5.nädala ilm (30.01.- 05.02.2023)

Nädal tuleb muutlik, nagu sellele talvele omane juba on. Saab tugevat vihma - lörtsi, tormituult, lund, päikest ja 0°C ümber pendeldavat õhutemperatuuri.

Äsja oli üle pika aja ilus ja täielikult selge ilm. See nädal sellist ilma oodata ei ole. Päikest küll vilksamisi näeb, aga lausselginemist ja tuulevaikust oodata ei ole.

Eeloleval, esmaspäeva (30.01.) öösel jõudis sadu öö esimeses pooles Lääne-Eesti saartele. Sadas enamasti vihma. Sadu levis edasi ida suunas ning. Sadu oli mõõdukas / tugev !

Hommikuks oli rohke sadu vallutanud kogu maa. Lääne ja põhja pool sajab vihma, Lõuna-Eestis ja kitsal ribal Ida-Eestis enam lörtsi - märga lund.

Edelatuul tugevnes öösel sisemaal puhanguti 16, rannikul ja saartel 20...23m/s. Hommikul pöördus saartelt alates enam läände ning nõrgenes veidi, päeval on rannikul puhanguid 14...18m/s.

Ennelõunal sai saartel tugev sadu läbi nägi lühiajaliselt ka päikest.

Õhtul lisandus merelt niiskust, õhuvool pöördus koos tuulega loodesse ning saabusid uued sajuhood, mis tulid juba kõikjal alla enamasti lörtsi - lumena. 

Teisipäeval (31.01.) keeris eemaldub, kuid selle järel sadas öösel veel hooti lund ja lörtsi. 

Loodetuul oli öösel ja päeva esimeses pooles tugev, 

(rannikul puhanguid 16...20m/s), päeva teises pooles tasapisi nõrgenes.

Öösel oli õhutemperatuur -2...2°C, päeval tõuseb 0...3°C-ni.

Kolmapäeval (01.02.) jõuab meile edelast uus madalrõhkkond, mis suundub üle Liivi lahe läti suunas.

Varahommikul alates Edela-Eestist sajab lund ja lörtsi.

Tuul pöördub öösel lõunasse, päeval tasapisi idakaarde.

Õhutemperatuur on öösel 1...-6°C, päeval tõuseb ja jääb 0°C ümber.

Neljapäeval (02.02.) madalrõhkkond liigub vaikselt üle Läti ida suunas. Selle vahetus läheduses lisandub lõunast niiskust ning üle maa liigub lume- ja lörtsipilvi.

Tuul pöördub kõikjal aegamisi põhjakaarde ning veidi tugevneb, rannikul puhanguid 10...12m/s.

Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval 0...-5°C, õhtuks jõuab pärale külmem õhumass ja algab temperatuurilangus.

Reedel (03.02.) jääb madalrõhkkond Peterburi ümbrusesse tiirlema ning see saadab üle Eesti veel veidi lumehooge. Sadu aga on kohatisem ja harvem.

Tuul puhub põhjast - loodest ja nõrgeneb.

Õhutemperatuur on öösel -1...-7°C, päeval enamvähem samas vahemikus.

Laupäev (04.02.) on rahulik ja kohatiste lumehoogudega. Tuul puhub nõrgalt ja on muutliku suunaga.

Õhutemperatuur on öösel -3...-10°C, pikemate selgimiste korral -15°C ümbruses. Päeval jääb -2...-7°C vahemikku.

Pühapäeval (05.02.) jõuab läänest madalrõhulohk. Selle lumesadu jõuab varahommikul saartele ja liigub aegamisi edasi ida suunas.

Lõunakaaretuul tugevneb ja rannikul on puhanguid 15...19m/s.

Öösel on külma -4...-11°C, pikemate selgimiste korral -15°C ümbruses. Päeval on lääne pool kuni -5°C, ida pool -4...-9°C.

Kommentaarid

  1. Päike särab ja kevad tunne täitsa olemas .

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal hall pilvesaast nagu ikka. Õnneks see märg lumi jäi siin vähemalt ära. Mitte kui midagi pole õnneks maha jäänud sellest sajust.

      Kustuta
    2. Ähvardati jah raske lumega okstel jne aga isegi idamaakondades ei tuisanud.

      Kustuta
  2. Saaremaal või Hiiumaal asud ?

    VastaKustuta
  3. Nüüd siis läheb külmaks tagasi ja nii hoida märtsini!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lubage naerda !!

      Kustuta
    2. Järgmise nädala teisest poolest võib väga soe õhumass peale tulla, aga eks selle nädala lõpus ole näha, kas nii ka läheb või mitte. Vahepeal on mõned külmemad ilmad ees ja nautige seda seni kuni saab.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    3. Ei tule seda sooja õhumassi.

