13.- 14.09.2023 suur sadu ja suve lõpp

Põhimõtteliselt võib öelda, et suveilmad lõppesid 14.09.2023 jaheduse saabumisega.

Selliseid 20° kraadiseid ilmasid ilmselt tuleb ikka veel, kuid 25°C ei paista kuskilt enam.

Õhumassivahetus tõi kaasa väga suured sajuhulgad ja mitmele poole ka tugevat äikest.

Ilmateenistuse hoiatus 13.09.2023 õhtuks ja järgnevaks ööks. Kõik maakonnad siiski selliseid sademeid ei saanud.


Lugu algas sellest, et nädala algul jõudis meieni lõunast väga soe ja niiske õhumass. Õhumassi tohutu niiskusesisalduse tõttu oli mitmel päeval kastepunkt 17...19°C, mis on nii hilise aja kohta erakordne ja väga tõenäoliselt ka rekordiline.

13.09. hommikul oli üle Läänemere moodustunud madalrõhuvöönd, mis eraldas troopilist ja põhjast tulevat jahedamat õhku. Selles moodustus uus osatsüklon Läänemere lõunaosa kohal, mis võttis suuna kirdesse ja järgneval ööl liikus üle Eesti. 

Õhumasside kontrast, niiskus ja sellest tekkiv ebastabiilsus andis juba päeval tõuke tugevate sadude tekkimiseks ja kandumiseks esmalt üle Loode- ja Põhja-Eesti.

Pealelõunal jõudis esimene nõrgem sajuvöönd ka Lääne-Eesti kohale.

Samal ajal lähenes Läänemerelt, Läti lähistelt juba uus ja tugevam sajuala. Liivi lahel hakkas hoogsalt arenema uusi rünksajupilvi, mis liikusid edasi kirdesse.

Üle-Eesti moodustus tol ööl nn.äikesekoridor, s.t. äike liikus mööda kitsast koridori, kuid vihma sai vähemal või rohkemal määral iga Eesti paik. 

Registreeritud äikesed 13.- 14.09.2023.


Ilmateenistus andis üle maa 1.taseme hoiatuse, ESTOFEX väljastas pea kogu maale level 1 ohuala, Pärnumaale ja osale Kesk-Eestist lausa level 2 ohuala. Tagantjärgi saab tõdeda, et ESTOFEX prognoos oli väga täpne, kuna nii äikesed kui ka kõige tugevamad sajud liikusid üsna täpselt mööda level 2 ohuala.

ESTOFEX ohualade prognoos 13.- 14.09.2023.

Osatsükloni üleminekul jõudis meieni tunduvalt jahedam õhumass ja pöevased termomeetrinäidud jäid alla 20°C. Tegi lühiajaliselt tugevat põhja- ja loodetuult.

Järgnevalt lisan ülevaate üle Eesti asuvatest erailmajaamadest pärit sademekogustest. Kohati on sademed kolossaalsed !


Pärnu maakond -

Pärnu linn, Lennuki tn = 101,8mm

Võiste = 61,22mm

Oore = 58,5mm

Kilksama = 53,34mm

Massu (Põhja-Pärnumaa vald) = 50,55mm

Tammiste = 47,24mm

Paikuse = 44,19mm

Pärnu linn, Vana-Pärnu = 33,7mm

Ranniku (Tõstamaa) = 33,02mm

Sigaste = 33mm


Lääne maakond - 

Oonga = 28,95mm

Hinduka = 27,89mm

Risti = 25,91mm

Vidruka = 21,59mm


Järva maakond - 

Laupa = 66,29mm

Paide = 54,68mm

Eistvere = 37,21mm


Viljandi maakond - 

Suure - Jaani = 53,34mm

Soomevere = 44,2mm

Ramsi = 38,4mm

Sürgavere = 28,19mm


Lääne - Viru maakond - 

Tamsalu = 72,7mm

Nugeri = 66,8mm

Rakvere = 58,93mm

Altja = 58,17mm

Toolse = 55,12mm

Käsmu = 52,83mm

Paasvere = 51,51mm

Orguse = 48,49mm

Simuna = 41,66mm

Kõrveküla = 41,4mm

Aaspere = 37,59mm


Ida-Viru maakond - 

Auvere = 34,79mm

Kuremäe = 29,7mm

Kuru = 29,21mm

Jõhvi = 21,84mm


Harju maakond - 

Pedaspea = 78,49mm

Tallinn, Randvere (Viimsi - Pirita) = 74,16mm

Leesi = 71,12mm

Vääna = 66,8mm

Jägala - Joa = 59,41mm

Tallinn, Tallinna Ülikool (Narva mnt) = 55,37mm

Tallinn, Priisle (Lasnamäe) = 46mm

Tallinn, Keldrimäe (Kesklinn) = 45,9mm

Neeme = 45,47mm

Kloogaranna = 44,22mm

Uuesalu = 42,92mm

Saula = 42,67mm

Jõgisoo = 42,61mm

Padise = 42,52mm

Aaviku = 42,19mm

Sausti = 41,68mm

Tabasalu 2 = 41,61mm

Hirvli = 41,61mm

Lähtse = 41,2mm

Haabersti = 39,6mm

Tallinn, Mähe (Pirita) = 38,36

Karla = 38,2mm

Randvere 2 = 37,09

Tallinn, Nõmme, Hiiu haigla = 36,6mm

Tallinn, Kalamaja = 34,64mm

Nahkjala = 34,49mm

Vasalemma = 33,78mm

Vahi = 33,78mm

Muraste = 32,77mm

Uuesalu = 32,72mm

Tiskre = 32,51mm

Keila 2 = 31,75mm

Tuulna = 30,99mm

Aespa = 30,74mm

Liikva = 30,23mm

Tallinn, Pelgulinn = 29,72mm

Tabasalu = 27,91mm

Vääna - Jõesuu = 27,43mm

Keila = 26,8mm

Langa = 25,65mm


Tartu maakond - 

Tammiste = 30,91mm

Tartu linn, erinevad jaamad = 18-23mm


Lõpetuseks juurde ka Ilmateenistuse ametlike jaamade sademekogused.

