Juuli lõpu ilm (24.- 31.07.2023)
Uuendatud : 30.07.2023 kl 09:35
Viimaste päevade ilm on olnud küllaltki tujukas, on tulnud läbisegi nii vihma, rahet, äikest ja ka päikest. Selle nädala alguses langes mandril maapinnalähedases kihis temperatuur mõnel pool 2...3°C-ni, ja seda ka lääneranniku vahetus läheduses.
Võrreldes Lõuna-Euroopaga on meil siiski ilm meeldivalt rahulik, näiteks mõõdeti Šveitsis pilvealuseks tuulepuhanguks 60,3m/s, Itaalias on viimase 10 päeva jooksul mitmeid kordi nähtud 10-15cm läbimõõduga raheterasi ja meeletutest sajukogustest ei tasu üldse rääkida.Eesti ilm tuleb käesoleval nädalal pigem niiske ja ka mõnevõrra soojem eelnevast nädalast.
Esmaspäeval (24.07.) oli ilm põhja pool enamasti selge ja sajuta, kuid päeva peale arenes siiski mõni üksik hoovihmapilv. Lõuna poole ulatus madamrõhkkonna pilveserv ja mõnda kohta ulatus ka sajuala serv.
Tuul oli nõrk.
Öösel oli sooja 4...15°C (maapinnal kohati 2...3°C), päeval 17...22°C.
Teisipäeval (25.07.) jõuab meile lääne poolt madalrõhkkonna mõju. Selle osatsüklon satub Eesti kohale, kuid tormi see kaasa ei too. Küll aga algab hommikul mõõdukas, ajuti ka tugev vihmasadu, mis õhtuks lõppeb ja asendub kohatiste hoovihmadega. Üsna tõenäoline on, et nii mõnelgi pool on ka äikest. Ka rahe satub siin-seal vihma sekka.
Kuna jääme madalrõhkkonna keskme lähedusse, siis on tuul nõrk ja üsna muutliku suunaga.
Soojakraade on öösel 7...11°C, päeval 18...22°C, saju jõudmisel langeb 15°C ümbrusse.
Kolmapäeval (26.07.) haarab ohjad edelast tugevnev kõrgrõhkkond. Öö on sajuta ja üksikute pilverünkadega, küll aga jääb selle mõju veel nõrgapoolseks ja see ei suuda takistada päevasel ajal rünkpilvede arengut ja mõne sajuhoo arengut. Üksikuid äikeseid ei saa ka välistada.
Tuul pöördub läänekaarde ja õige pisut tugevneb, kuid puhangud jäävad ikkagi alla 10 m/s.
Öösel on sooja 8...16°C, päeval 16...22°C.
Neljapäeval (27.07.) pressib seesama kõrgrõhkkond end meile veidi lähemale. Öö on sajuta, kuid päeval võib siiski ringi ekselda mõni rünksajupilv, äikest ei saa ka täielikult välistada.
Tuul puhub ikka läänekaarest ja on üsna nõrk.
Öösel on soojakraade 8...16°C, päeval 16...23°C.
Reedel (28.07.) tekib Rootsi kohal väike osatsüklon. Selle servast kandub üle mere niiskust ja sajuhooge, kohati ka äikest - rahet on enam Lääne-Eestis.Teisipäeval (25.07.) jõuab meile lääne poolt madalrõhkkonna mõju. Selle osatsüklon satub Eesti kohale, kuid tormi see kaasa ei too. Küll aga algab hommikul mõõdukas, ajuti ka tugev vihmasadu, mis õhtuks lõppeb ja asendub kohatiste hoovihmadega. Üsna tõenäoline on, et nii mõnelgi pool on ka äikest. Ka rahe satub siin-seal vihma sekka.
Kuna jääme madalrõhkkonna keskme lähedusse, siis on tuul nõrk ja üsna muutliku suunaga.
Soojakraade on öösel 7...11°C, päeval 18...22°C, saju jõudmisel langeb 15°C ümbrusse.
Kolmapäeval (26.07.) haarab ohjad edelast tugevnev kõrgrõhkkond. Öö on sajuta ja üksikute pilverünkadega, küll aga jääb selle mõju veel nõrgapoolseks ja see ei suuda takistada päevasel ajal rünkpilvede arengut ja mõne sajuhoo arengut. Üksikuid äikeseid ei saa ka välistada.
Tuul pöördub läänekaarde ja õige pisut tugevneb, kuid puhangud jäävad ikkagi alla 10 m/s.
Öösel on sooja 8...16°C, päeval 16...22°C.
Neljapäeval (27.07.) pressib seesama kõrgrõhkkond end meile veidi lähemale. Öö on sajuta, kuid päeval võib siiski ringi ekselda mõni rünksajupilv, äikest ei saa ka täielikult välistada.
