Torm "Peda" 27. ja 28.12.2025
Uuendatud 27.12.2025 kl 10, uuendan prognoosi regulaarselt!
LIVE-ülekanded : https://tormiinfo.ee/torm-johannes-27-28-12-2025/
GFS ja ICON mudelid jäävad ECMWF omale veidi alla, kuid jälgin siiski neid kõiki regulaarselt.
Saabuval nädalavahetusel jõuab Eestisse tormine ilm.
Põhjuseks on üle Norra Venemaale ja seejörel lõuna suunas liikuv ägenev madalrõhkkond nimega "Peda" ning selle vastasseis läänepoolse võimsa kõrgrõhkkonnaga. Põhjast läheneb arktiline õhumass ning kokkupuutel soojaga annab see lisatõuke tugevaks tuuleks ning niisamuti sättub Läänemerele põhja-lõunaline tugev jugavool.Sünoptiline olukord :
Juba reedel, 26.12., võttis madalrõhkkond suuna Gröönimaa lähistelt Põhja-Norra suunas, jõudes õhtuks ka juba sinna vahetusse lähedusse.
Laupäeva (27.12.) öösel liikus põhitsüklon edasi ida - kagu suunas ning selle lõunaservas hakkas kujunema uus ning kiiresti süvenema hakkav osatsüklon.
Hommikuks oli osatsüklon ilmakaartidel olemas ning võttis suuna lõuna poole.
Laupäeva õhtuks jõuab keeris juba Eesti idapiiri taha ning jätkab liikumist lõuna suunas. Õhurõhk keskmes on õhtuks 982...985hPa vahemikus.
Keerist toidab arktiline õhumass keerise enda tagalas ning läänepoolse kõrgrõhkkonna servamööda liikuv Atlandilt pärit soojem õhk.
Pühapäeval (28.12.) jätkab keeris teekonda lõunasse, hakkab tasapisi täituma ning selle mõju meile tasapisi väheneb. Küll aga ei tähenda see tuulevaikust, kuivõrd meile hakkab tasapisi survet avaldama juba uus madalrõhkkond, kuid see nii tugevat tormi kaasa ei too.
Meie ilm :
Reede, 26.12. pealelõuna ja õhtu olid peamiselt sajuta ja mitmel pool ka selge taevaga ning mõõduka põhjakaare tuulega.
Õhutemperatuur oli vahemikus 0...+5°C.
Laupäeva, 27.12. öösel pilvkate tihenes tasapisi, kuid sademeid veel ei jõudnud. Öö teises pooles - varahommikul algas loodetuule tugevnemine.
Õhutemperatuur oli öösel -2...+4°C, vahetult mere ääres kuni +6°C.
Laupäeva päeval on ilm mõneks tunniks selgem, aga tugevneva loodetuulega.
Õhutemperatuur on päeval +2...+6°C.
Õhtul jõuavad lääne poole hoogsajupilved, millest tuleb nii lörtsi kui lund, esialgu ka vihma. Ida- ja Kirde-Eestisse jõuab laussadu lörtsi - lumena, mis liigub tasapisi lõuna poole ning kestab ka järgneval ööl.
Loodetuul tugevneb õhtuks sisemaal puhanguti 13...19m/s.
Mandri loode- ja lääneosas on puhanguid õhtul / hilisõhtul juba 20...25m/s ning saartel ja merealadel 28...33m/s, Hiiumaa ja Saaremaa lääneservas pole välistatud enamgi.
Õhutemperatuur on kõikjal kergelt plusspoolel.
Pühapäeva (28.12.) öösel jätkub ilm tormisena.
Lääne pool võib tulla mõni lume- ja lörtsihoog, ida pool jätkub lumesadu ja ka tuisk on võimalik.
Loode- ja põhjatuule puhanguid on sisemaal 15...21m/s, mandri lääne- ja loodeosas 22...28m/s, saartel ja merealadel 28...33m/s, Hiiu- ja Saaremaa lääneservas võib tugevamaidki puhanguid olla.
Õhutemperatuur on öösel enamuses Eestist 0...-3°C, vaid saartel ja vahetult mere ääres veel +1...+4°C.
Päeval jätkub lumesadu veel vaid Ida-Eestis, kuid lakkab õhtuks sealgi. Mujal on võimalikud üksikud nõrgad sajuhood.
Tormituuled annavad päeva jooksul veidi järgi ning õhtuks on puhanguid maksimaalselt 18...20m/s veel vaid vahetult rannikualadel.
Õhutemperatuur on päeval 0...-3°C, mere ääres kuni +5°C.
Peamised ohud - tagajärjed - mõjutused :
* Laevaliikluse katkemine väikesaartega ning laupäeva õhtul - pühapäeva hommikul võimalik, et ka Rohuküla - Heltermaa liinil.