Lisaselgituseks - on näha, et erajaamade ja ametlikes andmetes on erinevus. Seda seetõttu, et erailmajaamade ja ametlike vaatlusjaamade asukohad ei ühti ning mis ehk veel olulisem, palju oli liikvel just rünksajupilvi, mis toovad piltlikult öeldes ühte külla ujutuse, teise külla ei jõua midagi.


Sademekogused Ilmateenistuse ametlikes jaamades 13.09.- 14.09.2023. 


Kommentaarid

  1. Noh, täna oli ikka ka päris soe. Eile vist esimest vihma "sajusel septembrikuul" sadaski alles. 20-st jäi täna madalamaks, kuid mitte palju. Ei saa öelda, et järsk külm tuli. Ilus selge taevas üle pika aja, see oli küll. 25 kraadi saab tulla veel küll, ma ei tea, kas tuleb, aga nt 2007 olid 3-4 viimast septembrikuu päeva täiesti suvised ja sinise taevaga ka veel. Kahju ainult, et kraade siis eriti pingsalt ei jälginud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mäletan. 1. oktoobri öösel oli äikestki siin Harjumaal.

      Kustuta
  2. Statistik siin: 2007 oli kolm sellist päeva septembri lõpus kus tuli veel +21...+22 ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellest ma just rääkisin, aga tundus ikka veel mitu kraadi soojem . neil 2007 septembrilõpupäevil. +25 võis isegi olla. Erandlik muidugi.

      Kustuta
    2. Tõenäoliselt päris 25 kraadi ei olnud, see nõuaks, et oleks üle 15-kraadine isoterm Eesti kohal. Aga tuulevaikse ilmaga tundub ka 21-22 kraadi väga soe, eriti kui jõudis juba ära harjuda jahedamate ilmadega.

      Kustuta
    3. Tjaa. Olgu, lepime, kokku, et +25 ei olnud. Aga +24 oli küll.

      Kustuta
  3. Hetkesrisuga vene pikas ennustuses järgmin nv Tõrvas mõlemad päevad 25 ja ööd ka väga sooja septembri kohta, isegi üle 15.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub, et see aasta suvi veab end pööripäevani välja.

      Kustuta
    2. Vaatasin vanu andmeid siis meil Haanin oli 2005 a 28 sept +22, 2006 aastal 28 sept +23 2015 aastal oli sept pikalt soe 23 näiteks +23

      Kustuta
    3. Nagu 2018 september, ainult et siis tuli Harkus 27,7 kraadi 7. septembril.

      21. septembril oli 23,5 kraadi siin Harjumaal Tallinna kandis.

      Kustuta
    4. Ma kevadel mainisin, kuidas 2023 natuke järgib 2018 ilmamustreid. Kahju muidugi, et seekord juuli alt vedas, oleks see ka soe olnud, siis oleks 2023 suvi kestvuselt ja soojuselt 2018 aastale üsna lähedale, kuna saime juba aprillis ja mais esimesi soojemaid ilmasid nautida (kuigi 2018 mai oli muidugi soojem) ja september on nüüd ka veel soe olnud. See on ka üsna suur erinevus viimase kahe aastaga võrreldes, kus suvised leitsakud olid muidugi võimsamad, aga kogu suvine aeg tundus jaheda mai ja septembri tõttu kuidagi lühike.

      Kustuta
    5. Suvekuid ongi 3: juuni, juuli ja august.

      Kustuta
    6. 2018 oli suvekuid isegi 5 - maist septembrini.

      Kustuta
    7. Kas aprilli lõpu või oktoobri alguse mõnikord ette tulevad lumesajud teevad aprillist ja oktoobrist talvekuud?

      P.S. Kuulan vikerraadiost umblolli teksti, et "lõuna-Euroopas oli kuum suvi, kuid Eestise palju lõuna poolt kuuma ei tulnud ja seetõttu polnudki suvi eeriti kuum, kuid kuumim suvi ajaloos oli ikka." Oksele ajab.

      Kustuta
    8. Aga polnud ju kuuma mida saaks kuumaks nimetada.

      Kustuta
  4. Paistab siiski, et +25 võib täitsa veel paistmas olla ... Sel aastal.

    VastaKustuta
  5. Järgmine reede vist?

    VastaKustuta
  6. Esmaspäeva varahommikuks on öökülm ilmselt ka maapinnast paar meetrit kõrgemal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegu hakkab septmber juba keskpaigast üle saama. öökülmade aeg ammu käes. Meenutame võrdluseks 2. juuni pakaseilma.

      2002 nt hakkas sel ajal septembris normiks saama prognoos, et öösel on +1 kuni -4 kraadi. Õhus muidugi, maapinnast ei viitsinud keegi eraldi enam rääkida,

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Suvetorm 2.- 4.07.2023

23.nädala ilm (05.- 11.06.2023.)