Tuul puhub ikka läänekaarest ja on üsna nõrk.
Öösel on soojakraade 8...16°C, päeval 16...23°C.
Tuul puhub läänest - edelast ja on üsna nõrk.
Õhusooja tuleb 17...21°C.
Laupäeval (29.07.) tiirleb Soome keskosa kohal madalrõhkkond, mille kauge serv ka meile sajuhooge toob - öösel enam merele, päeval ka maismaale. Kohati on äikest.
Tuul puhub ikka läänekaarest ja maksimaalpuhangud jäävad 8...12m/s vahele.
Öösel on sooja 10...15°C, päeval 17...22°C.
Pühapäeval (30.06.) jõuab edelast meile madalrõhulohk ühes frondi ja sajuga. Hommikuks oli sajuserv juba Saaremaal, see levib aegamisi edasi kirde-põhja suunas. Sadu ei ole väga tugev. Õhtul Edela-Eestist alates sadu juba lõppeb ja võimu saab taas päike.
Tuul puhub nõrgalt ja lõunakaarest.
Soojakraade tuleb enne sadu 21...25°C, saju all langeb 20°C ümbrusse.
Kuu viimasel päeval, esmaspäeval (31.07.) jääme madalrõhkkonna servaalale. Öösel on sajuhooge veel Ida- ja Kirde-Eestis, hommikul jõuab uus hoogsadude vöönd Lääne-Eesti saartele ning levib ida suunas ka mandrile. On mõnel pool ka äikest.
Õhtuks sadu lühiajaliselt hõreneb.
Tuul puhub lõunakaarest ning on ikka küllaltki nõrk.
Öösel on sooja 9...15°C, päeval kuivemates kohtades 22...25°C, sajuhoogude all 18...21°C.
Ka edasine nädal möödub enamasti sajuhoogude ja mõnel pool ka äikese seltsis. Temperatuurinäidud aga püsivad südasuvisel tasemel ja on valdavalt üle 20°C.
Homne äike on Loode-Eestis kaheldav. Hiiu-, Lääne- ja Harjumaa jäävad väga tõenäoliselt seekord äikeseta. Pigem vihjan ilmateenistuse hoiatusele.
VastaKustutaJah, Ilmateenistus kipub tõesti oma hoiatustes tugevalt üle pingutama, eriti viimasel ajal.
KustutaAus prognoos. Norrakad näitavad küll nädalavahetuseks 24-26 kraadi, aga vaadates praegust olukorda, siis sellest tõenäoliselt jääb ainult 20-23 kraadi alles.
VastaKustutaKell juba 12 saamas ja Tartus pole sellest lubatud vihmast haisugi.
VastaKustutaStatistik siin: Harkus on juba 130 mm koos seega selgelt kolmekohalise sajuhulgaga kuu on käes. Kuna kuiv oli juunis ära jään siis kolmekohalist augustit ootama.
VastaKustutaStatistikul oli ikkagi õigus, alguses ei saanud vedama, siis pidama! Ei tea küll mille abil annustasid, aga tänud!
VastaKustutaEi ole ju õigus. Juba juuni pidi kolmekohalise sajuhulgaga tulema.
KustutaStatistik siin. Arvasin ,et juuni ja august on kolmekohalised ning juuli on palavam aga paistab ,et juuni ja juuli otsustasid kohad vahetada. Mainisin seda juba ka varem.
VastaKustutaStatistik siin: Kui edasine läheb nii nagu karta on tuleb meeletute tormidega sügis ja üsna porine talv ( küll mitte nii soe kui 2019/20) ja siis 2024 suvi midagi sellist nagu 2016 või ka 2012 ja seda eelkõige sajususe osas. Temperatuuri osas jääb niikauaks natuke lahtiseks kuni vähemalt pool talve on nähtud.
VastaKustutaMa üldiselt arvan, et statistiku ennustused on väga head, aga seekord loodan, et ta ennustus läheb mööda. Sest halli sombust ilma on juba liiga kaua olnud. Minu arust tänavu suvi on juba 2016 tasemel ja hakkab jõudma sinna 2012 tasemele, kui nüüd augustis ka ei tule kuivemat ilma. Jah, juunis oli 3 nädala sooja ja kuiva ilma, aga see ei tee sellest veel sooja suve. Samuti tuleb arvestada 10 aastat kliimasoojenemisega, kui 2012 aastaga võrdlus teha. Loodan, et augustis ja septembris tuleb ikka veel natuke kuiva ja sooja ilma.
