23.nädala ilm (05.- 11.06.2023.)

Uuendatud : 09.06.2023

Öölvastu 04.06. ja samal  päeval sai loodus mõnel pool pea olematult, teistes kohtades (eelkõige Ida- ja Kagu-Eestis mõned kohad) korralikult vihmaga kastetud.

Uus nädal toob tagasi 20°C ja soojemadki ilmad ning sadu tulemas ei ole. Nädalavahetus näpistab sisemaal kerge öökülmaga.

Ilm on päikese käes küllaltki soe, kuid ööd kipuvad olema ikka jahedad.
Pildil sajupilv Virtsu lähistel 03.06.2023. õhtul.


Esmaspäeva öösel (05.06.) tugevneb lõuna pool kõrgrõhkkond ja laieneb servaga ka üle Eesti ning jääme selle mõjusse ka päevasel ajal. Ilm on sajuta, kuid ringi ekslevate pilvelaamadega.
Tuul puhub läänekaarest ja on mõõdukas, rannikul puhanguid 11...13m/s.
Öösel on sooja 3...8°C, selgemates paikades sisemaal võib maapinnal 0...2°C-ni langeda, tuulele avatud kitsal rannikualal 11...14°C.
Päev toob sooja juba 13...19°C.

Teisipäev (06.06.) jääme kõrgrõhuala mõjusfääri. Ilm on mandri edela- ja lääneosas ning saartel enamasti sajuta, pealelõunal areneb Ida-, Kirde- ja Põhja-Eestis pilvi, millest tuleb vihma, rahet ja kohati ka äikest.
Tuul puhub läänekaarest, nõrgeneb ja puhangud jäävad 10m/s ümbrusse.
Öösel on soojakraade 5...14°C, päeval lisandub sooja ning õhusooja tuleb 16...22°C, kitsal rannikuribal võib kraad - kolm jahedam olla.

Kolmapäeva öösel (07.06.) liigub üle Venemaa loodeosa kohalt kagusse madalrõhkkond, mille servapidi lisandub ka meile veidi niiskust. Hoovihma võimalus on suurem öösel ja Kirde-Eestis.
Sajuhulk tõenäoliselt aga kuigi suur olema ei saa.
Päevaks läheneb meile läänest uus kõrgrõhkkond ning hajutab pilved ja laseb päikesel sirada.
Tuul on nõrk ja puhub põhjakaarest.
Öösel on 6...13°C, päeval 15...20°C, kitsal rannikuribal kraad-kolm jahedam.

Neljapäev (08.06.) jääme enamasti kõrgrõhkkonna mõjusfääri. Ilm on enamasti selge, vaid pealelõunal võib üksikuid rünki ringi uitada, eelkõige on selleks suurem võimalus Kirde- ja Põhja-Eestis, mis on kaugemal asuvale madalrõhkkonnale lähemal ja kus on veidi enam niiskust.
Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Öösel on 6...14°C, päeval juba suvised 18...23°C, kitsal rannikuribal võib olla ka 13...17°C.

Reedel (09.06.) vana kõrgrõhkkond hääbub ja kaob ilmakaartidelt, kuid üle Eesti sirutab oma serva põhjast-loodest uus kõrgrõhkkond. Ilm püsib sajuta, kuid kirdetuul veidi tugevneb ja ilm mõnevõrra jaheneb.
Öösel on sooja 5...14°C, päeval 15...21°C, kitsal rannikuribal võib olla ka 13...16°C.

Nädalavahetusel (10. ja 11.06.) jääme sellesama, põhjapoolse, kõrgrõhkkonna mõjualasse.
Ilm püsib laialdaselt selge ning kirdetuul ei ole ka väga tugev.
Öösiti on sooja 2...8°C, rannikualadel kuni 14°C, päeviti 15...21°C, kitsal rannikuribal võib olla ka 13...16°C.
Öösiti on maapinnal öökülmaoht - temperatuur võib langeda maapinna läheduses 0...-3°C-ni.

Edasi, uuel nädalal näib, et sadu oodata ei ole ja ilm jätkab kuival lainel. Jõuab südasuvine leitsak ja nädala teises pooles tõusevad temperatuurid väga tõenäoliselt 30°C-ni, nädalavahetusel juba ka kraad - paar kõrgemale.

