Aasta alguse suur sadu ja külmalaine (02.- 08.01.2023)

Head uut ja põnevat ilma-aastat kõikidele lugejatele!

Uuendatud : 07.01.2023 kl 13:13

Ilmataadile meeldivad äärmused - alles oli Eestis +5...+7°C, selle nädala lõpuks aga saabub teine äärmus ning temperatuurinäidud kukuvad selgema taeva all -25°C lähedusse.

Uue aasta esimene päev (01.01.) möödus üsna rahulikult ning suurema sajuta ning plusskraadides. Õhtul ilm aga jahenes ning järgnevaks ööks langes temperatuur kõikjal miinuspoolele, mis tekitas laialdaselt libedust ja imeilusat härmatist.

Esmaspäeva (02.01.) esimene pool möödus samuti rahulikult, kohatiste sajuhoogude saatel (eelkõige Lääne-Eestis).

Pealelõunal aga jõudis Edela-Eestisse ja saartele laussajuala, mille põhjustajaks oli Läänemerel tekkiv pisike, kuid järgnevalt Eesti kohal süvenev tsüklon.

Keerise eel pöördus tuul kagusse, kuid veel ei tugevne.

Õhutemperatuur tõusis -3...4°C-ni.

Teisipäeva (03.01.) ööks jõudis süvenev madalrõhkkonna kese läänest Eesti kohale ning liikus ida suunas, samal ajal süvenedes. Kui Eesti kohale jõudes oli keskmes õhurõhk ca 999...1000hPa, siis päeval idapiirile jõudes juba 994..995hPa.

Süvenev keeris tõi kaasa laialdase saju igas võimalikus sajufaasis, sõltuvalt asukohast.

Tihe sajuala laienes öösel üle maa. Lääne-, edela- ja lõunamaakondadesse jõudis areneva keerise soe sektor ning seal sadas vihma ja kohati ka lörtsi. Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis oli jahedam ning seal sajab lund ja lörtsi.

Kuna maapind oli laialdaselt esialgu miinuspoolel, siis mõnel pool tuli ka jää/jäätuvat vihma.

Päeval algas põhja poolt madalrõhkkonna tagalas külma õhu sissevool ning sajufaas läheb ka mujal lumisemaks. Tugevam laussadu eemaldus, kuid hooglumepilvi liikus üle kogu maa.

Keskme ülemineku ajal oli tuuleväli kiiresti muutuv ja muutlik - Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis pöördus tuul itta ja kirdesse, tugevnes puhanguti 15 m/s. Edela- ja Lõuna-Eestis pöördus tuul edelasse ja läände ning tugevnes sisemaal puhanguti 14, rannikul 20 m/s, Liivi lahe lähedal oli öösel kuni 23 m/s puhanguid.

Päeval pöördus tuul kõikjal läände- loodesse, põhjarannikul esmalt ka põhjakaarde ning aegamisi, päeva jooksul nõrgenes.

Õhutemperatuur oli öösel -3...3°C, keerise soojas sektoris Lõuna-Eestis lühiajaliselt kuni 7°C. Päeva esimeses pooles 0...3°C, õhtuks langes kõikjal miinuspoolele.

Kolmapäeva (04.01.) öösel keeris eemaldus, kuid selle tagalas oli öösel veel üle maa lumehooge. Päevane ilm tuli juba suurema sajuta, mõne üksiku kerge lumehooga.

Põhja- ja loodetuul oli öösel veel tuntav, päevaks rahunes. Õhtul aga andis endast märku uus madalrõhkkond ning tuul pöördub idakaarde ning veidi tugevnes.

Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt -1...-6°C.

Neljapäeval (05.01.) möödus lõuna poolt (üle Läti-Leedu) aktiivne madalrõhkkond. Selle tihedamad sajupilved riivasid öö esimeses vaid Edela- ja Lõuna-Eestit. Hommikuks oli Soome lahel välja kujunenud mereefekt, mille sadu kandus kirdevoolus põhjarannikule.

Ida- ja kirdetuul tugevnes juba öösel sisemaal puhanguti 15, rannikul ja saartel puhanguti 23 m/s. Tugev tuul puhub ka päeval, alles õhtul hakkab nõrgenema aegamisi.

Lumelisa tuli ka Lõuna-Eestis(möödunud madalrõhkkonna servast) ja põhjarannikul, kuhu kanduvad mereefekti lumepilved.

Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval -5...-13°C, õhtul langeb -15°C ümbrusse, selgema taeva all madalamalegi.

Reede (06.01.) madalrõhkkond eemaldus, kuid selle serva mööda oli avatud külmakanal kirdest ja nii kandus meile krõbedat külma Venemaalt lisaks.

Ilm ise oli enamasti sajuta.

Kirde- ja idatuul nõrgenes veidi, kuid eemalduv madalrõhkkond siiski survestas rõhuvälja, mis hoiab puhangud rannikul 11-14 m/s. Õhtul andis märku uus lähenev madalrõhkkond läänest, mis tõstis kagutuule Lääne-Eestis puhanguti 17 m/s.

Külma oli juba enam : öösel lääne pool -5...-15°C, Ida- ja Lõuna-Eestis -13...-19°C, päeval tõusis -5...-7°C-ni rannikul kuni -15°C-ni Ida-, Kesk-  ja Kesk-Eestis.

Viimsis ja mujal põhjarannikul tuli selle tõttu ööpäevaga 15-30cm lund maha. Lumi on kerge, seega see suuri probleeme ei põhjustanud.

7.jaanuaril (laupäeval) on nii öö kui ka päev sajuta, kuid tugevneva kagutuulega ilm, eelkõige saartel ja Lääne-Eesti mandriosas, kuna läänest läheneb madalrõhkkond, kuid Venemaa kõrgrõhkkond seisab vankumatult paigal ja ei lase ühtegi teist tegijat meie maile.

Küll aga põhjustab kahe rõhuala vastasseis kagutuule tugevnemise saartel ja rannikul puhanguti 18 m/s.

Öösel on õhukülma -13...-20°C, pikemate selgimiste korral ida pool kuni -25°C, saartel on leebem, jäädes -10°C ümbrusesse.

Päev on samuti krõbe : külma on -7...-16°C, Hiiumaa ja Saaremaa rannikualadel võib ka -4...-5°C-ni tõusta.

Samas süvendab külmatunnet märgatavalt tugevavõitu tuul, mistõttu tegelik tajutav temperatuur on tuntavalt madalam, eelkõige lääne pool.

8.jaanuaril (pühapäeval) hakkab ülekaalu siiski saavutama läänepoolne madalrõhkkond.

Suurem sadu veel ei jõua, kuid siiski jõuab üle mere saartele ja mandri läänerannikule esimene sajuvöönd lumena. Kuna päeval tungib kõrgemates kihtides juba peale soojem õhk ja inimtegevuse kõrgusel on endiselt miinused, siis päevasel ajal võib saartel ja mandri lääneservas tulla ka jäävihma / jäätuvat vihma.

Kagutuul puhub öösel 7-13, rannikul ja saartel puhanguti 18 m/s, päeval tugevneb veelgi ning puhangud ulatuvad 20 m/s ümbrusse.

Öösel on külma -11...-18°C, pikemate selgimiste korral ida pool kuni -23°C, Lääne-Eestis -4...-9°C, päeval tõuseb Lääne-Eestis sula piirile, jäädes siiski 1-3 pügalat miinuspoolele, rannikualadel tõuseb 0°C-ni. Mandril on aga -5...-11°C.

Suurema sajuga tasuks arvestada esmaspäeval, mil juba öö esimeses pooles jõuab Läänemerelt üsna tihe sadu. Oodatav lumelisa esmaspäeva jooksul on 4-10cm.

Teisipäevast alates läheb ilm sulale ja paistab, et jääb vähemalt terveks järgmiseks nädalaks ja ilmselt vahedega kauemakski. Stabiilset talve hetkel ei paista kuskilt.

Karmilt külm õhumass nädalalõpus saabumas Venemaa põhjaaladelt.


Kommentaarid

  1. Ilmateenistus pakub lisanduvat lumekogust üle. Arvan, et tõesem pakkumine on Virumaal 10-15 cm, mujal Põhja-Eestis 5-10 cm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal ladistab juba mitu tundi vihma läbisegi lörtsiga. Lumikatet moodustunud pole, kuigi mudelite kohaselt juba peaks olema.

      Kustuta
  2. Statistik siin: Ei pakkunud üle ilmateenistus. Minu kodukohas Harjumaal on see 15 cm käes ja tuleb juurdegi.