VastaKustutaKõigi meie ennustused on pika aja vältel ühesugused. St, igaüks ütleb kogemata midagi õigesti ette ka vahel. Satistiline paratamatus. Aga see on ka kõik.
KustutaStatistik siin: Eestis kliimasoojenemise reeglid kehtivad ainult talvel.
VastaKustutaMillised kliimasoojenemise reeglid kehtivad ainult talvel?
KustutaNeed on vabalt valitavad reeglid.
KustutaSee ,et rekordid kukuvad ja selgelt soojem aastaaeg järgneb ridamisi üksteisele. Suvine kuumarekord aga püsib juba aastakümneid ja rekordkuum juuligi oli viimati 2010 jne..
VastaKustuta2022. aasta august oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.
VastaKustuta2022. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.
2021. aasta juuni oli läbi aegade soojuselt esimesel kohal.
2021. aasta juunis mõõdeti uus juuni soojarekord.
2021. aasta juuli oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.
2021. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt esimesel kohal.
Läbi aegade jah, aga see kasutatav ajamõõtmise algpunkt on vist ka suhteliselt ligidases minevikus.
KustutaJuuni soojarekord +34.6 kõrgel kõrvetava päikese all on ikkagi kuidagi lahjavõitu poolsügisesse jääva 11. augustist pärineva absoluutse teadaoleva soojarekordiga +35.6 võrreldes.
Njaa, juunis on päike tugevam, kuid õhumassid on üldiselt palju jahedamad. Meri ja Peipsi on ka veel jahedad, mis vale tuulesuuna puhul võib kohe temperatuure tagasi tõmmata. Aga jah, kui kuskilt saaks juunis näiteks +20 isotermi siia selge taevaga, siis saaks küll uue rekordi.
KustutaSaab ikka. Eks ole saaanudki. Kirjas kahjuks ei ole. Pikem ajalugu annab kindlasti nii juuni kui juuli rekordid augusti omadest kõrgemteks.
Kustuta2010 7. augustil jäi Eesti uuest soojarekordist 0,3 kraadi puudu. Ööl vastu 8. augustit alla 20 kraadi ei langenud.
KustutaOli küll nii, aga see ei muuda asja.
KustutaEks selle kliimasoojenemisega on nii ja naa. Kahjuks on jah tõsi, et suurem soojenemine toimub novembrist märtsini ning tulemuseks on pool aastat (või kauemgi, kui oktoober ja aprill ka jahedavõitu on) kestev poritalv.
VastaKustutaKliimasoojenemise mõjud suvel on väiksemad ja viletsatest suvedest see päris ei päästa, aga mingi mõju ikka on. Näiteks on kuumalained juunis sagenenud, viimase 10 aasta jooksul on ka viletsamatel suvedel on +30 piir saavutatud, juuni 2021 ja august 2022 olid rekordiliselt soojad, 2018 oli vist kogu kestvuselt kõige pikem suvi. Seega ootaks ja praegusel ajastul, et vähemalt üks suvekuu oleks üle 17 kraadi keksmisega.
Teine koht...teine koht. Esimesi kohti peaks aga mühinal tulema.
VastaKustutaTalvede ootamatu kadumine juhtus järsult juba 1980-ndate lõpus alates 1987/88 aasta talvest. Sellest ajates on 1 käe sõrmedel lugedes korralikke talvi olnud.
VastaKustutaMa vist ei mäletagi nii üksluiselt halli juulit kui tänavu, et kohe hommikust saati on pilves. Võib olla 2015 oli ka nii, aga muidu nagu ei mäleta. Nõme on see, et õhumassid on tegelikult üsna soojad, umbes 8-10 kraadine isoterm, kui päike tuleks välja siis tuleks vabalt 24-26 kraadi ära, aga see pilvisus rikub kõik.
VastaKustutaKas augustis on lootust mõnele kuivemale nädalale ka? Kiitsak hõikas välja, et esimene dekaad saab sajune olema.
VastaKustutaTõesti tundub, et väga ei ole. Paar päeva tagasi tundus eelolev nädalavahetus kuiv tulevat, aga nüüdseks näitab jälle iga päev vihmavõimalust.
KustutaStatistik siin: Nädalat küll ei tule aga selliseid ühe kahe päevasid sooje kuivapäevi viskab küll vahele. Kui sadudest viljapõld pehmeks pole läinud saab vilja võtta küll aga heina enam ei tee.
VastaKustutaNädalat ei tule, aga kuu ehk tuleb.
VastaKustutaIsegi kui sa seda lõõpimisena ütlesid, on tegelikut sel tõetera sees. Eriti viimaste aastate suvedel.