Kommentaarid

  1. Harjumaal ikka põud, kas tõesti sajud hakkavad alles jaanide paiku?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegu vähemalt 10päeva jooksul ei paista kuskilt midagi.

      Kustuta
    2. Tundub, et enne augustit laussadu Harjus ja mujal Loode-Eestis ei tule.

      Kustuta
  2. Ilm läheb küll soojemaks, aga see kõrgrõhkkond ei taha sealt Lääne-Euroopast kuidagi edasi liikuda. Nüüd on küll selline tunne, et +25 kraadi jäämegi ootama kuni augustini. Natuke harjumatu, kuna viimastel aastatel on juunis kohe väga soojaks läinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega seda palavust ei ootagi. Jaheda ilmaga on une kvaliteet ikkagi parem.

      Kustuta
    2. Viimased Euroopa mudeli väljundid siiski näitavad, et kuskil nädala pärast nihkub see kõrgrõhuala siiski servaga Eesti kohale. Võib loomulikult veel muutuda.

      Kustuta
  3. Eesti kliima on juba nagu troopikas, kus kaks aastaaega, kuiv ja märg.

    VastaKustuta
  4. Loodame, et Statistik ametit maha ei pane. Sadudeni läheb lihtsalt aega.

    VastaKustuta
  5. Statistik siin: ise ka ootan neid sadusi. Võimalik ,et peabki samakaua ootama kui 2016.

    VastaKustuta
  6. Meenutame, millal 2016 algas ja kuidas siis suvi edasi läks? Viljakoristus oli ikka kuiv?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Statistik siin: Juuni oli veel talutav aga Juulis oli mul Harjumaal kartulipõld riisipõlluks muutunud ja ega august palju parem polnud.

      Kustuta
    2. Sa Harju kagunurgas vist. Siin Tallinna piires oli selline "aitab-nüüd-küll" sadu alles 16. augustil.

      Kustuta
    3. Statistik siin: Anija vald jah.

      Kustuta
  7. Meil Haanin päikeseline +20 paistus et vihma niipea kuskilt ei paista , tundus et kisk põuale ja ikaldus uut põllumiist. Viimäte ka viil viipuudus?

    VastaKustuta
  8. Enne jaanipäeva vist midagi tulemas pole, 2018 ikalduse sarnane värk ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 2018 oli vähemalt ühtlaselt soe maist septembrini. Polnud vinduvaid külmalaineid. Lisaks oli oktoobri keskpaigas üks paremaid vananaistesuvesid, mis Eestis olnud. (Kraadid jäid päeviti 15...20 kraadi vahele)

      Kustuta
  9. Norrakate yr ei näita samuti tilkagi vihma ja tuleva nädala teises pooles läheb juba palavaks ka. +28 kraadi näitab isegi siia Harjumaale 15. juunist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ennustuses on jah +28, Tartus isegi +29 kraadi, aga no see võib veel muutuda. Ma arvan, et max tuleb pigem 26-27 kraadi ning 19. juunist tuleb jälle see jahe loodetuule režiim tagasi. Vihma aga ei tule tilkagi vist.

      Kustuta
  10. Pole hullu, pool aastat hiljem sajab. Lund ei saja. Mõistatus: mida siis sajab?

    VastaKustuta
  11. Näib, et juunikuine kuumamaraton, mis viimastel aastatel tavaks, on taas algamas - ilmastik.ee järgi(Euroopa mudel) pole enne 18. juunit vähemalt siin Kagu-Eestis leitsaku lõppu ega sademeid näha.

    Eesti keskmine sajuhulk on hetkeseisuga vaid 5,8mm, mis tähendab, et kolmekohalise sajukoguse jaoks oleks vaja ikka päris jõhkraid äikesevihmasid kuu viimases dekaadis.

    Võib vaid ette kujutada, kui kõrgeks on Valgas tuleohu indeks minemas järgneva nädala jooksul.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Statistik paneb jah mööda oma sajuennustusega jälle. Tema pakutud 10. juuni sajud saabuvad ilmselt 10. augustil.