    VastaKustuta
  3. Nautigem seda lumist ilu, sest pärast 10. jaanuari kisub jälle sulale ma vaatan.

    VastaKustuta
  4. Harjumaal igatahes see lumi juba sulab. Puud vesilumised ja tilguvad.

    VastaKustuta
  5. Harjumaal ca 20 cm lund julgelt tulnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ah mine Sa ka oma jutuga !

      Kustuta
    2. Sa pole õue veel jõudnud?

      Kustuta
  6. See -20 kraadi piir tundub üha kahtlasem. Iga mudeliarvutusega näitab tuult ja pilvesaasta aina rohkem. Reede on tuulevaikne, aga teised päevad tuulised.

    VastaKustuta
  7. Juhtub nagu alati: lubatud külm ei tule, soe tuleb ilma lubamatagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh meeldivate uudiste eest!

      Kustuta
    2. Nutma peaks hoopis, põhjamaalsed...

      Kustuta
  8. Kuhu on kadunud normaalsed talvised, üle Skandinaavia KAGUSSE liikuvad tsüklonid? 80-ndate ja varasemate aastate kohta, kui tuleb näide mõnest rajutuulest, tuisust või suisa äikesest, on tihti nt selline kommentaar: selle põhjustas Norra merelt üle Skandinaavia KAGUSSE liikunud aktiivne tsüklon. Muidugi on (oli) sel juhul talv, Kus k...t need nüüd on? Kui ilmakaarti vaatad, ujub aastast aastasse päevast päeva tingimata mõni läänetsüklon üldise, kuni Ameerika rannikuni ulatuvast hiigelmadalrõhkkonnast esile ja "nokk"" (lohk) kerkib muidugi Eestist põhja poole. Tsüklon ise samuti. Kusjuures sageli tsüklon ise kohale ei jõuagi, istub ja hääbub kuskil Botnia lahe kandis, et uuele teed anda. See ei tohiks olla normaalne, aga muud praktiliselt polegi. Kuu aja tagune oli harv ime, mis selleks hooajaks on lõppenud. Mõni külm päev ehk tuleb, aga kui sajab siis teadagi mida. Lumesaju tõenäosus on üsna srnane oktoobrist aprillini, st mitte eriti suur.

    VastaKustuta
  9. Tekkis juba ka vahepeal tunne, et lõpuks on tulemas üks korralik põhjamaine talv nagu 2009/2010, kuna ebatavaliselt vara läks püsivalt talviseks.

    Nüüd saame aga taas tõdeda, et igasugune analoogaastatega võrdlemine on täiesti mõttetu tegevus, kuna kliima on vahepeal nii palju soojenenud.

    Öeldakse, et enam-vähem usaldusväärset trendi kliima muutusest saab näha vähemalt 30 aasta põhjal. Võib-olla tõesti, aga seda siis kusagil mujal.

    Eestis piisab vabalt 15 aastast: 2007/2008 - eelmine aegade kõige soojem talv. 2010 - eelmine aegade kõige soojem suvi. 2011 - eelmise aegade kõige soojema suve kordus. Mõni aasta hiljem algab soojade talvede maraton, mis jätkub tänani. 2015 - eelmine aegade kõige soojem aasta. 2019/2020 - uus aegade kõige soojem talv. 2021 - uus aegade kõige soojem suvi. 2021 - uus aegade kõige soojem aasta.

    Soovitus ilmaennustajatele, kui tahate täpsete talveprognoosidega nüüdisajal silma paista: unustage ära kõik oma seapõrnad, koprasabad ja sipelgakuhjad. Tehke oma elu lihtsaks ja lihtsalt ennustage: eelolev talv tuleb muutlik, keskmisest soojem, mille vahele esinevad ka mõned külmemad perioodid.

    Usutavasti 8-9 aastal 10-nest panete täppi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Parandus: 2021 -> 2020 - uus aegade kõige soojem aasta.

      Kustuta
    2. Nt Marko Kaasiku talve- ennustus ongi igal aastal (ei mäleta mis ajast juba) ainult selline. Peaaegu "copy-paste". Iga kord paneb selle lugemine algul vanduma, et "püüdku vahelduseks originaalne olla", aga kevadeks selgub, et nii muidugi jälle oligi. Kusjuures vahetult enne kevadet oli sügis.

