasti alla 10°C.

Teisipäeval (17.10.) jätkus üsna sarnane olukord. Kaugel Venemaal oli madalrõhkkond, samas Skandinaavia kohal tekkis uus, kuid nõrk madalrõhuväli. Edelas - lõunas laiutas laiaulatuslik kõrgrõhuala.
Nende kõikide vahel oli ilm vahelduva pilvisusega ning esineb väheseid hoogsademeid - vihma, lörtsi ja lumekruupidena.
Hilisõhtul aga formeerub Eesti vahetus läheduses või Eesti kohal nõrk madalrõhkkond, mis järgnevaks ööks laussaju toob.
Rõhuväli on üsna pingeline ja nii puhub jätkuvalt mõõdukas loodetuul, puhanguid on rannikualadel 14...16m/s.
Sooja oli öösel 0...6°C, seejuures maapinnal oli selgemates kohtades külma, ka teepinnad olid hommikul mõnel pool jäised ja libedad.
Päeval on sooja 5...10°C.

Kolmapäeva (18.10.) öösel tekkis Eesti kohal või vahetuses läheduses, kuid väheaktiivne ja rahulik madalrõhkkond, mis võttis suuna kagusse.
Nii oli öösel ja varahommikul laussadu ning päeval jätkusid hoogsajud. Vaid Kirde-Eestisse laussadu ei jõudnud.
Sadas vihma, kuid lisanduva külma tõttu tuli päeval mõnel pool juba sekka ka märgi helbeid.
Tuul puhus põhjast - kirdest ja oli üsna rahumeelne - puhanguid rannikualadel 12...15m/s.
Õhutemperatuur oli öösel Kirde- ja Ida-Eestis -1...4°C, maapinnal alla 0°C. Sajusemates paikades 4...10°C.
Päeval tõusis korraks pisut üle 5°C, õhtul langes taas alla 5°C.

Neljapäeval (19.10.) see madalrõhkkond eemaldus ning Skandinaavia kohal hakkas tugevnema kõrgrõhkkond. Öö oli enamasti üsna sajuta ja selgem. Põhja-Eestis arenesid merel mereefekti pilved ning nende sadu jätkus vahelduva eduga ka päeval, kuna jõudis pärale kõrgemates õhukihtides kohale -7...-9°C õhumass. Kontrast sooja veega põhjustas nimelt mereefekti käivitumise Soome lahel. Õhuvool pöördus kirdesse ning see kandiski merel tekkivad pilved eeskätt Põhja-Eesti ning Hiiumaa rannikualadele.
Sadas enamasti lund - lörtsi.
Tuul puhus kirdest ja puhanguid oli rannikualadel 10...14m/s.
Öösel oli õhutemperatuur -3...4°C, kitsal rannikuribal 5°C ümbruses. Päeval oli sooja 2...7°C.

Teekaamerapilt hommikul Virumaalt, Viitnast.

Reedel (20.10.) oli võimas kõrgrõhkkond Põhja-Skandinaavia kohal ja libises meile aegamisi lähemale.
Kaugemal sisemaal oli üsna sajuta, kuid põhjaranniku äärmises servas püsis veel mereefekt - sadas vihma - lörtsi.
Tuul puhus kirdest ning oli sisemaal nõrk - mõõdukas, vaid põhjarannikul olid puhangud üle 15m/s.
Lisandus külma ning öösel oli õhutemperatuur -3...1°C, kitsastel rannikualadel 0...5°C. Päevasoe jäi 1...6°C vahele.

Laupäeval (21.10.) kaldub kõrgrõhkkond Eestile veelgi lähemale. Meie ilm on öösel veel rannikualadel sajuhoogudega. Päeval läheneb edelast madalrõhulohk ja õhtu eel jõuab Edela- ja Lõuna-Eestisse ka lörtsi- ja lumesajuala. Hilisõhtul läheb sadu lääne-edela poolt alates üle vihmaks.
Tuul puhub idakaarest ja on mõõdukas, rannikul tugevam ja puhanguid on 20m/s ümbruses.
Õhutemperatuur oli öösel -4...2°C, kitsal rannikuribal kuni +5°C. Päeval on 1...6°C.

