Juuli lõpu ilm (24.- 31.07.2023)

Uuendatud : 30.07.2023 kl 09:35

Viimaste päevade ilm on olnud küllaltki tujukas, on tulnud läbisegi nii vihma, rahet, äikest ja ka päikest. Selle nädala alguses langes mandril maapinnalähedases kihis temperatuur mõnel pool 2...3°C-ni, ja seda ka lääneranniku vahetus läheduses.

Võrreldes Lõuna-Euroopaga on meil siiski ilm meeldivalt rahulik, näiteks mõõdeti Šveitsis pilvealuseks tuulepuhanguks 60,3m/s, Itaalias on viimase 10 päeva jooksul mitmeid kordi nähtud 10-15cm läbimõõduga raheterasi ja meeletutest sajukogustest ei tasu üldse rääkida.


Eesti ilm tuleb käesoleval nädalal pigem niiske ja ka mõnevõrra soojem eelnevast nädalast.

Esmaspäeval (24.07.)
oli ilm põhja pool enamasti selge ja sajuta, kuid päeva peale arenes siiski mõni üksik hoovihmapilv. Lõuna poole ulatus madamrõhkkonna pilveserv ja mõnda kohta ulatus ka sajuala serv.
Tuul oli nõrk.
Öösel oli sooja 4...15°C (maapinnal kohati 2...3°C), päeval 17...22°C.

Teisipäeval (25.07.) jõuab meile lääne poolt madalrõhkkonna mõju. Selle osatsüklon satub Eesti kohale, kuid tormi see kaasa ei too. Küll aga algab hommikul mõõdukas, ajuti ka tugev vihmasadu, mis õhtuks lõppeb ja asendub kohatiste hoovihmadega. Üsna tõenäoline on, et nii mõnelgi pool on ka äikest. Ka rahe satub siin-seal vihma sekka.
Kuna jääme madalrõhkkonna keskme lähedusse, siis on tuul nõrk ja üsna muutliku suunaga.
Soojakraade on öösel 7...11°C, päeval 18...22°C, saju jõudmisel langeb 15°C ümbrusse.

Kolmapäeval (26.07.) haarab ohjad edelast tugevnev kõrgrõhkkond. Öö on sajuta ja üksikute pilverünkadega, küll aga jääb selle mõju veel nõrgapoolseks ja see ei suuda takistada päevasel ajal rünkpilvede arengut ja mõne sajuhoo arengut. Üksikuid äikeseid ei saa ka välistada.
Tuul pöördub läänekaarde ja õige pisut tugevneb, kuid puhangud jäävad ikkagi alla 10 m/s.
Öösel on sooja 8...16°C, päeval 16...22°C.

Neljapäeval (27.07.) pressib seesama kõrgrõhkkond end meile veidi lähemale. Öö on sajuta, kuid päeval võib siiski ringi ekselda mõni rünksajupilv, äikest ei saa ka täielikult välistada.
Tuul puhub ikka läänekaarest ja on üsna nõrk.
Öösel on soojakraade 8...16°C, päeval 16...23°C.

Reedel (28.07.) tekib Rootsi kohal väike osatsüklon. Selle servast kandub üle mere niiskust ja sajuhooge, kohati ka äikest - rahet on enam Lääne-Eestis.
Tuul puhub läänest - edelast ja on üsna nõrk.
Õhusooja tuleb 17...21°C.

Laupäeval (29.07.) tiirleb Soome keskosa kohal madalrõhkkond, mille kauge serv ka meile sajuhooge toob - öösel enam merele, päeval ka maismaale. Kohati on äikest.
Tuul puhub ikka läänekaarest ja maksimaalpuhangud jäävad 8...12m/s vahele.
Öösel on sooja 10...15°C, päeval 17...22°C.

Pühapäeval (30.06.) jõuab edelast meile madalrõhulohk ühes frondi ja sajuga. Hommikuks oli sajuserv juba Saaremaal, see levib aegamisi edasi kirde-põhja suunas. Sadu ei ole väga tugev. Õhtul Edela-Eestist alates sadu juba lõppeb ja võimu saab taas päike.
Tuul puhub nõrgalt ja lõunakaarest.
Soojakraade tuleb enne sadu 21...25°C, saju all langeb 20°C ümbrusse.