      Kustuta
  12. Statistik siin: Nagu ütlesin kui tuleb jälle 2021 stiilis suvi pole mõtet enam prognoosidagi. Lihtsalt hakkavadki sellised suved olema ja midagi sellist nagu 2009 või ka 2017 näeb korra kümnendi jooksul.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 2012 suvi oli parim.

      Kustuta
    2. Statistik, see oleks parim, mis Eesti kliimaga juhtuda saaks!

      Kustuta
  13. Euroopa mudel 00Z näitab 18. juuniks juba 31 kraadi ja vähemalt sinnani on ilm sajuta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ilmateenistus juba 16.juuniks 30° sisse märkinud. Põud süveneb.

      Kustuta
    2. Imeline! Lihtsalt suurepärane!

      Kustuta
    3. Ikaldus ja kallinevad toiduained - imeline!

      Kustuta
  14. Soe pole ju juunis eriti seni olnud. Noh, eile nagu oli. Homme on veel vilu, aga siis õhuvoool pöördub itta ja soe tuleb ka. Vihma jah ei paista.

    Juba aprill oli kuivapoolne, mai veel enam ja juuni paistab nagu ka, nii vähemalt esimeses pooles. 2021 olid juuni ja juuli lisaks kuumusele ka kuivad, kuid siis oli mai sajune: kõva vihnmalisa oli veel 26. mail. Mitte et ma seda just tahaksin, aiapidajatest hakkab kahju, kuid huvitav oleks rinigi vaadata, kui kogu suvi oleks peaaegu ka kuiv. Vahest näeks mõne sellise veekogu veevaba põhja, mida varem pole näha saanud.

    VastaKustuta
  15. Selline küsimus, et millised puud on kõige põuakartlikumad? Kui sageli peaks kastma 2021 aastal istutatud kuuski? Elupuusid peab vist iga nädala tagant kastma? Mändi vist ei pea kuigi sageli kastma?

    VastaKustuta
  16. Korra kuus korralikult aitab kui põuame. Kui männid ka väiksed siis ikka nendele ka. Ühe puukese kohta ikka ämbritäis pane ära.

    VastaKustuta
  17. Põuane on jah, aga ma ei võrdleks praegust ilma 2018 või 2021 aastaga, sest suve kohta on kuidagi väga jahe veel. Siiamaani on kõige suvisem päev 24. mai olnud. Eile oli ka enam-vähem, aga öö oli külm ja õhus oli ka päeval veel jahedust. Eile oli meie kohal oli +8 kraadine isoterm ja päike paistis terve päeva... sellises olukorras, eeldaks et 24-25 kraadi tuleb ära ja pole mingit jahedust. Reaalsuses oli tajutav temp pigem 20-21 kraadi. Ja no täna on selline tunne, nagu oleks aprilli lõpp või mai algus. Loodan, et see järgmise nädala kuumus soojendab maapinna korralikult üles ja võtab selle kõleduse ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, max 2 kraadi paneks veel juurde, siis oleks ikka väga paras suveilm, pole ka öökülmaohtu. Ning eile oli ju täitsa soe. Kuumuse sobiv koht on lõunas.

      Kustuta
    2. No just nendest külmadest öödest võikski lahti saada. Päeval on 23-25 kraadi täiesti piisav, aga ei ole eriti suve tunne, kui öösel ja varahommikul on ainult mingi 3-4 kraadi sooja.

      Kustuta
    3. Kui päeval on nii soe nagu märgitud, pole öösel mingit 3-4 kraadi.

      Kustuta
  18. Meil Haanin täämbä selge mõõdukas põhja kirde tuul +16 üü tuö vist jälle jahe, vihma um vaja väga kuiv, kas keegi oskas prognoosi kas inne jaani viil tulõ vihma vai ei tulõ inne sükküst. Kui kolmõ nädäli peräst vihma ei tulõ um ikaldus käen, pidäge meelen.

    VastaKustuta
  19. Statistik, sul on mingit eelinfot, et millal põllumehed siis oma esimesed vihmad saavad, kas pööripäeval?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Miks Te nii Statiskiku-usku jätkuvalt olete? Uskuge keskit-miskit muud vahel ka.... Ega me keegi, tõsi küll, ei tea, millal sadaam hakkab. Aga kunagi hakkab.

