29.nädala ilm (17.- 23.07.2023)
Uuendatud : 21.07.2023 kl 22:22
Eeloleva nädala ilma mõjutab enamasti Norra merelt Põhja-Soome ja Venemaa kohale liikuv ja sinna väheliikuvaks jääv laiaulatuslik madalrõhkkond. See toob meile niiske, sajuhoogudega ilma ja jahedama õhumassi. Soojakraade üle 20° naljalt see nädal ei tule, ma ööd jäävad 10°C ümbrusse pidama.
Esmaspäeval (17.07.) eemaldus madalrõhulohk idapiiri taha. Päeval oli mõjusam lõuna poolt meieni laieneda üritav kõrgrõhkkond.
Meie ilm oli öösel lääne pool juba selgem ja kuivem, ida pool tuli veel hoovihma. Hommikuks selgines sealgi. Päev oli kõikjal suurema sajuta, tuli vaid kohatist hoovihma ja needki olid nõrgad.
Tuul puhus läänekaarest (edelast) ja olj mõõdukas, rannikul puhanguid 12...15m/s.
Öösel oli sooja 13...17°C, päeval 20...26°C.
Teisipäeval (18.07.) libises põhjas olev madalrõhkkond meile veidi lähemale ning saatis siia ka lisaportsu niiskust. Tekkis uus kese Soome kohal.
Öösel oli meie ilm sajuta, juba hommikul hakkasid arenema alates Lääne-Eestist rünksajupilved, mis liikusid edasi itta ja tõid päeval mitmele poole hoovihma, rahet ja ka äikest.
Õhtul, nagu ikka, sajud ja pilved hajusid.
Edela- ja läänetuul tugevnes veidi - puhanguid on rannikul 15...18m/s.
Öösel oli sooja 14...17°C, päeval Lääne-Eestis 16...19°, ida pool jõudis veel enne sajupilvi tõusta kraad - kolm üle 20°C.
Kolmapäeval (19.07.) sünoptiline olukord väga ei muutunud. Madalrõhkkond liikus veidi ida suunda, kõrgrõhkkond meist lõunas aga lääne poole. Jäime endiselt nende kahe vahele.
Öö oli suurema sajuta, juba hommikul hakkas taas Lääne- ja Loode-Eestist sadama hoovihma. Pilved liikusid edasi üle mandri ida-kagu suunas. Kohati oli ka äikest ja rahet.
Õhtuks pilved maismaal hajusid ja sajud lõppesid.
Läänekaare tuul oli jätkuvalt mõõdukas, puhanguid rannikul 12...16m/s.
Öösel oli sooja 13...16°C, päeval 16...20°C.
Neljapäeval (20.07.) jätkus kõik vanaviisi. Jäime kahe rõhkkonna piirimaile. Öö oli maismaal sajuta, hommikul Lääne-Eestist alates algas pilvede areng, pilved liikusid ida suunas. Esines ka äikest, õhtuks sajud lõppesid.
Tuul puhus ka läänekaarest ning sama tugevalt (13...15m/s).
Öösooja oli 9...14°C, päeval 15...21°C.
Reedel (21.07.) madalrõhkkond Põhja-Soome ja Venemaa kohal tasapisi hääbus. Küll aga oli see piisavalt võimas, et meile veel niiskust saata.
Jahedas õhumassis algas juba öö teises pooles Läänemerel hoogsajupilvede areng, hommikuks jõudsid esimesed need saartele ja nii juurde arenedes liikusid nad edasi ida-kirde suunas.
Läänekaaretuul taas tugevnes veidi.
Öösel oli sooja 10...14°C, päeval 16...21°C.
Laupäevane ilm (22.07.) tuleb suhteliselt sarnane sellele, mis on juba mitu päeva olnud.
Öösel on vähese pilvisusega või selge ja enamasti sajuta ilm, vaid mõni üksik merelist päritolu rünksajupilv võib maismaale ära eksida ja tuua nõrga sajuhoo.
Tuul nõrgeneb ja õhusoe langeb õhus 6...11°C, rannikualadel 13...15°C, mandril maapinnal kohati +3...+6°C-ni.