      Tropp, mine palatisse!

      Kustuta
    4. @ 30. jaanuar 2023, kell 23:28

      Võib jah, seadus ei keela.

      Proff on palatisse läinud!

      Kustuta
  4. Statistik siin: eelmise postituse lõpus veel ootasin aga nüüd on ametlikult " minor SSW " välja kuulutatud. Jääme siis nüüd külmalaineid ootama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei tasu ka kõike uskuda mida kirjutatakse !

      Kustuta
  5. Varsti läheb külmemaks küll nagu nädala ennustuses lugeda võib aga kas ka tõelist külma vähemalt -25 või enam ka tuleb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. -15 vb tuleb, aga külmemat vaevalt.

      Kustuta
  6. Statistik siin: Seda ei ootagi ,et mingi -25 või -30 ära tuleks. Ise mõtlen ,et kas sellest mõõdukast SSW -st piisab külmaks ainult veebruari lõpuni või veab nagu 2018 märtsi lõpuni välja.

    VastaKustuta
  7. Mereefekti ka Harjumaal saab?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väike võimalus tõesti on, kuid pigem homne/ülehomne tsüklon määrab lumikatte paksuse saabuvaks külmalaineks. (Loode-Eestis on sajuvõimalus väike)

      Minu pakkumine on selline, et kui mereefekti ei tule, siis Mandri-Eesti loodeosa ja Hiiumaa jäävadki lumikatteta.

      Kustuta
  8. Harjumaa tõepoolest lumikatteta.

    VastaKustuta
  9. Külmalainet ei paista, tuleb pehme talvelm. Seda peaks mõistma kui soojalainet.

    VastaKustuta
  10. Praegu tundub jah, et ööpäevaringseid miinuskraade jätkub ainult paariks päevaks. Samas, kui ma õigesti mäletan, siis 2018. aastal läks alles veebruari lõpus külmaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Talviseks pöördus jaanuari teises pooles. Veebruar (viimane veebruar seni, kuhu üleni talveilma jagus) oli ka talve nägu, kuu viimane dekaad oli peaaegu pakaseline.

      Kustuta
  11. GFS küll mingit erilist sooja ei näita. Samas ECMWF raiub juba uuel nädalal sellist sula ,et lumi läheks kui seda on.

    VastaKustuta
  12. Juba mitmendat nädalat on nii olnud, et nädalavahetus veidi talvisem ja nädala sees sula ja jätkub vist sama moodi. Kahekohalisi külmakraade vaevalt et tuleb kui siis napilt -10-11 kohati.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See ainuke talvine nädalavahetus oli kuu aega tagasi.

      Kustuta
  13. Ma arva ka et kevväi ligines, saa joba põllu pääle, täämbä hummolu oll meil Haanin uma 15sm lummõ mann ja ka parhilla muudkui tulõ mano.Külmä küll olõi om säne 0 ja -1 vahel

    VastaKustuta
  14. Talv jääb jälle vaid vagaks soovks. GFS pilt on jälle peletis ise.

    VastaKustuta
  15. Statistik siin: Ei tasu veel lootust heita. ECWMF annab lootust topelt SSW -ks umbes nädala pärast seega pole välistatud ,et see soe mida näidatakse veel sinna 10 veebruari kanti võib jääda viimaseks. Üsnagi tõenäoline ,et 24.veebruaril lipuheiskamisel plagistame hambaid külmast. Kui see ei teostu siis ei maini SSW nähtust ma enam kunagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi mulle meeldib selline julge kõneviis! See annab lootust, et külm tuleb ka :D

      Kustuta
    2. Statistik, kas saad palun lingi anda, kust seda prognoosi näed?
      Kummalisel kombel avastasin, et mul polegi seda :D

      Kustuta
    3. Väga raske näha, et läheb mingi hetk väga külmaks, kui polaarpööris pole lagunenud (pooldunud) ja seda eriti El Nino aastatel.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    4. Ütle ausalt: mis Sul viga on? Kas kompleks lapsepõlvest?

      Kustuta
    5. Seda külma pigem ei tule. Pidi 25. jaanuarist SSW tulema, aga ei tulnud ja ei tule ka seekord.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
  16. Ka veebruari keskmine temperatuur jääb ilmselt napilt miinuspoolele nagu jaanuaris. Ennustused muudkui soojenevad.

