Pühade ja aastalõpu ilm (24.- 31.12.2022)

Rahulikke pühi ja ilusat uut aastat kõikidele lugejatele !


Uus aasta tuleb paraku vastu võtta musta maaga, sest nii aastavahetusel kui eelnevatel päevadel on palju pilvisust, vihma, tuult ja soojakraade mis lumikatte ära kaotavad.

Pildil ECMWF-väljavaade aastavahetuse hetkeks.

Uuendatud : 30.12.2022 kl 16:30

Aastalõpp tuleb vahelduva ilmaga. Saab nii lund, tuult, lörtsi kui vihma.

Jõululaupäev ja jõulu esimene püha (24. ja 25.12.) möödusid sajuta, karge talveilmaga ja küllaltki nõrga tuule saatel. Üksikuid kergeid lumehooge siiski esines, eelkõige esimesel jõulupühal.

Öösiti oli õhutemperatuur -4...-14°C, päeviti -1...-7, rannikul ka mõni plusskraad.

Teine jõulupüha (26.12.) möödus suuremalt jaolt samuti suurema sajuta, rahulikult ning külmalt.

Päeva peale tugevnes kagutuul 6-12, sisemaal puhanguti 14, rannikul õhtuks 18 m/s. See andis märku lähenevast madalrõhkkonnast lääne poolt.

Tihe lumesadu jõudis õhtul Edela-Eestisse ja saartele.

Õhutemperatuur oli öösel : -5...-13°C, päeval -1...-9°C.

Teisipäeva (27.12.) öösel levis aktiivse madalrõhuala nõrk-mõõdukas lumesadu üle maa. Merelt jõudis ka soojemat õhku.

Õhtul levis uus, kuid väiksem sajuala läänest üle maa - lääne pool vesisemana, idas tahkemana.

Tuul puhus öösel kagust puhanguti 21 m/s, päeval pöördub läände ja edelasse ning õige pisut nõrgenes (puhangud 19 m/s).

Õhutemperatuur oli öösel -2...-10°C, päeval -3...3°C.

Kolmapäev (28.12.) tõi ööseks üürikeseks kuivema ilma ning ka tuul rahunes. Päeval lähenes merelt uus madalrõhkkond ning selle lume- ja lörtsipilved jõudsid lõuna paiku saartele ja edelarannikule ja levisid sealt edasi üle maa. Saartel ja lääne pool läks sadu üle lörtsiks ja vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis sadas lund, sekka lörtsi.

Tuul puhus läänelaarest puhanguti 14 m/s.

Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt -4...3°C.

Neljapäeval (29.12.) jõudis Skandinaaviasse uus aktiivne madalrõhkkond. Sajupilved vihmana jõudsid päeval saartele ning levisid siis üle maa itta-kirdesse. Ida pool tuli algul ka lörtsi - lund.

Tuul pöördus enam edelasse ning tugevnes 7-12, sisemaal puhanguti 13 m/s, rannikul 17 m/s.

Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 1...5°C.

Reedel (30.12.) olime selle sama, kuid juba eemalduva madalrõhkkona mõjusfääris.

Laussadu päevaks eemaldus, kuid vihmasabinaid keerise tagalas välistada ei saa.

Puhub nõrk-mõõdukas edelatuul.

Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt plusspoolel : 2...6°C 

Aasta viimasel päeval (31.12.) muutub ilm taas väga tuuliseks ning sajuseks. 

Sajupilved vihmana, ida pool esialgu ka lörtsina, jõuavad ennelõunal saartele ning levivad kiiresti üle maa. Õhtuks laussadu eemaldub, kuid juba järgneval ööl levib uus vihmavöönd läänest itta üle maa.

Lõuna- ja edelatuul tugevneb juba öösel sisemaal puhanguti 15, rannikul ja saartel 22 m/s, päeval tugev tuul püsib, pealelõunal nõrgeneb tuntavalt.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 2...6°C.

Uusaastaöö tuleb seega vihmane ja küllaltki soe (2...6°C) ja küllaltki nõrga tuulega. 

Kommentaarid

  1. Kas keegi saaks kommenteerida, et mida polar vortex meile tähendab? Ja sellele talvele? Pmst talv läbi? Statistik?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Polar vortex on polaarpööris, mis tähendab, et tugevneb Islandi madalrõhkkond, mis tavaliselt tähendab pikemat soojaperioodi.

      Kustuta
  2. Statistik siin: Jah enamvähem öeldi juba ära. Kui see polar vortex tugev siis madalrõhkonnad on aktiivsed ja neid muudkui tuleb läänepoolt siis. Näiteks sellel olematul 2019/20 talvel oli see polar vortex terve talve haruldaselt tugev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja juba 3 aastat sellest talvest möödas. Aeg läheb ruttu ikka.

      Kustuta
  3. Lume asi pole kindel midagi. Kuigi seda sulas hooga liiga palju, on allesolev nii tihe ja tugev, et kannab 2 inimest peal, 1 teise kukil. Pole selle sulamine nii lihtne enam sugugi.

    VastaKustuta
  4. Jep, see vähene mis alles jäi, see kestab! Aga kahjuks vist +6 ja vihm tulemas enne aastavahetust?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Las tuleb. See allesolev lumi pole enam lumi kui selline.
      Ikka see enne 18. detsembri sula olnud lumi on tõeline talvemeeleolu tekitaja.

      Kustuta
    2. Vastupidi. Just selline lumi on imeline suusalumi.