Päeval oleme jätkuvalt kahe rõhkkonna vahel. Niiskust jagub mitmele poole rünksajupilvede arenguks ja vihmahoogudeks, kuid äikesevõimalus on väiksem, aga mitte kindlasti olematu.
Läänekaare tuul taas veidi tugevneb ja õhusooja on 16...21°C.
Pühapäeval (23.07.) jääme üldjoontes jätkuvalt kahe rõhkkonna vahele. Läänest läheneb aga uus madalrõhkkond ning selle servapidi lisandub ka meile niiskust.
Öösel on sajuhooge vähem ja taevas enam selge ja tuul nõrk. Õhusooja on 8...12, rannikul 13...16°C.
Päeval areneb lisanduva niiskuseportsu mõjul taevasse taas rohkelt rünksajupilvi, mis toovad vihmavalinguid, äikest ja mõnel pool kindlasti ka rahet. Läänekaare tuul pisut tugevneb. Õhusooja on 17...22°C.
Värskeimad mudelid näitavad uue nädala teise poolde (neljapäev ja reede) "lõunatsükloni" jõudmist meie aladele. Sellistel keeristel on tavaliselt kaasas soe õhk, väga palju niiskust ja energiat.
Kui see realiseerub, siis on oodata üle maa tugeva sajuga, tormise tuule ja äikesega ilma. Täpsustused tulevad kindlasti lähipäevil.
.png)
Huvitav, et õhumassi energia prognooskaartide järgi on täna öösel mere kohal ja saartel suur äikeseoht, aga hetkel pole sealkandis ei merel ega saartel ühtki rünksajupilve.
VastaKustutaJah, sest õhumassi energia ei ole ainus näit äikese ja rünksajupilve tekkeks.
KustutaHarjumaal juba 2. äikesepäev sel nädalal.
VastaKustutaElagu edelavool!
Õhumassi energa meie kohal... Kuidas see välja näeb? Kas kolli kujuga või tondi kujuga ja millest see koosneb? Kas pilved on vastava kujuga ja kui on, siis kas nad moodustqavad kujult kokku sõna energia? Tahaks kah sihukesi asju näha.
VastaKustutaSul on väga igav vist, mine jaluta õues ja vaata pilvi, siis näed igasuguseid sõnu.
KustutaNonii, nüüd vähemalt kuu lõpuni saab nautida " parajat eesti suveilma", kus iga tunni aja tagant kallab padukat ja max temperatuur on +18. Ja ega siin mingit väga põnevat äikest ka ei tule, selle jaoks on ikka vaja soojemaid õhumasse või väga suure temperatuurierinevusega fronti. Näiteks eelmise aasta 12. juuli oli hea äikesepäev, aga siis oli meie kohal +15 isoterm ka.
VastaKustutaPaar vihmast päeva vahelduseks on okei, aga 2 nädalat sellist jama on liiga palju.
Kas järgmine kuumalaine ja kuivem periood jääb augusti esimesele nädalale?
VastaKustutaStatistik siin: Selle suve kuumajagu sai juuniga enamvähem täis. Augustis mõned üksikud üle +28 päevad võivad tulla aga üldiselt jätkub sellisena nagu on.
VastaKustutaMiks me alati tagurpidi ennustame?
VastaKustutaÄra üldista, mina ennustan edaspidi ja seda mitte alati.
KustutaOlgugi et Statistiku ennustus veidi tagurpidi on, aga ikkagi ta pani pihta sellega, et suvi tuleb selline üleminekuline ning pikema sajuse perioodiga. Igasugused ilmaportaalid, Maalehe ilmatargad ja sünoptikud ennustasid pigem põuast suve. Accuweather pani ka mööda. Loodetavasti tuleb august aga ikka veidi kuivem.
VastaKustutaOleneb kohast. Siin ongi põuane ja paar hoovihma pole asja muutnud. Muld on niiske 1cm ja all on tuhkkuiv. Muru ei kasva ja köögivili närbub. Kuuldavasti on kohati tulnud väga ulatuslikke sademeid, aga jah, kohati ongi põuane. Ise ka näen, kuidas tumedad pilved ümberringi liiguvad - mööda liiguvad. Lõuna-Eesti.
