Jaanipühade ilm (22.- 26.06.2023)
Uuendatud : 25.06.2023 kl 13:04
Jaanipühade ilm tõotab tulla looduse ja aednike suureks rõõmuks paraja soojaga, mitte kõrbekuumaga ning neljapäeval näib tulevat ka omajagu vihma.
.png)
Neljapäeval (22.06.) lähenes läänest madalrõhulohk. Selle mõõdukas-tugev vihmasadu ühes äikesega jõudis öö teises pooles saartele ja levis sealt edasi üle maa itta.
Pealelõunaks oli pilvede raskuskese koondunud Ida-Eesti kohale, kuid sadu selles oli juba nõrgenenud ja äike ka enamasti hajunud. Pealelõunal lääne poolt alates ilm selgines ja sajuhooge - äikest oli vaid kohati.
Enam sai vihma ja äikest Lääne-Eesti.
Tuul pöördus lohu üleminekul läänekaarde ja tugevneb puhanguti 13...15m/s.
Öösel oli sooja 17...21°C, päevaks jõudis õige pisut mahedam õhumass ning termomeetrinäidud jäid 20...26°C vahele, sajupilvede all ja peale laussadu jäi ülempiiriks 20...22°C.
Reedel (23.06.) liikus madalrõhkkond Eesti idapiiri taha. Sajuhooge ja äikest oli Viljandimaa ümbruses.
Öösel oli sooja 17...21°C, päevaks jõudis õige pisut mahedam õhumass ning termomeetrinäidud jäid 20...26°C vahele, sajupilvede all ja peale laussadu jäi ülempiiriks 20...22°C.
Reedel (23.06.) liikus madalrõhkkond Eesti idapiiri taha. Sajuhooge ja äikest oli Viljandimaa ümbruses.
Lõkete tegemise ajal oli ilm enamasti selge ja tuulevaikne.
Tuul pöördub aegamisi põhjakaarde ja nõrgeneb veidi.
Öösel oli sooja 15...18°C, päeval tõusis päikese kaasabil 23...27°C-ni.
Laupäeval (24.06.) jäime väheaktiivsesse madalrõhuvööndisse.
Ilm oli enamasti sajuta, pealelõunal siiski pilverünki arenes, aga sadu neist tuli nõrka ja vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Tuul puhus põhjakaarest ja oli küllaltki nõrk.
Öösel oli sooja 16...19°C, päeval 22...26°C.
Pühapäeval (25.06.) jätkub sarnane olukord. Suurema võimu saab omale tõenäoliselt kagus asuv madalrõhkkond. Öö on sajuta, päeval jõuab madalrõhkkonna servast saju- ja äikesepilvi enam Kesk- ja Ida-Eestisse.
Tuul puhub põhjakaarest ja on mõõdukas, puhangud maksimaalselt 10 m/s.
Öösel on sooja 16...19°C, päeval 22...26°C, sajuhoogude all 20°C ümber.
Uus nädal toob hetkeseisuga loodusele niisutust kõikjal üle maa.
Tuul pöördub aegamisi põhjakaarde ja nõrgeneb veidi.
Öösel oli sooja 15...18°C, päeval tõusis päikese kaasabil 23...27°C-ni.
Laupäeval (24.06.) jäime väheaktiivsesse madalrõhuvööndisse.
Ilm oli enamasti sajuta, pealelõunal siiski pilverünki arenes, aga sadu neist tuli nõrka ja vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Tuul puhus põhjakaarest ja oli küllaltki nõrk.
Öösel oli sooja 16...19°C, päeval 22...26°C.
Pühapäeval (25.06.) jätkub sarnane olukord. Suurema võimu saab omale tõenäoliselt kagus asuv madalrõhkkond. Öö on sajuta, päeval jõuab madalrõhkkonna servast saju- ja äikesepilvi enam Kesk- ja Ida-Eestisse.
Tuul puhub põhjakaarest ja on mõõdukas, puhangud maksimaalselt 10 m/s.