KustutaLoodetavasti see Mandri-Eestit kattev kiudpilvejama kaob hiljemalt kella 12-ks ära ikka. Muidu jääb see tänane äikesevõimalus siin lahjaks, kuna läbi kuidpilve kumav hägune päike ei küta aluspinda piisavalt.
VastaKustutaMeil Haanin küll pilvitust aga vihma palju tulnud ei ole, õnneks kartulile tuli õigeaegselt vast päästab veel saagi. Täna pilvitust vaikne edela tuul +20
VastaKustutaGFS on ikka arvamusel, et kuni kuni augusti keskpaigani on ainult tsüklonid. Tõsi küll, teine pool GFS-i arvutatavast ajavahemikust ehk siis teine nädal on alati päris mõttetu vaadata. Samas on vahel muutused 6 tundi uumeas verisoonis juba lähipäevade kohta muutunud. nii et kokkuvõttes pole midagi teada nagu alati.
VastaKustutaAh jah, see on niigi alati selge, et talvekuudel on alati 1 ja sama pilt: meil on Põhja-Atlandil paigalseisva mitmeosalise hiiglaliku madalrõhuala kagu-lõunaserv.
Noh, vähemalt Euroopa mudeli arvates (mis üldiselt on veidi täpsem) tuleb tsükloni servas siia üsna palju sooja. Aga tõepoolest pole varem näinud, et suvisel ajal üks ilmamuster nii kaua paigas püsib.
KustutaAga kuidas siis põuane ilmamuster sai paar-kolm kuud püsida...
KustutaKevadine põud kestis ka üsna kaua, aga tegelikult ei olnud rõhkkondade asend ja õhuvool alati sama (nt mai ja juuni alguses tuli külma põhjakaarest, aga vahepeal oli ka soojemaid õhumasse), pigem oli see juhus et Eesti napilt sademetest ilma jäi, samal ajal kui nt Lätis oli sademeid. Nüüd juulis aga on terve kuu üks ja sama muster olnud, suur tsüklon Põhja-Euroopa kohal ja õhuvool läänest/edelast.
KustutaEuroopa mudel näitab sarnast õhumasside asetust 1992. aasta kuumarekordile tulevaks nädalavahetuseks. Näib, et päevaks-paariks tuleb >30 kraadine ilm.
VastaKustutaVõib veel muutuda, eks näis
1992 oliu nii, et Pürenee poolsaalt ehk Hispaaniast liikus tsüklon põhja-kirde suunas. Eesti jäi algul selle kirde, siis idaserva. Just siis tuli see 1-2 päevane kuumus. Kui tsüklon jjuba meile oma kaguservaga jäi, tuli edela poolt jjuba külm front..
KustutaSeekorda pakub GFS kagust loodesse liikuvat tsüklonit, mille kirdeservas liigub loode poole tõesti väga kuum õhumass. Selle ees aga liigub sajurohke front, mida pakutakse Eesti kohale pidama jäävat, siisi aga tagasi taanduvat..Aga nädal on pikk aeg.
Jah, see soe õhumass tuleb nii kitsa ribana, et mingit uut rekordit ei tasu loota. Tuleb lihtsalt lämbe ja sajune päev või troopiline öö.
KustutaEi tasu seda kuumust oodata. Olen enam kui kindel, et see taandatakse Eestist mööda iga mudeliuuendusega, mida lähemale see 5. august jõuab.
KustutaTuleks see õhumass juuni teises pooles, siis on rekord palju tõenäolisem, kuna päev praegusest ligi 2 tundi pikem ja päike horisondist 5 kraadi kõrgemal kui praegu.
KustutaKahjuks tundub jah, et see soe võib meisst mööda minna.
KustutaEile sai Harjumaal viljavõtuga alustatud, aga vihm rikkus õhtu ära ikka, millal ilma paranemisele lootust?
VastaKustutaKindlat kuiva ei paistagi. Kuid tegelikkus võib olla vastupidine.
KustutaEile 12Z GFS näitas 10. augusti paiku kõrgrõhkkonna tekkimist, aga see veel liiga kaugel, et usaldusväärne olla. Lähiajal kuiva ei tule.
KustutaStatistik siin. Hommikupoolikud on sellised kus võib kuiv olla. Aga kui hästi läheb on laupäev üldse kuiv. Aga jah viljavõtt selle aasta augustis on keeruline. Selleks ajaks kui teebki kuiva võib mõni põld juba põhjatu olla.
VastaKustutaIlmateenistus hoiatab taas laialdaselt äikese eest, aga mu senised vaatluskogemused on näidanud, et merelt saabuv äikesefront hajub enne Harjumaad alati ära.
VastaKustutaLäks nii ka täna.
KustutaJa ilmselt ka homme ei ole laialdast äikest oodata.
Kustuta