      Kustuta
    2. Statistik siin: Tundub ,et enne juuni lõppu saavad ainult üksikud kohad äikesevihma ja ongi kõik. Ja võibki nii minna nagu siin üks naljatas ,et sadama hakkab alles augustis. Ei tule mingit üleminekusuve. Pigem hakkan uurima kas on võimalusi ,et 2024 ülisajune suvi jääb ka ära.

      Kustuta
    3. Jääb ära jah. Parimal juhul tuleb 2016 suvega sarnane sajuhulk.

      Kustuta
    4. Tahaks seda köögipoolt ka teada. Kes need salajased infot omavad organid ikka on, kellel on juba 2024. aasta suvi väga vihmasena paika pandud. Ning kui suurt pistist nad vajavad, et nad siiski mõne muutuse tuleva suve ilmas teeksid?. Või ka lähema nädala ilmas, vihma ju praegu vaja. Ehk saaks korraga juba ka aasta... noh, nt 2125 aasta suve ette ära uurida. Tulevastele põlvedele oleks hea mõni kindla ilma märk ette maha panna.

      Kustuta
  20. Kui eelmisel sügisel läks nö. kaks kuus võssa, siis alates 10.aug. võib korralikke sademeid oodata ehk? :)

    VastaKustuta
  21. Kuigi väga suur rõõm on näha statistikut tänavuse ja tulevaste suvede osas optimistlikuma, julgen endiselt oma arvamusele kindlaks jääda, et tänavune suvi keskmise temperatuuri järgi kuum ei tule. Ka ei usu põuast suve.

    Täielikult neid muidugi välistada ei saa, sest soojenevas kliimas võib igasuguseid üllatusi ette tulla, ent üle 150 aasta pikkust aegrida, kus pole mitte üht ainsat juhtumit ka, mil oleks kolm kuuma suve järjest esinenud, võiks siiski üsna usaldusväärseks pidada.

    Sademete aegrida paraku käepärast pole, mistõttu ei saa kinnitada, kas ka kolme põuast suve pole järjestikku varem esinenud, küll aga olen seisukohal, et see põud tehakse järgnevate kuude jooksul tasa, just nagu ütlesin, et möödunud talve sademed tehakse praeguse põua näol tasa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ning siis jääbki see lõputu tagasi tegemine. Pool aastat sajab, pool aastat kuiv...

      Kui talv on 10 aastat järjest olnud kuum, mis see 3X kuum suvi siis ära ei ole.

      Kustuta
    2. Good point!

      Kustuta
    3. Talve keskmise temperatuuri anomaalia pole olnud 10 aastat järjest kahe viimase suvega võrreldav. 2017/2018 ning 2021/2022 talve keskmised oli normilähedased. Kui me räägiks 10 aastat järjest kestnud 2019/2020 taolisest talvest, alles siis võiks suvega parralleele tõmmata.

      Mitmed järjestikku esinevad soojad talved said alguse juba 80-date lõpul, ent hoolimata soojenevatest ja rekordkuumadest suvedest pole sellegipoolest kolme kuuma suve järjest tänaseni olnud. Jah, see võib olla aja küsimus, ent aegrea põhjal ikkagi ebatõenäoline.

      Kustuta
    4. Parandus: 2017/2018 ning 2020/2021 talve keskmised.

      Kustuta
    5. ...olid normilähedased.

      Kustuta
    6. Kuda moodi? Talved on tõesti juba 80-ndate lõpust liigsoojad olnud. Anomaalia on ikka väga suur ja ulatuslik. See praegune "keskmine" 1990. aastast alates (lollus kuubuis!) on lihtsalt kaasa kraabitud.

      Tegelikult on küll viimased 10 aastat naljatalved olnud. Väga tihti on sama moodi olnud alates 1987/88. aasta talvest saati.

      Suved on ka soojaks keerranud, aga see algas ligi 10 aastat hiljem. Ning üldse mitte pole suviti nii palju normist soojem kui talvel.