      Anekdoot ka: "See praegune on tavaline talvine sula, ms kiiresti möödub".

      Nii me kogume üha hoogsamalt juurde entsefaliidi-borrelioosiga puuke, hästitalvitunud rästikuid jm risu.

      Kustuta
  10. Mulle ka meeldib selline soojapoolne talv, need külmad ei kõlba kuhugi, küttearved suured ja muu

    VastaKustuta
  11. Statistik siin: Olen ka eelmisega samal seisukohal - enne olgu soojapoolne kui külmapoolne talv. Samuti vaatasin just ükspäev kuu vana maalehte ja seapõrnad (lausa 4 tk) näitasid ühtlast talve. Ja mis meil tegelikult oli. Stabiilsusest on asi kaugel. Suve ennustamisega saavad isegi natuke paremini hakkama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki olid seapõrnad valepidi ees. Eks see kevadeks näha ole.

      Kustuta
    2. "Soojapoolne" talv on selline, kus esineb tihti PEHME TALVEILM: nii -1 kuni -5. Mõnikord on lausa sula nagu Kevade ühes peatükis oli: lumi hakkab kokku, saab lumesõda pidada ja lumelinnusi teha. Ega need ehitised sellepärast siis enne kevadet (märtsis-aprillis) ära sula. Külmalaineid on muidugi ka.

      Kustuta
  12. Suvega on ka uus ebanormaalne "normolukord. Loode-Venemaal istub nädaid jutti kõrgrõhkkond ja just selle selline asend toob meile kõige jubedama palavuse. Mäletan, et 80-90-ndail oli selline seis nonsens. Küll siis sai oodatud-loodetud, et millal hoovihmaste ja tuuliste päevade vahele tuleb nii 4-5 päeva suveilma, et... noh... nii 23-28 oleks juba väga kuum.. 30 ja plusski võis vahel harva käia, aga maksimaalselt paar päeva korraga. Kuulus 11. august 1992 kestis ka vaid 1.5 päeva...

    . 1999 oli vist esimene selline suvi, kus õhk pidevalt idast läände liikus. Ah ei, juba 1997.

    Aga ärgem heitkem meelt - kui tulid eikuskilt sellised ilmaanomaaliad, saavad need ka eikuhugi kaduda. Kui kõik juba arvavad, et need on tulnud et jääda... Ehk näeb juba lähima 10 aasta jooksul 1 talvegi ära!

    VastaKustuta
  13. Muuseas, juba pühapäevast peale on jälle "tere suvi". Pidevalt ja jäädavalt viimase GFS järgi. AK ilmaneiu jutt oli 2 päeva ajast (soojast) maha jäänud.

    VastaKustuta
  14. Ei usu, et suvi tuleb.

    VastaKustuta
  15. Meil Haanin selge vaikne, kagu tuul -19 kargõ üü tulõman lummõ um koskil 5sm orgudõn rohkõmb põllu musta

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal lauspilves, nõrk lõunakagutuul, -9,x kraadi ja lund 15 cm.

      Kustuta
    2. Täna oli ikka väga päikseline ilm Harju maakonnas.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    3. Väga küll polnud, pilvesaasta oli ikka rohkelt.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
    4. Ah et päikesepaiste tuvastamisEks peab suisa "Proff on rääkinud" sõna võtma. Ma juba mõtlsesin, et palatiaknad on trellidega.

      Kustuta
  16. Talv saab otsa jah varsti. Õieti põlegi teist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal said juba päikeselised ilmad ka otsa. Eile korra oli (enne seda 24. detsembril) ja pidi täna ka selge ilm olema, aga tegelikkuses oli kogu põhja-Eesti hilissügisese halli pilvesaasta all.

      Tänase ilma suur pluss oli see, et seda vastikut tuult polnud.

      Kustuta
  17. Mudelite järgi tundub, et 10. jaanuarist saab talv jälle otsa mõneks ajaks.

    VastaKustuta
  18. Ja 20 jaanuari paiku tuleb talv tagasi. Väga huvitav talv külm vs soe vaheldumisi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See võib juhtuda juba 15. paiku. Kuid külmaennustused lähevad kiiresti rappa, külma tulek ise samuti.

      Kustuta
    2. ...Ning muidugi nii ongi. Talvine suvi tuleb taas igavene. 10-ndast alates.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023