Kuu viimasel päeval, esmaspäeval (31.07.) jääme madalrõhkkonna servaalale. Öösel on sajuhooge veel Ida- ja Kirde-Eestis, hommikul jõuab uus hoogsadude vöönd Lääne-Eesti saartele ning levib ida suunas ka mandrile. On mõnel pool ka äikest.
Õhtuks sadu lühiajaliselt hõreneb. 
Tuul puhub lõunakaarest ning on ikka küllaltki nõrk.
Öösel on sooja 9...15°C, päeval kuivemates kohtades 22...25°C, sajuhoogude all 18...21°C.

Ka edasine nädal möödub enamasti sajuhoogude ja mõnel pool ka äikese seltsis. Temperatuurinäidud  aga püsivad südasuvisel tasemel ja on valdavalt üle 20°C.

Kommentaarid

  1. Homne äike on Loode-Eestis kaheldav. Hiiu-, Lääne- ja Harjumaa jäävad väga tõenäoliselt seekord äikeseta. Pigem vihjan ilmateenistuse hoiatusele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, Ilmateenistus kipub tõesti oma hoiatustes tugevalt üle pingutama, eriti viimasel ajal.

      Kustuta
  2. Aus prognoos. Norrakad näitavad küll nädalavahetuseks 24-26 kraadi, aga vaadates praegust olukorda, siis sellest tõenäoliselt jääb ainult 20-23 kraadi alles.

    VastaKustuta
  3. Kell juba 12 saamas ja Tartus pole sellest lubatud vihmast haisugi.

    VastaKustuta
  4. Statistik siin: Harkus on juba 130 mm koos seega selgelt kolmekohalise sajuhulgaga kuu on käes. Kuna kuiv oli juunis ära jään siis kolmekohalist augustit ootama.

    VastaKustuta
  5. Statistikul oli ikkagi õigus, alguses ei saanud vedama, siis pidama! Ei tea küll mille abil annustasid, aga tänud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole ju õigus. Juba juuni pidi kolmekohalise sajuhulgaga tulema.

      Kustuta
  6. Statistik siin. Arvasin ,et juuni ja august on kolmekohalised ning juuli on palavam aga paistab ,et juuni ja juuli otsustasid kohad vahetada. Mainisin seda juba ka varem.

    VastaKustuta
  7. Statistik siin: Kui edasine läheb nii nagu karta on tuleb meeletute tormidega sügis ja üsna porine talv ( küll mitte nii soe kui 2019/20) ja siis 2024 suvi midagi sellist nagu 2016 või ka 2012 ja seda eelkõige sajususe osas. Temperatuuri osas jääb niikauaks natuke lahtiseks kuni vähemalt pool talve on nähtud.

    VastaKustuta
  8. Ma üldiselt arvan, et statistiku ennustused on väga head, aga seekord loodan, et ta ennustus läheb mööda. Sest halli sombust ilma on juba liiga kaua olnud. Minu arust tänavu suvi on juba 2016 tasemel ja hakkab jõudma sinna 2012 tasemele, kui nüüd augustis ka ei tule kuivemat ilma. Jah, juunis oli 3 nädala sooja ja kuiva ilma, aga see ei tee sellest veel sooja suve. Samuti tuleb arvestada 10 aastat kliimasoojenemisega, kui 2012 aastaga võrdlus teha. Loodan, et augustis ja septembris tuleb ikka veel natuke kuiva ja sooja ilma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõigi meie ennustused on pika aja vältel ühesugused. St, igaüks ütleb kogemata midagi õigesti ette ka vahel. Satistiline paratamatus. Aga see on ka kõik.

      Kustuta
  9. Statistik siin: Eestis kliimasoojenemise reeglid kehtivad ainult talvel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millised kliimasoojenemise reeglid kehtivad ainult talvel?

      Kustuta
    2. Need on vabalt valitavad reeglid.

      Kustuta
  10. See ,et rekordid kukuvad ja selgelt soojem aastaaeg järgneb ridamisi üksteisele. Suvine kuumarekord aga püsib juba aastakümneid ja rekordkuum juuligi oli viimati 2010 jne..

    VastaKustuta
  11. 2022. aasta august oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.

    2022. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.

    2021. aasta juuni oli läbi aegade soojuselt esimesel kohal.

    2021. aasta juunis mõõdeti uus juuni soojarekord.

    2021. aasta juuli oli läbi aegade soojuselt teisel kohal.

    2021. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt esimesel kohal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Läbi aegade jah, aga see kasutatav ajamõõtmise algpunkt on vist ka suhteliselt ligidases minevikus.