      Jaanuari-veebruri keskmine on nii kuskil -6 -7 kraadi. Jah just! See 0 kraadi kandis keerlemine on seega ligi 7 kraadi liigsooja! Isegi -2 -3 on 4-5 kraadi soojem kui peab olema! Rääkimata päriis külmast. 1987. aasta jaanuari 1. dekaadi keskmine oli -18 kraadi külmem kui norm. Sellestsamast -6 -7 kraadisest mormist.

      Kustuta
  22. Lõppude lõpuks jõuame tõdemuseni, et kliimat pole võimalik ette ennustada. Ilma ehk kuni 10 päeva küll, aga paistab, et anomaaliatest, eranditest ning statilistest ebatõenäosustest on saamas norm.

    Lõbus on loomulikult arutleda, ennustada ning hõisata, kui täppi pannakse, aga siiski saa neid asju ette näha.

    VastaKustuta
  23. Palju teil seal loodes äikesepäevi praeguse seisuga on? Siin kagus olen selgelt kuulnud ainult ühte mürinat, mis tundub ikka väga vähe praeguse aja kohta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 0.
      Parem küsi, palju vihmapäevi alates maist olnud on.

      Kustuta
    2. 2015 suvel oli Kesk-Harjumaal esimene äike 10. juuli õhtul, teine 16. juuli pärastlõunal, kolmas 3. augusti öösel ja neljas 18. septembri hommikul. Kõik. 2016 oli esimene äike 26. juunil ja 2017 4. juulil.

      Kustuta
  24. Statistik siin: Mul ka siin Harjus ainult üks päev senini kirjas.

    VastaKustuta
  25. See suvi tuleb jah huvitav. Mina ka pigem ei usu, et tuleb 3. järjestikune kuum suvi, kõige tõenäolisem tundub, et praegu tuleb see variant, mis oli ka kunagi 1930ndatel, et kaks kuuma suve ja siis veel üks soe, aga mitte nii kuum suvi sinna otsa. Samas kunagi ei tea... kliima muutub kiiremini, kui on seni arvatud ja on täiesti võimalik, et kuumad ja põuased suved ning sajused talved ongi uus normaalsus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehk siis ikka täiesti loogikavastane see looduse värk. :D

      Just siis, kui liigniiskust palju ja auramine tühine, sajab (talvel); ja kui niigi ere päike ja intensiivne auramine, ei saja piiskagi (suvel).

      Kustuta
    2. Pole midagi parata, kui maa on kuiv. Siis toob saju ainult "importilm" koos tsüklonitega. Ning kui ikka tekib tugev kõrgrõhkkond (laskuvate õhuvooludega), siis ei aita ka vesise maa auramine hoovihmal sadada.

      Talvised sajud ei ole eriti seotud lokaalse auramise ja hoovihmadega nagu suvel vahel võib olla. Talvised hoogsajud on ikka ka nende tsüklonite ja frontidega seoses.

      Kustuta
  26. Jääb mulje, et madalrõhkkonnad auravad jälle Teravmägede juurde.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nad vaesekesed peavd ju ka kuskil olema. Talviti harjunid seal põhjas seiklema, kas siis suvel ei tohi?

      Kustuta
  27. Muuseas 3 kuuma suvekuud on olnud küll. Nt 1997. aastal. Mõni päev peale juuni algust tuli esimene kuumalaine, see kestis kuu keskpaigani. Siis vahepeal oli veidi aega mitte eriti jahe, aga kõige sajusem osa suvest. Kohe peale jaanipäeva tuli uus ja kestvam kuumus. Ega juulis jahedaks läinudki, kuu keskel oli lihtsalt kahe kuumalaine vahe. Edasi läks jälle kuumaks ja peaaegu augusti keskpaika välja. Siis viskas lühiajaliselt paariks-kolmeks päevaks täitsa jahedaks, kuid siis tuli neljas kuumalaine ja kestis akuraat kuu lõpuni.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Statistik siin: Ka 2002 oli. Juuni ja juuli olid isegi grammikese soojemad kui 1997. Ka 2006 polnud viletsam. Aga jah enne 1997 annab otsida aastat kus kõik kolm suvekuud olid selgelt normist soojemad.