    VastaKustuta
  17. Statistik siin:
    Ahtole. Neid kahte kombineerides on näha ,et hiljemalt veebruari keskel läheb see polaarpööris seisakule või väga lähedale sellele ja kuna teine näitab samal ajal 10 hpa pooluse kohal väga palju normist soojemat siis ei pea geenius olema ,et näha siit jätku välja kuulutatud nn."minor SSW -le.
    Esimene:https://charts.ecmwf.int/products/extended-zonal-mean-zonal-wind?area=nh&base_time=202302020000

    Teine:https://charts.ecmwf.int/products/extended-anomaly-10t?base_time=202302020000&projection=opencharts_arctic&valid_time=202302200000

    VastaKustuta
  18. Kahju, et see külm praegu ei tulnud, sest liiga hilja ka ei taha enam pakast. Näiteks 2013 tuli SSWga seotud külmalaine väga hilja ja see kestis pool kevadet.

    Tulgu kasvõi sajune suvi, aga ei taha 4ndat aastat järjest vinduvat kevadet, kus alles mai lõpus saab üle 15 kraadi sooja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 2013 oli see hea asi, et kevad kestis 3-4 nädalat ja siis saabus suvi. Ja tol aastal oli aasta külmim kuu märts.

      Kustuta
  19. 2013 märts selgelt meeles, öösiti -10 kuni -15 ja päeval korralik pluss, ideaalne märts.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See "korralik pluss" saabus alles 25. märtsist alates, kui saabus veidi soojem õhumass. Tegelikult oli siis kuu lõpuni keskpäeva paiku ehk +2 kandis, mitte eriti rohkem..

      Kustuta
  20. Tol külmal märtsil oli 22.märtsi päeval ka -9 külma ja hommikul -18 või oli rohkemgi.

    VastaKustuta
  21. 2013.a. märts oli pea iga päev tuul(suht tugev) põhjakaarest ja enamik märtsist oligi päevasel ajal - kraadid. Väga omapärane talve lõpp oli ikka. Umbes aprilli keskpaigas tuli suurem soe vihm ja (suusa-)talvega oligi järsult lõpp.

    VastaKustuta
  22. Kas 2013 jaanuar-veebruar olid kehvad enne head märtsi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No üldiselt oli see seni viimane talve nime vääriv talv. Mitte just teab kui külm, aga talv. Algas varakult, novembri 3. dekaadis ja kestis. Tõsi, pühadeaegne sula pidi pildi peeagu asja ära rikkuma. Õnneks läks asi normaalseks tagasi.

      Kustuta
  23. Mäletan neid aigu 2013 märts Kuu väga külm erakordne põhiliselt selge ja sademeteta , suurelt jaolt ainult põhja kirde tuuled lumesulamist ei ole kui siis ainult kuu lõpul , suuri tuuli ei olnud kesk temp -7,3 väga külm märts ajalooliselt
    23Öö, hom selge vaikne muut tuul -21 -23 päeval selge või väh pilvitust vaikne põhja tuul -5 õhtu poole pilves väh lund vaikne põhja tuul -4 õhtul selgineb väh pilvitust vaikne põhja tuul -7 selline oli Haanin märts 2013

    VastaKustuta
  24. Midagi sarnast oli ka 1984. aasta märtsis. Väga päikeseline ja juba . dekaadis oli "päeval sula, öösel külm", kuid kusjuures just 3. dekaadi algul oli ka umbes sama külm kui 2013. aastal. 25. märts oli 1984. aastal külmem kui 2013. : nimelt siis oli ka päeval nii -1 kuni -5. Kiire soe ja lume kadumine tuli märtsi-aprilli vahetusel. 7.-8. aprill oli ka päikeseline, kuid päeval oli +12 kuni +17.

    Kiire ja suur erinevus 2 nädalaga eks ole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Parandus: "1. dekaadis", number 1 kadus ära.

      Kustuta
  25. Kisub kevadeks ilmselt

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei hõiskaks selle peale. Viimased 3 aastat on veebruari keskel "kevad" alanud, kuid iga kord jäid jahedad temperatuurid mai lõpuni vinduma. 2020 mai 2. dekaad oli üks mõõtmisajaloo külmemaid, 2021. aasta 3. mail sadas Ida-Eestis laia lund (tõsi, sellele järgnes lühike soojalaine, kuid peale seda oli jälle mõnda aega selline +7 kuni +12 kraadine ilm), eelmine kevad sai 20- kraadi piir vist ainult 2-l või 3-l päeval ületatud. Ei saa kuidagi võrrelda näiteks 2013, 2014, 2016, 2018 aastatega, kus maikuus olid juba suvised ilmad.

      Kustuta
  26. Miskit suurt sooja käesoleval aastal nii ehk naa oodata ei tasu, vahet pole kui pakaseline ka veebruar ja märts ei tuleks, sest kaks järjestikust kuuma suve on selja taga. Olen juba juba valmis, et ees ootab miski 2017 või 2015 sarnane kevad/suvi. Kui läheb paremini, väga tore!