Öösel on sooja 16...19°C, päeval 22...26°C, sajuhoogude all 20°C ümber.
Uus nädal toob hetkeseisuga loodusele niisutust kõikjal üle maa.
.png)
Suurepärane ju! Statistiku mainitud sajud siis hakkavad tulema.
VastaKustutaOleks juba ammu aeg. Liiga palju juba tuleohukaardil neid viiekohalisi arve.
KustutaSatistik ja tema jüngrid. Oh jah.
KustutaKas tegu on sama kõrge isikuga nagu oli Jacob Lostis või veel kraad kangemaga?
Jah.
KustutaKesk-Eestis, Aravete kandis tuli hetk tagasi ca tunnike korralik sahmakas. Muru ja lilled kastis ära. Täiesti eikuskilt ilmus pilv, temp lōi 29 kraadilt 21’le. Nüüdseks on päike tagasi, aga kui enne oli õhustik selline kõrbekuiv, siis nüüd niiskusest lämbekas. Loodame, et homme hommikul tuleb arvestatav lisa :)
VastaKustutaVastutus homsel sajul tuleohu kustutamisel on jah suur, kuna tundub, et pärast seda saartel ja mandri lääne- ja põhjaosas ei saja juulini taas tilkagi.
KustutaKas tõesti nii hull prognoos, sel juhul pole sellest ühest sentimeetrist miskit tolku !
KustutaAsi on selles osas hull, et loodus kipub olema järjepidine Järjepidine kuiv on suvepoolaastal iseenda taastootja. Kui maa on kuiv, siis pole ka tõusvatel õhuvooludel midagi niisket üles tõsta ja siis juba atmosfääri kogunenud niiskusega koos lasta alla sadada. Siin aitab korralik ja tõsine tsüklon või nende seeria. Reeglina ühest frondist ei aita. Kuigi võib aidata.
KustutaKui on aina sadanud, siiis tekivad kergesti uued hoovihmapilved ja läheb aga sajuks lahti jälle. Siis oodatakse aina kuiva. Kindla lõpu sadudele saab siis teha vaid korraliku kõrgrõhuala (laskuvate õhuvooludega, need pärsivad pilvi) ankusse sättumine.
Talvepoolaastal on asi mõneti teisiti, rünksajupikvede osakaal pole nii suur. Kuid see liin on ikka sama: kõrgrõhuala soodustab kuiva ja tsüklonid korraldavad sadu.
Satellidipiltidelt küll mingit äikesepilvede vööndit näha pole, mille eest ilmateenistus varahommikuks hoiatab. Mere kohal vaevalt midagi ereilist tekib.
VastaKustutaEi tea, pühapäeval oli kogu Liivi laht järsku sadu täis. Kuigi maale sealt palju ei jagunud.
KustutaKust neid satelliidipilte näeb? Ilmateenistuse vana leht töötas normaalselt, uuendamisega on asi nii pekki keeratud, et enam ei näe midagi.
KustutaVana lehe vormis näeb nii radarit kui erinevaid sattelliitpilte siit : http://www.lennuilm.ee/kaugseire/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
KustutaSeni laitmatult töötanud koguaeg.
Aitäh! Siit näeb tõesti.
KustutaHarjumaa jääb taas ilma äikeseta nagu ikka.
VastaKustutaHarjus on juhtunud ime, sajab!
VastaKustutaHiiumaal Kõpu poolsaarel tegin mina oma vihmaveekogujad tühjaks, et uus saak vastu võtta aga oh imet. Tünnid on tühjad mis tühjad. Ma olen shokis ja pettunud. Vihma pole olnud vist juba talvest saadik.
VastaKustutaSee vihm , mis tuli, oli küll rohkem narrimiseks. Väike lootus veel on, aga see on õhkõrn.
VastaKustutaIda-harju põllumees
Noh see ju alati nii, et Loode-Eesti ei saa eriti midagi. Siin Tartus sajab praegu korralikult.
VastaKustutaTartus tuli jah paras sahmakas. Paar korda müristas ka. Vähemalt õhk sai värskemaks.