KustutaHiiumaal Luidjal sama mure, et väga väga kuiv on olnud juba märtsist alates
KustutaÜliharuldane juhtum: majas sees välguga pihta saada... https://www.delfi.ee/artikkel/120217638/fotod-haademeeste-vallas-sai-laps-valguga-pihta
VastaKustutaTäielik masendus tekib mudeleid vaadates. Paar päeva tagasi oli veel lootust, et juuli viimane nädal tuleb soojem ja kuivem. Nüüd ainult üks tsüklon ajab teist taga. Rõve kliima meil siin.
VastaKustutaNadi küll, aga siin tuleb lihtsalt objektiivseks jääda ja arvesse võtta, et eelmised kaks suve tulid soojuselt esimese 4-5 hulka terves aegreas, alates 19. sajandist.
VastaKustutaNad olidki erandid. Reaalne Eesti suvi ongi säärane nagu praegu - 2015 ja 2017 olid ju veelgi jahedamad.
Nii on jah. Sellist kuumust nagu 2021 ma ei oodanudki, aga pigem häirib selle kehva ilma ajastus. Juuli on ikka südasuvi ja puhkuse aeg ning see kehv ilm rikub nii mõningaid plaane. Jahedam ilm juunis ja kuskil augusti teises pooles ei häiri nii palju. Natuke sarnane lugu oli ka möödunud talvel, kus kõige talvisem ilm oli detsembris enne jõule ja siis jaanuaris ja veebruari alguses oli jälle vesine sulailm. See oli ka kuidagi niru. Nojah, veebruari lõpus ja märtsi alguses üritas veel natuke külma teha... kes teab, ehk saame sama loogika järgi siis sooja augusti lõpu ja septembri.
KustutaNeile, kes siin kiruvad, et lähiaja ilm on igavus kuubis ja mõttetu ja jama, jne...
VastaKustutaSee mai ja juuni kõrgrõhkkonna ilm oli veel mõttetum ja igavam.
Nojah, sellele ei vaidle vastu, et kõrgrõhkkonna ilm üksluine oli. Aga ega praegune ka palju põnevam pole. Hommik algab vahelduva pilvisusega, siis kell 11-12 tuleb esimene vihmavaling (aga suurt äikest mitte), siis ehk näeb veel natuke päikest, aga päeva soojem osa (kell 13-17) mõõdub mingi tühjaks sadanud ja laiali laguneva rünkpilve servas, kus on lihtsalt hall ja tuuline. Õhtul tuleb päike jälle välja, aga siis on juba liiga hilja ja jahe on ikka.
KustutaMa oleks ilmaga rahul, kui saaks vähemalt kella 14-15ni ilma vihmata läbi ja äike alles õhtul oleks. Need oleks palju võimsamad ka, kui pilved saaks päeva jooksul energiat koguda.
Jah ega seda äikest ei soovi, vihma muidugi on vaja meil Haanin kuivus kimbutab tiigid juba tühjad.
KustutaNo näe, ei aita see jahedus põua vastu midagi, kui hoovihmad ainult lokaalsed on ja see kõle tuul kohe kõik jälle kuivatab. Praegu oleks hea kui oleks siuke vahelduv ilmamuster, et paar päeva palavat ja siis tuleks mingi külm front ja tooks korraliku vihma.
KustutaHarjumaal igapäev sajab, see täiesti üllatav. Nüüd varsti mure, et vilja ei saa võtta - jälle jama :D
VastaKustutaÄike ka suht igapäevane. Juuli on tänavu sarnane 2012 aasta suvele, mis on mu 1 lemmikumaid. Siis oli samuti äike tavaline, mitte erandlik.
Kustuta2012 juuli meeldis mulle ka, kuna kuu lõpus oli umbes 5-päevane kuumalaine. Kuu alguses oli ka paar soojemat päeva. Oli ilma nii äikesefännidele kui kuumafännidele. 2023 juuli tuleb otsast lõpuni (praegu ei näita ennustustes midagi üle 22 kraadi) jahe ja sajune. See eelmise pühapäeva ilm ei olnud tugeva tuule tõttu ka just eriti kuum.