    Seega oleks väga hea meel, kui läheks hästi varakult veebruaris/märtsis soojaks nagu 2015 või 2020. Siis algaks vähemalt lehtimine ja läheks loodus roheliseks, mis vähemalt osaliselt tekitaks kevadise/suvise tunde. Senikaua kuni temperatuur püsiks +10 lähedal või kõrgemal, oleks rahul. Parem ikka kui praegused ilmad. Kütte pealt säästaks ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuuma suve tõesti vasti ei tasu oodata, aga ma loodaks äkki mingi 2016 või 2019 sarnase variandi peale. 2016 oli soe aprill ja mai, aga suvi oli keskpärane (sadas palju ja mingit pikka kuumust polnud). 2019 oli väga soe aprill ja siis suvi oli nii ja naa, aga ei saa kehvaks ka pidada.
      2017 variant tõesti ei tahaks... aga nojah, võib-olla ongi sellise järg käes :(

      Kustuta
  27. Statistik siin: Nõus viimase kommiga. Ise ootan ka midagi sellist tulevat nagu 2016 või 2012 aga seda rohkem alles siis kui ka veebruar vähemalt 2 kraadi normist soojem tuleb ( ja olemasolev nõrk SSW madalrõhkkondade trallile lõppu ei tee). Juhul kui see SSW suuremad pöörded üles võtab siis ehk tõesti tuleb midagi sellist nagu 2001 või ka 1997 aga siis PEAB märts külmavõitu tulema - muidu ei aita see ka. Mõnele nooremale meenutuseks ,et 2001 ja 1997 jättis kevad mulje ,et siit küll mingit erilist suve ei tule aga peale jaanipäeva kiirelt olukord paranes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ot-ot-ot-ot-ot! Kõigepealt, 1997 hakkas soe suvi peaaegu kohe peale juuni saabumist ja kestis täpselt augusti lõpuni, 2001 - olenes, kus Eestis olla: lääne pool oli palju kehvem. Aga kuidas ma peaksin rääkima, et oleks arusaadav: üle 5, heal juhul üle 10 päeva pole mõtet ilma ennustada. Vüib ju ühte komateist loota, aga kas sellest aitab...

      Muidugi võiks vahelduseks ka terve suve selline läänetsüklonite tants olla nagu IGAL talvel viimased 10 aastat ja umbes 90% talvedest alates 1987-1988 aasta talvest.

      Kustuta
  28. Statistik siin: No Harjumaal see juuni küll veel nii väga soe polnud. Juuli ja august küll jah.

    VastaKustuta
  29. Esimene soojalaine oli 1997 kuskil alates 4-5. juunist kuni kuu keskpaigani. Siis tuli soojaline pärast jaani, see kestis ka juuli alguses. Siis tuli palavus juuli teises pooles ja augusti alguses. Järjekordne soojalaine oli agusti 3. dekaadil. Ega neil vahepalsetel aegadel ka just külm ei olnud.

    VastaKustuta
  30. Meil Haanin täämbä hummok jäll lummõ tulnu nüüd joba koskil 40 sm ringin , nurmi pääl vähämb nii et pankõ suuski nigu prikin külmä oll 3 kraadi ringin ka vaiknõ um.

    VastaKustuta
  31. Statistik siin: Praegu vaatan küll pikki ilmamudeleid mureliku pilguga. Kui tõesti nii läheb nagu lähemaks 2 nädalaks näidatakse siis on oht ,et saame mingi sellise suve nagu 2012 või 2016.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loodame. 2012 suvel oli Harjumaal sagedasti äikest ja üleüldse hoogsajune, et kastma ei pidanud ja sai suvepuhkust nautida, mitte ei pidanud kastmisvoolikuga hoovis rabelema nagu segane.

      Kustuta
  32. Lumelükkajatel pankrot see talv.

    VastaKustuta
  33. Statistik siin: Mudelid pakuvad veelgi kindlamalt polaarpöörise seiskumist. Seega jätan jõusse varasema ütlemise ,et 24.veebruar plagistame hambaid külmast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Teie jonnakus annab Teile au ! Tegelikult tiksume kevadini taolise ei midagi ütleva talvega .

      Kustuta
    2. Siin tundub analoogia kindlalt lubatud valge laeva ootamisega. Siiamaani ootame neid valgeid lipumaste ilmaaegu.

      Kustuta
  34. Ei usu suurt külma. Tundub, et järgmine nädal läheb pigem soojemaks kui külmemaks.

    VastaKustuta
  35. Samuti ei usu suurt külma. ECMWF'i viimane uuendus näitab veebruari viimases dekaadis 3-6 kraadi kraadi keskmisest soojemaid temperatuure ning normist soojemat märtsi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023