Pühapäeva öösel (22.10.) liigub üle maa lörtsi- ja vihmasadu. Vaid Eesti kirdepoolsem osa võib jääda sajust puutumata. 
Päevaks laussadu hajub ja sajab vaid kohatist vihma või lörtsi. 
Tuul puhub kagust ja nõrgeneb.
Sooja on öösel -2...3°C, päeval mandril 2...6°C, saartel 5...9°C.


Kommentaarid

  1. Pakun järgmise nädalavahetuse öödeks -7...-8 kraadi tulevat. Ja kui juhtub päikeseloojangust -tõusuni pidevalt selge ja tuulevaikne olema, siis juba paar kraadi külmematki.

    VastaKustuta
  2. Seda mereefkti asja tähtsustatakse üldiselt üle. Olen mere lähedal mitmeid talvise maiguga ilmade saabumisi näinud..

    VastaKustuta
  3. Kas on endiselt lootus, et tuleb soojapoolne november ja detsember?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vastupidi, lootma peab normaalstele nede kuude ilmadele.

      Kustuta
  4. Statistik siin: Lootused kasvavad jah kuna on ka tekkimas korralik IOD - Indian Ocean Dipole. Viimati selline 2019/20 talvel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas Vaikse Ookeani kvadrupooli polegi oodata?

      Kustuta
  5. Rakvere kandis ilmselt 10 cm lund nädala lõpuks tulemas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Unistada ju võib!

      Kustuta
    2. Unistus läks täide ja varem kui eeldasin.

      Kustuta
    3. Ei usu et 10 senti

      Kustuta
    4. Oli küll, rohkemgi mõnes kihas.

      Kustuta
    5. Kuskil varjus? Teekaamerate pildid küll ei näita või oli siis hästi kohev. Läänes on küll kena sügis!

      Kustuta
    6. Ei olnud varjus. on laekunud mitmeid pilte inimeste hoovidest, kus on lausamõõdulint peal ja 10cm või enam.

      Kustuta
  6. Statistik siin: Vaatasin veel seda India ookeani värki üle ja kui talve üldse annab siis ehk kuuks ajaks millalgi. Nagu varem mainisin on IOD aastad talv olematu nagu 2019/20 või ka nagu enamustel juhtudel siiski kuu aega on. Näited 2015/16 oli jaanuar talvine. 2006/07 oli veebruar. 1994/95 jälle jaanuar või miks ka mitte ,et seekord kõige talvise kuu juba november nagu NOAA pakub.

    VastaKustuta
  7. Kõik see on jama. Talv oli viimati 2012/2013 hooajal. Vahel on kuuks ajaks talveilma olnud, vahel vähem, kord vaidf 4 päeva nagu 2019/2020. Kusjuures sellelgi talvel kestis suisa kuude viisi jutt, et kohe varsti läheb külmaks. See aga lükkus aina edasi ja edasi kuni ei tulnudki,

    VastaKustuta
  8. Statistik siin: Kuidas jama on. Mõõdukalt tugevad või väga tugevad IOD aastad (sügised või talved ) olid 1972/73 , 1982/83 , 1989/90 , 1991/92 , 1994/95 , 1997/98 , 2006/07 , 2015/16 , 2019/20. Ja ühelgi neist talvedest polnud talv normilähedane või normist külmem. Nõrgapoolne IOD ei tundu mõjuvat ja kui IOD maksimum satub suvele või kevadele tundub selle mõju pigem vastupidine olema. Näiteks 2009 algas IOD juba kevade lõpus ja kõik teavad milline talv oli 2009/10 või näiteks 2002 kui kogu IOD oli ära suvel ja 2002/03 talv oli ju üsna karm.
    Hetkel see IOD kogub hoogu aga 2015/16 tasemest oleme juba möödumas samas 2019/20 tasemeni on veel minna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olgu, kõik need talved on olnud soojad. Samas see, kas ja millal talvist nägu veidi tegi, on olnud iga kord isesugune. Võin tuua näideteks veel rea sarnaseid olematuid talvi, lihtsuse mõttes võtame kõik 10 viimast, seejärel tuli 1 TALV, siis edasi tagurpidi minnes 2011/2012 (kuigi jaanuari lõpp oli päris külm), siis tuli 2 TALVE järjest, seejärel tagasi minnes veel 13 katkist talve jutti tagurpidi, siis 1 TALV 1995/96, siis veel 8 prügitalve jutti. Siis jõuame 1986/87 TALVENI. Sealt tagurpidi olid enamus talvi TALVED. Jah, 1982/83 oli talve esimene pool olematu, kuid sama kordus ka aasta hiljem, talvilmad tulid 2 nädalt varem kui 1983.