      Juuni soojarekord +34.6 kõrgel kõrvetava päikese all on ikkagi kuidagi lahjavõitu poolsügisesse jääva 11. augustist pärineva absoluutse teadaoleva soojarekordiga +35.6 võrreldes.

      Kustuta
    2. Njaa, juunis on päike tugevam, kuid õhumassid on üldiselt palju jahedamad. Meri ja Peipsi on ka veel jahedad, mis vale tuulesuuna puhul võib kohe temperatuure tagasi tõmmata. Aga jah, kui kuskilt saaks juunis näiteks +20 isotermi siia selge taevaga, siis saaks küll uue rekordi.

      Kustuta
    3. Saab ikka. Eks ole saaanudki. Kirjas kahjuks ei ole. Pikem ajalugu annab kindlasti nii juuni kui juuli rekordid augusti omadest kõrgemteks.

      Kustuta
    4. 2010 7. augustil jäi Eesti uuest soojarekordist 0,3 kraadi puudu. Ööl vastu 8. augustit alla 20 kraadi ei langenud.

      Kustuta
    5. Oli küll nii, aga see ei muuda asja.

      Kustuta
  12. Eks selle kliimasoojenemisega on nii ja naa. Kahjuks on jah tõsi, et suurem soojenemine toimub novembrist märtsini ning tulemuseks on pool aastat (või kauemgi, kui oktoober ja aprill ka jahedavõitu on) kestev poritalv.
    Kliimasoojenemise mõjud suvel on väiksemad ja viletsatest suvedest see päris ei päästa, aga mingi mõju ikka on. Näiteks on kuumalained juunis sagenenud, viimase 10 aasta jooksul on ka viletsamatel suvedel on +30 piir saavutatud, juuni 2021 ja august 2022 olid rekordiliselt soojad, 2018 oli vist kogu kestvuselt kõige pikem suvi. Seega ootaks ja praegusel ajastul, et vähemalt üks suvekuu oleks üle 17 kraadi keksmisega.

    VastaKustuta
  13. Teine koht...teine koht. Esimesi kohti peaks aga mühinal tulema.

    VastaKustuta
  14. Talvede ootamatu kadumine juhtus järsult juba 1980-ndate lõpus alates 1987/88 aasta talvest. Sellest ajates on 1 käe sõrmedel lugedes korralikke talvi olnud.

    VastaKustuta
  15. Ma vist ei mäletagi nii üksluiselt halli juulit kui tänavu, et kohe hommikust saati on pilves. Võib olla 2015 oli ka nii, aga muidu nagu ei mäleta. Nõme on see, et õhumassid on tegelikult üsna soojad, umbes 8-10 kraadine isoterm, kui päike tuleks välja siis tuleks vabalt 24-26 kraadi ära, aga see pilvisus rikub kõik.

    VastaKustuta
  16. Kas augustis on lootust mõnele kuivemale nädalale ka? Kiitsak hõikas välja, et esimene dekaad saab sajune olema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõesti tundub, et väga ei ole. Paar päeva tagasi tundus eelolev nädalavahetus kuiv tulevat, aga nüüdseks näitab jälle iga päev vihmavõimalust.

      Kustuta
  17. Statistik siin: Nädalat küll ei tule aga selliseid ühe kahe päevasid sooje kuivapäevi viskab küll vahele. Kui sadudest viljapõld pehmeks pole läinud saab vilja võtta küll aga heina enam ei tee.

    VastaKustuta
  18. Nädalat ei tule, aga kuu ehk tuleb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Isegi kui sa seda lõõpimisena ütlesid, on tegelikut sel tõetera sees. Eriti viimaste aastate suvedel.

      Kustuta
  19. Loodetavasti see Mandri-Eestit kattev kiudpilvejama kaob hiljemalt kella 12-ks ära ikka. Muidu jääb see tänane äikesevõimalus siin lahjaks, kuna läbi kuidpilve kumav hägune päike ei küta aluspinda piisavalt.

    VastaKustuta
  20. Meil Haanin küll pilvitust aga vihma palju tulnud ei ole, õnneks kartulile tuli õigeaegselt vast päästab veel saagi. Täna pilvitust vaikne edela tuul +20

    VastaKustuta
  21. GFS on ikka arvamusel, et kuni kuni augusti keskpaigani on ainult tsüklonid. Tõsi küll, teine pool GFS-i arvutatavast ajavahemikust ehk siis teine nädal on alati päris mõttetu vaadata. Samas on vahel muutused 6 tundi uumeas verisoonis juba lähipäevade kohta muutunud. nii et kokkuvõttes pole midagi teada nagu alati.