      Kustuta
  5. Mida rohkem sooja ja vihma tuleb, seda parem. Saabki sellest vastikust sõmerlumest ja jääst lahti ning ohutult taas liigelda.

    Pole mingi ime, et aastavahetuse paiku 7 kraadi sooja tuleb ja seda ka merest kaugel Kagu-Eestis.

    Homme veel temperatuurilt talvine ja Ida-Eestis näeb ehk päikestki.

    VastaKustuta
  6. Teisipäevane tihe tuisk peaks mandri põhjaosas hõre olema. Lund lisandub sellesse piirkonda max 2 cm.

    VastaKustuta
  7. Pole sees soojapalvemaja sopane soovunelm veel käes.

    VastaKustuta
  8. GFS 18Z uuendus näitab täpselt aastavahetuseks Läänemerele orkaanilähedast tuult.

    VastaKustuta
  9. Statistik siin: GFS 00Z jooksus on see torm alles aga ei imesta kui juhtub nii nagu mitmes sarnases olukorras varem - ainult lõunamaakonnad saavad räsida. Harjumaa pääseb jälle kergelt. Teisisõnu seda madala keskpunkti aja jooksul nihutatakse natuke rohkem Soome lahe peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõenäosus selleks on jah 90%. Olen alates 2013.aastast torme jälginud ja enamus neist on liikunud nõnda, mis tõestasid, et Harjumaa on ilmahuvilisele väga igav paik.

      Kustuta
    2. Tõenäosus 90% on et torm sootuks ära jääb.

      Kustuta
  10. Statistik siin: Tõenäosus 100% ,et ära jääb. Pigem üle päeva sellist tuult nagu täna hommikul.

    VastaKustuta
  11. Kas tõesti tänavuse talve kõige külmemad päevad on seljataha jäänud ?

    VastaKustuta
  12. Statistik siin: Ei pruugi. On märke ,et 25 .jaanuari paiku võib üllatada SSW ja igaüks teab mis võib siis järgneda.

    VastaKustuta
  13. Kuidas ja milles need märgid avalduvad? Mida oodata võiks? -30?

    VastaKustuta
  14. SSW on stratosfääri äkiline soojenemine ja võib meile kaasa tuua jah kõva külma. Lähemalt saab lugeda näiteks siit : https://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html?m=1

    või siit : https://maaelu.postimees.ee/4432721/stratosfaari-akiline-soojenemine-ehk-berliini-fenomen

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud selgituste eest. Mõju avaldub alles veebruari keskel?

      Kustuta
    2. Juhul, kui 25.jaanuari paiku asi toimub, siis jah, enne veebruari keskpaika mõju tunda ei ole.
      Sündmusest endast üks-kolm nädalat.

      Kustuta
    3. Rõhutakse: "juhul kui"...

      Kustuta
  15. Vaatamata paljulubavale algusele ja ikka veel maas olevale lumele tundub, et kümnes talv järjest on "prügikastitalv".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmine talv küll mitte.

      Kustuta
    2. Oli paraku küll ka mullu olematu.talv. Viimati oli talv, kuigi mitte külm talv, 10 aastat tagasi. Külm talv oli viimati 36 aaastat tagasi.

      Kustuta
  16. Kas talvel "mune" ei olegi?

    VastaKustuta
  17. Kas 2-3 jan. on midagi erilist ka Harjumaal oodata? 15cm lund?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kus kohas ! Suur sula juu .

      Kustuta
    2. Harjumaa on viimane kant üldse kus midagi erilist oodata tasub. See 15 cm lund tuleb kas Lõuna-Eestis või Soome lõunarannikul.

      Kustuta
    3. Kindel? Ma näen ikka midagi tulemas.

      Kustuta
  18. Täna +4 kraadi tulemas ja aastavahetuseks lubab juba +7 kraadi, mistõttu seekord on lootust, et enne külmenemist jõuab see järelejäänud lumi ja libedus sulada, kuna lisaks soojemale õhule on ka vihma ja tuult rohkem, kui eelmise sulaga.

    VastaKustuta
  19. Loodame siis, et tuleb samaväärt eksteemne - 40 vastu.

    VastaKustuta
  20. 4. jaanuaril paistab talv naasvat, vähemalt temperatuuri poolest.

    VastaKustuta
  21. Jep, tundub, et talv tõesti tuleb tagasi.

    VastaKustuta
  22. Näib, et täpselt aasta vahetumise hetkel kallab paduvihma.

    VastaKustuta
  23. meil Haanin ka sattas vihma, libe nagu liuväljal +4 Hääd vana aasta lõppu

    VastaKustuta
  24. Harjumaal juba hetkel ladistabki igatahes.

    VastaKustuta
  25. Statistik siin: Väike aga äge tomike ongi tulemas aga nii nagu karta oli - ainult lõunamaakonnad saavad. Eriti peaks voolukatkestusteks valmis olema Valga - Võru- Põlvamaa piirkonnas.

    VastaKustuta
  26. homme siis see tormike.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõesti tibatilluke tormike. Pigem lihtsalt tugev sügistuul. See Liivi lahele lubatav 25 m/s puhangud on suht kökimöki mere kohta. 27.10.2019 olid 25+ m/s puhangud kaugel sisemaal Valgas ja Võrus.

      Seekord üle 17 m/s ei tule ja seegi oht vaid paaritunnine.

      Kustuta
  27. Ja Harjumaa mattub vist lume alla nagu eelnevalt räägitud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures isegi Tartu kandis oli vaikne. Tormi polnud ollagi. 27.10.2019

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023