      Nii et jõuan tagasi tõdemuseni, et ma ei leia selles
      IOD-s ühtki porgandit, mida närida.

      Muuseas, 2 KÜLMA talve on olnud: viimasel 40 aastal need: 1984/85 ja 1986/87. Enne seda oli palju tihemini. Uued külmad talved on aga tulekul.

      Kustuta
  9. Vabandust üks aasta läks valesti mõtlesin 2012/13 talve mitte 2002/03 talve

    VastaKustuta
  10. Reede öösel tuul põhjarannikul ilmselt kagust isegi ja merelised hoogsajud kanduvad sel juhul rannikust rohkem mere poole.

    VastaKustuta
  11. Kus on ilmateenistuse lumekaart ?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Talv tuli ootamatult nagu alati. :D Nad pole kaarti veel jõudnud välja otsida...

      Kustuta
  12. Kus see lubatud tugev kirdetuul on? Harjumaal pole tuult ollagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kirdetuul on lihtsalt kuskil teises kohas. Kirdepassaadid on ju tuntud. Kui hobulaiustelt on üle lõunasse aerutatud, on kirdetuuled platsis nagu 5 kopkat.

      Kustuta
    2. Kirdepassaadid on vahest ka Soome lahe ääres. Nagu nt 2018 aastal mais ja juulis, mistõttu kujunes põud kiiresti.

      Kustuta
    3. Ot-ot-ot! Kirdetuuli sest kuumast suvest küll nagu ei mäleta. Kui ikka kestvad tugevad kirdetuuled olnuks, siis poleks ka kuuma olnud. Kuivus on iseasi. Juulis-augustis tekkis supi sees olemise tunne: lõputu leitsak, taevas pilveudu, mis Päikest ei varja, vähene tuul, kuid pidev õhuvool keskel läbi kagust. Toad ka nii kuumad, et viska leili.

      Kustuta
    4. Ei tea, kus see Kairo seda kirdetuult nägi :)

      Siin prognoosis kirjas et 10-14, mis nüüd küll väga tugev ei ole.

      Kustuta
    5. 2018 aasta suvine kuumus algas kirdetuulega. Tuul pöördus kagusse oluliselt hiljem. https://ilm.ee/?517185

      Kustuta
    6. Ja õhuvool on samuti prognoosivälisest suunast - idast, kuigi pidi kirdest olema ja seetõttu Põhja-Eestis kuni homseni talviste teeoludega. Praegu tundub et homme päike särab siin põhjaranniku lähedal ja sadu ei tulegi.

      Kustuta
    7. Igal juhul ei mäleta 2018. suvest mingied erilisi tuuli, kui see kuumus saabus. "Kirdepassaate" kindlasti ka mitte.

      Kustuta
  13. Idatuult kuni 20+ meetrit sekundis näeb päris harva. Huvitav, kas see ennustus ka teoks saab.

    VastaKustuta
  14. Harjumaal -3, homne hommik ilmselt veel krõbedam

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei pruugi, kuna tuult rohkem võrreldes tänase hommikuga.

      Kustuta
    2. Ega see tuul sooja ei too.

      Kustuta
    3. Samas ei lase õhul korralikult jahtuda ka.

      Kustuta
    4. Kui tuul kannab külma õhku kohale, siis pole väga jahtuda vajagi.

      Kustuta
  15. Täna (hilis)õhtuse sajuga läheb nõnda, et Tallinn-Tartu joonest kirde poole ei jõua ilmselt üldse.

    VastaKustuta
  16. GFS näitab korraks veel ühe põhjapoolse kõrgrõhkkonna tulekut. Siis algab "tavaline talveilm" totaalse soojaga. Nii et tasub vaadata uuel nädalal veel korraks olevat pilti: kõrgrõhuala meist põhja pool. Sellist pilti ei pruugi pool aastat enam näha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Suvetorm 2.- 4.07.2023

23.nädala ilm (05.- 11.06.2023.)