    Ah jah, see on niigi alati selge, et talvekuudel on alati 1 ja sama pilt: meil on Põhja-Atlandil paigalseisva mitmeosalise hiiglaliku madalrõhuala kagu-lõunaserv.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, vähemalt Euroopa mudeli arvates (mis üldiselt on veidi täpsem) tuleb tsükloni servas siia üsna palju sooja. Aga tõepoolest pole varem näinud, et suvisel ajal üks ilmamuster nii kaua paigas püsib.

      Kustuta
    2. Aga kuidas siis põuane ilmamuster sai paar-kolm kuud püsida...

      Kustuta
    3. Kevadine põud kestis ka üsna kaua, aga tegelikult ei olnud rõhkkondade asend ja õhuvool alati sama (nt mai ja juuni alguses tuli külma põhjakaarest, aga vahepeal oli ka soojemaid õhumasse), pigem oli see juhus et Eesti napilt sademetest ilma jäi, samal ajal kui nt Lätis oli sademeid. Nüüd juulis aga on terve kuu üks ja sama muster olnud, suur tsüklon Põhja-Euroopa kohal ja õhuvool läänest/edelast.

      Kustuta
  22. Euroopa mudel näitab sarnast õhumasside asetust 1992. aasta kuumarekordile tulevaks nädalavahetuseks. Näib, et päevaks-paariks tuleb >30 kraadine ilm.

    Võib veel muutuda, eks näis

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 1992 oliu nii, et Pürenee poolsaalt ehk Hispaaniast liikus tsüklon põhja-kirde suunas. Eesti jäi algul selle kirde, siis idaserva. Just siis tuli see 1-2 päevane kuumus. Kui tsüklon jjuba meile oma kaguservaga jäi, tuli edela poolt jjuba külm front..

      Seekorda pakub GFS kagust loodesse liikuvat tsüklonit, mille kirdeservas liigub loode poole tõesti väga kuum õhumass. Selle ees aga liigub sajurohke front, mida pakutakse Eesti kohale pidama jäävat, siisi aga tagasi taanduvat..Aga nädal on pikk aeg.

      Kustuta
    2. Jah, see soe õhumass tuleb nii kitsa ribana, et mingit uut rekordit ei tasu loota. Tuleb lihtsalt lämbe ja sajune päev või troopiline öö.

      Kustuta
    3. Ei tasu seda kuumust oodata. Olen enam kui kindel, et see taandatakse Eestist mööda iga mudeliuuendusega, mida lähemale see 5. august jõuab.

      Kustuta
    4. Tuleks see õhumass juuni teises pooles, siis on rekord palju tõenäolisem, kuna päev praegusest ligi 2 tundi pikem ja päike horisondist 5 kraadi kõrgemal kui praegu.

      Kustuta
    5. Kahjuks tundub jah, et see soe võib meisst mööda minna.

      Kustuta
  23. Eile sai Harjumaal viljavõtuga alustatud, aga vihm rikkus õhtu ära ikka, millal ilma paranemisele lootust?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlat kuiva ei paistagi. Kuid tegelikkus võib olla vastupidine.

      Kustuta
    2. Eile 12Z GFS näitas 10. augusti paiku kõrgrõhkkonna tekkimist, aga see veel liiga kaugel, et usaldusväärne olla. Lähiajal kuiva ei tule.

      Kustuta
  24. Statistik siin. Hommikupoolikud on sellised kus võib kuiv olla. Aga kui hästi läheb on laupäev üldse kuiv. Aga jah viljavõtt selle aasta augustis on keeruline. Selleks ajaks kui teebki kuiva võib mõni põld juba põhjatu olla.

    VastaKustuta
  25. Ilmateenistus hoiatab taas laialdaselt äikese eest, aga mu senised vaatluskogemused on näidanud, et merelt saabuv äikesefront hajub enne Harjumaad alati ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Läks nii ka täna.

      Kustuta
    2. Ja ilmselt ka homme ei ole laialdast äikest oodata.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Suvetorm 2.- 4.07.2023

23.nädala ilm (05.- 11.06.2023.)