      Kustuta
    2. Jajah, ega see 1997 pold ainus. 2002 oli samamoodi. Siis oli enne seda ka kuiv ja soe kevad, kuiva pidas märtsi keskpaigast peale.
      2006 oli ka hea, aga juuni 1. pool rikkus asja ära. Edasi oli jah väärt suvi.

      2003 oli ida pool kuum ja kuiv alates juuli keskelt (august mitte nii kuum), aga pigem kuiv oli ikka. Lääne pool oli nagu kogu suvi pigem kuiv, kuigi suve 1. pool oli mitte just eriti soe.

      Eks seda sooja on edaspidi kah lademetess tulnud...

      1999 - jälle väärt suvi. Kuigi augusti 2. pool polnud eriti hea, siis septembri 1. pool oli jälle suvi mis suvi.

      Ja nii edasi...

      Kustuta
  28. GFS näitab nädala pärast sadusid Harjumaale vähemalt, lootust on

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvan et Harjumaa jääb ilma, aga merest vähemalt 20...30 km eemal olevad alad saavad midagi jah.

      Kustuta
    2. Enam ei näita.

      Kustuta
  29. 12Z GFS paneb lõpmatusse leitsakut...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui see leitsak alles lõpmatuses tuleb, siis ju aega on artra seada.

      Aga nojah, nädala edenedes vist soojeneb jah ikka hulluks küll. Just selline nagu tänane soojus või olgu, homne, võiks pidama jääda. On ka mingi vihmavõimalus edaspidi tekkinud, aga kes seda nädala jagu ette teab...

      Kustuta
  30. Valgas tuleb vist tuleoht 20000 ühikut ära, enne kui sadama hakkab.

    VastaKustuta
  31. Statistik siin: Pea kindel ,et Põhja-Eesti nädalalõpus seda +30 ei näe. Hea kui Tallinnas laupäeval +19 ära tuleb. Samal ajal Paides näiteks küll. Põhjus selles loodusseadusi eiravas kirdetuules.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kirde-põhjatuul on iga päev, mitte ainult laupäeval.

      Aga see on tore, et palavus siia põhja poole ei jõua.

      Kustuta
    2. Milles see loodusseaduste eiramine täpsemalt seisneb?

      Kustuta
    3. Kõrgrõhkkonna kese võib kus iganes olla aga Harkus on ikka kirdetuul

      Kustuta
    4. Ekse mere pärast ole. Meri on nii külm lihtsalt, et isegi alla 20 kraadiga hakkab sealt poolt puhuma.

      Kustuta
    5. Jah aga miks kirdest mitte põhjast või isegi loodest ?

      Kustuta
    6. Täna (kuupäevaliselt eile) oli põhjast ja loodest ka. :)

      Kustuta
  32. "Kuidas vanaees rikus loodus tasakaaulu?" Käis ja kasutas peldikut... Hijem selgus, et käis vaid peldikut parandamas. .Aga ikka rikkus looduse tasakaalu! Seda viimast ütlseid roheväänajad.

    VastaKustuta
  33. Euroopa mudeli 00Z väljundi järgi 21. juunil 32 kraadi võimalik ning enne 22. juunit sademeid oodata pole.

    Kaunis!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ka Ilmateenistuse uuendatud nädalaprognoosi järgi on sademete tõenäosus 20. juunini väike.

      Imeline!

      Kustuta
    2. Just, kaunis ja imeline, kui janunev inimene on jalgupidi sangpommi otsas päikeselõõsa käes ja juua ikka ei anta.

      Kustuta
  34. Oot, mis ei hakkagi nädalavahetusel kallama? Nii tuleb ju ikaldus...Kuhu see madalrõhkkond kaob siis?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hetkel küll suuri sademeid ei näe, et neid peaks tulema nädalavahetusel. Midagi võib saada kergelt Edela-Eesti, aga reedel oleme targemad. Põllumeestel saab olema väga keeruline aasta.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    2. Palju sa raha tahad?

      Kustuta
    3. Targemad oleme pärast nädalavahetust, et kas sadas või mitte.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
  35. Põua viljad küpsevad, aga augustiks ikalduvad needki:
    https://www.rescue.ee/et/uudised/14-juunil-algab-eestis-tuleohtlik-aeg-looduses-on-keelatud-lokked-grillimine-ja-suitsetamine-1913

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023