* Tormituuled üle 30m/s võivad põhjustada häireid ka graafikujärgses lennuliikluses.
* Ulatuslikud elektrikatkestused ning murduvad puud / oksad. Mingil määral esineb katkestusi tõenäoliselt üle maa, kuid enim ilmselt Lääne-Eestis ja saartel, kus torm on kõige tugevam.
* Liiklust tasuks tugevaima tuule ajal vältida.
Õhtul jõuavad lääne poole hoogsajupilved, millest tuleb nii lörtsi kui lund, esialgu ka vihma. Ida- ja Kirde-Eestisse jõuab laussadu lörtsi - lumena, mis liigub tasapisi lõuna poole ning kestab ka järgneval ööl.
Loodetuul tugevneb õhtuks sisemaal puhanguti 13...19m/s.
Mandri loode- ja lääneosas on puhanguid õhtul / hilisõhtul juba 20...25m/s ning saartel ja merealadel 28...33m/s, Hiiumaa ja Saaremaa lääneservas pole välistatud enamgi.
Õhutemperatuur on kõikjal kergelt plusspoolel.
Pühapäeva (28.12.) öösel jätkub ilm tormisena.
Lääne pool võib tulla mõni lume- ja lörtsihoog, ida pool jätkub lumesadu ja ka tuisk on võimalik.
Loode- ja põhjatuule puhanguid on sisemaal 15...21m/s, mandri lääne- ja loodeosas 22...28m/s, saartel ja merealadel 28...33m/s, Hiiu- ja Saaremaa lääneservas võib tugevamaidki puhanguid olla.
Õhutemperatuur on öösel enamuses Eestist 0...-3°C, vaid saartel ja vahetult mere ääres veel +1...+4°C.
Päeval jätkub lumesadu veel vaid Ida-Eestis, kuid lakkab õhtuks sealgi. Mujal on võimalikud üksikud nõrgad sajuhood.
Tormituuled annavad päeva jooksul veidi järgi ning õhtuks on puhanguid maksimaalselt 18...20m/s veel vaid vahetult rannikualadel.
Õhutemperatuur on päeval 0...-3°C, mere ääres kuni +5°C.
Peamised ohud - tagajärjed - mõjutused :
* Laevaliikluse katkemine väikesaartega ning laupäeva õhtul - pühapäeva hommikul võimalik, et ka Rohuküla - Heltermaa liinil.
* Tormituuled üle 30m/s võivad põhjustada häireid ka graafikujärgses lennuliikluses.
* Ulatuslikud elektrikatkestused ning murduvad puud / oksad. Mingil määral esineb katkestusi tõenäoliselt üle maa, kuid enim ilmselt Lääne-Eestis ja saartel, kus torm on kõige tugevam.
* Liiklust tasuks tugevaima tuule ajal vältida.


Minu pakkumine max puhang 26m/s Osmussaare
VastaKustuta34,2 m/s Vilsandi.
KustutaTuli jah rohkem isegi kui lubalti.
KustutaNojah, mõistagi pluss seitse ka jällle ikka edasi...
VastaKustutaHoiatustes punast üle pika aja taas näha :)
VastaKustuta4. juuli torm ja 11. juuli äike vist viimati olid punases hoiatuses.
KustutaSelle +7 osas ikka tahaks korrigeerida, et arktilise õhu tulekul see mitte teps enam ei kehti.
VastaKustutaPakuks pooleaastase vahega analoogia.
KustutaÖösel puhub möödukas läänetuul. Tuul pöördub keskpäeva paiku loodesse ja põhja ning tugevneb 25-30 meetrini sekundis.
Võib sadada. Õhutemperatuur on öösel 15-20, päeval 26 kuni 31 kraadi.
Täitsa uskumatu, polegi +7 kraadi. Terve öö loodetotrmi pingutust ja miinus pool kraadi vedas välja. Umbe selline on praegu ka.
VastaKustutaNüüd juba pluss siin Harjumaa keskosas...
KustutaUueks aastaks Väike-Maarjas 30 cm lund, aga Tallinnas vaevu 3.
VastaKustutaKas tõesti nädalalõpp tuleb nii kűlm nagu praegu prgnoosid näitavad? :D Keegi peaks mingi eriolukorra välja kuulutama, ei mäletagi millal viimati sellist -13 /-15 kraadist külma oli, roosid vist minema lõpuks kinni katma …
VastaKustutaSee külm on ammu maha võetud. Ole õnnelik, et plöga tuleb.
KustutaHuvitav, kas järgmise aasta külmim päev jääbki 1.jaanuar. Arvestades viimaseid talvesid võib see tõesti nii minna.