KustutaTugev tuul ju aitakski taolisi kuumalaineid kergemini üle elada. +30, päikeselõõsk ja tuulevaikus pole ju väljas töötegemise ilm.
KustutaSajab jah, aga kogused on väikesed. Ei kasta õieti, aga samas mitmeid töid segab. Kui nii jätkub siis võib koristusega probleeme tulla küll. Ja samas on kohe varsti talirapsi külv algamas, nii et kastmist maa vajab.
VastaKustutaIda-harju põllumees
Lõik nädalaprognoosist:
VastaKustutaNeljapäevaks (27.07) liigub Kesk-Euroopast pärit madalrõhkkond kas Balti riikide idapiirile ja toob meile tiheda vihmasaju või kaldub enam Venemaa aladele ja sel juhul on tugevat sadu vaid Ida-Eestis. Uue nädala algul täpsustub trajektoor ja vastavalt sellele ka prognoos. Praegustel andmetel tuleb igal juhul arvestada päeval tugevneva loode- ja põhjatuulega. Öine õhutemperatuur jääb pilvisema taeva korral 10°C-st kõrgemale ja kui päev kujuneb vihmaseks, siis piirdub 15..20°C-ga.
Tuleb see variant, et Ida-Eesti saab tiheda saju ja lääs jääb kuivale. See lihtsalt on nende Kesk-Euroopa tsüklonite eripära.
Lõunatsüklonite lääneosad on ka kogu Eestit hoolega kastnud. 11. juuli-13. juulil sadas kogu Eestis vahetpidamata vihma. Päris võimas sadu oli. Teine taoline näide 6-7. august 1987. Tõsi küll, saartel sadas siis palju vähem, aga sadas.
KustutaEi tasu tähele panna, et nii ammu. Eks seda ole muulgi ajal ette tulnud. Need näited lõid kohe ette lihtsalt.
Järgmine nv näitab sooja ja kuiva paar päeva - palun kinnitada?
VastaKustuta1) Nii kaugele kinnitada sellist asja on vara. Eriti hoovihmadega aegadel.
Kustuta2) Hommikused mudelid näitavad siiski siia-sinna hoovihma järgmisel nädalavahetusel, nii laupäeval kui pühapäeval.
Ära looda midagi. Minu asukohas oli tänaseks prognoos 22-23 kraadi ja vahelduv pilvisus. Praegu on +17 ja lauspilves. Isegi üks päev ei suudeta ennustada selles vastikus madalrõhu juras.
KustutaKõrgrõhkkonna pilvedega võib ka jama olla. Suvel võib vaatamata selgetele lubadustele areneda rünkpilvi, mis tüütavad kogu päeva ja mine tea, annavad ehk sadugi, öösel võib tekkida kihtpilvisus.
KustutaSügisel ja talvel (umbkaudu nii) on eriti jama: need madalad kihtpilved ja/või kihtrünkpilved võivad niisuguse pideva laupilvisuse tekitada, et karju appi. Kuigi on kõrgrõhkkond.
GFS igastahes juba annab rohkem lootust kui hommikul, plaan viljavõtuga algust teha ehk hoiab!
Kustuta@14:05
KustutaSuvel võib kõrgrõhkkonnaga ka pilvi areneda, aga tavaliselt on siis ikka soojem ja rahulikum ilm ning äikesepilved saavad küpseks alles õhtupoole. Praegu juba ennelõunal esimesed sademed kohal. Talvel on tõepoolest jama nende kihtpilvedega.
@14:39
06Z GFS on tõepoolest ilus, aga kahjuks erineb OP väljund kõikidest teistest ansambli liikmetest ja seega see ennustus ei pruugi realiseeruda.
Täiesti õudne, kui üksluine ja mõttetu ilm on. Alati näitab mudelites võimalust, et umbes 5 päeva pärast tuleb mõni soojem ja kuivem päev. Aga kui see aeg kätte jõuab, siis taandub see alati 19-20 kraadi mõttetuseks. Sama asi ka vihmaga, homme pidi Lõuna-Eestis suur sajupäev tulema, nüüd ainult mingi mõttetu tibutamine.
VastaKustuta