KustutaSamas see sadu polnud nüüd ka väga pikk ja see äike oli tühine. Paar korda müristas ja kõik. Pärastlõuna on möödunud mingi kihtpilvesaasta all nii et uut rünkpilvede arengut pole toimunud.
KustutaVähemalt ei aura ära. Kas uued vihmad ka vist järgmine nädal platsis?
KustutaPraegu paistab jah, et 26ndast alates on vihmavõimalus suurem. Sellist suurt püsivat kõrgrõhkkonda ei paista enam tekkivat järgmise nädal-kahe jooksul.
KustutaMeil Haanin tul kah pardi nokatäüs, kartoli maa pääl kaie vast koskil 3mm tänüs tuugi, korra koskil kaugõl ka mürät.
VastaKustutaETV-s ja ETV2-s hetkel ilmateade sünkroonis, kuid kahes erinevas esituses.
VastaKustutaÜks paras laul selle suure tuleohu puhul: https://www.youtube.com/watch?v=zoSaWE__mPE&ab_channel=rtsh%C3%B6l%C3%B6llkuteedehj
KustutaSellised laulud keelatakse varsti ära. Nõukogude euroInimesi ei tohi hirmutada. Laulame parem nii:
KustutaMeie lähme tip-tip-tipp,
käes on vikerkaarelipp.
Seda kommentaari ei tohi kustutada. Jutt oli loodusnähtusest,
Ilmateenistus hoiatab hommikuks saabuva äikesevihma eest, mis Põhja-Eestist justkui üle Eesti levib. Huvitav...kas tuleb mingi suur ilmamuutus külmema poole... Samas mudelid näitavad äikest Pärnu-Loksa joonest ainult ida poole.
VastaKustutaAusaltöeldes ei meenugi varasemalt, et ilmateenistus hoiatab Soome poolt saabuva äikese eest.
Neid põhjast tulevaid madalrõhulohki on ikka olnud. Üldiselt ei lähe külmaks midagi. Täna on parim päev alates 14. juunil alanud palavusest - meeldiv suveilm. Edasipidi keerab jälle kuuma poole. Kahjuks. Kuiigi vihma lubatakse ka, aga see asi on hanejalgadel.
KustutaMinu jaoks 13ndast kuni eilseni oli üks kõige parema suveilmaga periood, mida kogenud olen. Enamasti 26-30 kraadi ja parajalt pilvisust ja tuult ka. Ei olnud lollakalt palav nagu 2021, kui oli mitu päeva järjest 31-34 kraadi. Mõni korralikum äike oleks veel võinud olla, aga muidu puhkamiseks ideaalne.
KustutaNüüd ootab ees tavaline Eesti suveilm. Õnneks päris alla 20 kraadist suusakat vist ei tule. Vahelduseks pole häda midagi ja vihma on vaja, aga loodetavasti tuleb juulis-augustis veel üks pikem kuumalaine.
Lugupeetud eelkirjutaja vist ei teagi, mis asi see suusakas on. On küllalt noor ja arvab, et Eesti on 20-30 kaarekraadi põhjast lõunasse liikunud ja asub Vahemere kaldal.
KustutaNojah, eks õige suusakas on siis kui on +12 ja sajab (ja sajupilvede all võib siis hetkeliselt +5 ka olla). Selliseid ilmasid on viimase 15 aasta jooksul ka olnud, muidugi mitte nii tihti kui eelmisel sajandil. Aga ikkagi minu arust on suvel kõik alla 20-22 kraadi niru. See ei tähenda, et alati peab 30 kraadi olema, aga vähemalt 22-25 kraadi võiks püsivalt ka meie laiuskraadil olla. Mujal Euroopas on suved väga kiiresti soojenenud, Vahemere ääres on 35-40 kraadi juba tavapärane temperatuur, Kesk-Euroopas (nt Saksamaal, Prantsusmal, Poolas) on ka enamasti üle 25 kraadi ja 35 kraadi pole seal enam haruldus. Seega on loogiline, et ka meil on suved tunduvalt soojemad kui näiteks 50 aastat tagasi.
KustutaSuuskas on see, kui lumi on maas, muide. Seda võiks ikka teada. Enamati tähendab see ka, et kraad on 0 või alla selle. 12 kraadi sooja - veidi nagu palju oleks suusailma loota.
KustutaLoogilisust sisaldab vaid selles ulatuses, mida laiuskraad võimaldab. Aga see, et pidevalt, ok, keskelt läbi peaks igal pool kogu aeg soojemaks minema, on, kahju öelda, aga puhas jama.
Ilmateenistuse radar on ikka paras saast.
VastaKustutaSiiani perfektselt toiminud radar asub siin : http://www.lennuilm.ee/kaugseire/radaripildid/komposiitpilt/
KustutaÄrge seda +40 ka nii väga tahtke. Elasin kunagi paar aastat Austraalias Perthis, seal jõulude paiku oli. Õue minnes oli tunne, nagu oleks soojapuhur näkku keeratud. Töölt tulles loputasin esimese asjana päikeseprillid kraani all puhtaks - need olid higist paksu soolakihiga kaetud. Kui ilmateade näitas, et homme on kõigest +35, siis oli tunne, et oh, hea jahe ilm.
VastaKustutaSiin on jah kahtlaselt palju sellisid aastaringse soojapulma-austajaid. Aga olgu. Heh-heh. Ma tahaks ikka teada, kuidas nad selle jaanuarikuise +35 - +40 siin kätte saavad. Ma tasuta koolihariduse andmise korras ütlen, et talvekuude soojakraanid on niigi juba kahtlaselt kaua lahti ja kuumuse maksimimi peal kusjuures. Juurde keerata enam kuidagi ei anna, muide.
KustutaKüll aga on suured žansid soojakraanid vastupidises suunas lahti lüüa. Nii et 40 piiri saab talvel ületada küll, aga nullist negatiivsemate täisarvude suunas.
Suvel veidi maksimume praegusest juurde veel saaks, aga siing juba kahtlen +40 saadavuses. No kahltemata võimaluste ülempiir see igal juhul oleks.
Mina ei öelnudki, et Eestis 35-40 kraadi peaks olema, isegi ütlesin, et 2021 suvi oli siin kohati liiga palav. See oli toodud näitena, et mujal Euroopas on sellised temperatuurid juba üsna sagedased ning suved on soojenenud ja sama loogikaga peaksid ka Eestis suved olema soojemad ja ei ole liiga palju loota, et väga palju alla 20 kraadiseid ilmasid ei tuleks. Sellised 1993/2012/2017 stiilis suved võiksid jääda minevikku.
KustutaKuna viimane jahe suvi oligi 1993, siis on see juba paras minevik, 30 aastat kopka pealt. Ega muud kui üha läheneb uus jahe suvi.
Kustuta1993. aasta juhule eelnev oli vaid 6 aastat varem, 1987. Siis oli veel hullem suvi. Jaanipäevaks õide saanud õunapuudega. Sajune ja külm kevad kestis juuni lõpuni ja samasugune sügis algas enne juuli lõppu. Enne suve lõppu oli siiski 4-5 suisa sooja päeva ka, 23-28 kraadi. Paljud viljad ei valminudki 1987 õieti.
Ometigi, õiget talve 1987/88 ei tulnud ja nii see oikk äärmuslik soojus talviti ootamatult alguse sai. Ei ole põhjust arvata, et see ei lõpe niisama ootamatult.
Need 2012 ja 2017 - need olid ju täitsa normaalsed suved.
Aga siin on varem vist keskid teised unistanud suisa aastarigsest troopikast, ma neid pidasin pigem silmas viiamati. See variant on õnneks siiski täesti võimatu.
22. juuni on ilmekas näide, millal Harjumaa vihma võib saada. Siis kui laussadu tulemas.
VastaKustutaHm, siis see laussadu oli ka kohati.
Kustuta