VastaKustutaJaanuaris siin läänes mitte ühtegi plussis päeva, tase!
KustutaOleks väga meeldib. Kuigi juba 2. jaanuariks pakutakse neid jälle juba kuigi mitte palu, ehk elab üle ja ehk ei tulegi.
KustutaSelgelt sisaldavad need hetkel Ahvenamaalt piki Läänemerd Ventspilsi ja Liepaja suunas liikuvad pilved ka äikest, kas äikesedetektoritel on padulumes välku raske märgata?
VastaKustutaKuid maal ei saja midagi. Lund ei saja. Keda see avameri huvitab.
KustutaLoode-põhjatuul, aeg-ajalt suisa torm, on kestnud poolteist ööpäeva. -20 kraadi asemel on siis pika punnimise peale kergetesse miinustesse läinud ja ikka veel on temperatuurid keskmisest kõrgemad.
Tundub, tõesti, et külm on kuskil olemas ja saab tulla ainult suvepoolaastal.
Kui see vastik tuul järgi jääks, võiks ilmaga juba "kümme kümnest" rahul olla.
VastaKustutaLund ja külma on liiga vähe. Pakuks 6 kümnest.
KustutaUusaasta hommikul saate külma 25 pügalat. Praegu pidi -7 olema, aga on - 13.
KustutaHommikul oli umbes -9, no võib-olla oli -10 lähedal. Tuleb see jah -25... Pigem +7 jälle...:D
KustutaAga see on siiski vahva, et vana aasta sees tuli talv kohale. Lund on esialgu vähevõitu, aga ehk tuleb juurde.
VastaKustuta1984. aastal oli ka aasta viimastel päevadel veel vähe lund, lääne pool vähemalt, vastu jõule jälle/ikka sadas vihma,, aga vaat kus tuli talv! Pakast jätkus kaheks kuuks! Lumikate, lagunes aprilli keskel, hangesid jätkus aprilli lõpuni.
Tallinnas vett ei ole, telekast midagi ei tule ning igavusest scrollisin Tiku-Takut ja viskas ette mingi video neljap/reede Anna nimeliseset lumetormist, millek käigus lisandub 40-60cm lund. Jäi arusaamatuks, kas see tabab ka Eestit v puudutab üksnes Skandinaavia riike? .. kuidas siinsed kohalikud tsünoptikud asja näevad? tuuliseks läheb küll omme õhtust ja lahtist lund on toredasti :)
VastaKustutaSuurema paugu saab Rootsi- Stockholmi piirkond. Mingid riismed jõuavad vist ka Eestisse?, aga lasen seda proffimatest proffimatel kommenteerida kas ja mida meitele jõuab ...
KustutaHomme ongi neljapäev. Ning ülehomme reede. See tsüklon (hoitagu nimed endile) liigub üle Norra mere kagusse ja jõuab Lõuna-Skandinaaviase, sealt edasi Läänemere kesk- ja lõunaossa. Edaspidi liigub väga aeglaselt ja tä'itudes üle Läti itta.
KustutaSadu algab homme hommikul või lõunal saartel ja levib ida poole. Kaasneb kagutuul, mis saartel paisub tormiks. iilide maksimum jääb ehk pisut allapoole seda hiljutist loodetormi.
Suur ja "tavapärane" plöga, soe ja sadanud lume kohene kiire sulamine jäävad ehk heal juhul ära seekord, sest tuul jääb "tavakohaselt" edelasse-läände pöördumata. SIiski jõuab jälle, no muidugi, saarte ja Edela-Eestini soojem õhk. Siiski mitte väga soe, nii et võib-olla ""kohustuslik jaanuarivihm"" kohale ei jõuagi. Järgnevatel päevadel läheb aegapidi jälle jahedamaks.
Kokkuvõttes peaks lund juurde saama. Üle Eesti. Lund toovaid tsükloneid pakutakse edaspidi ka; täitsa harjumatu näha progmoosides tegelikult seda õiget talvist pilti, mis peaks juba kuu aja eest näha olema olnud...
Kuid ei julge optimist ikkagi olla. Nii palju on väär-talviste ilmadega ära hirmutatud...
Loodetav lumesadu aina kahaneb ja hilineb... Ega see pole siis muulu 1. jaanuari vihmasadu, mis ei TOHTUNUD ära jääda! Kuigi sedagi ennustati algul lumesajuna...
KustutaEino Muidugi. Juba +3 unistab emHI homseks...
KustutaArvan et Tallinnas ja selle lähiümbruses lisandub lund 3 cm, Väike-Maarja kandis loomulikult 30 cm
VastaKustutaEnamus Eestist üle 3 cm ilmselt ei tule.
KustutaJaanuari keskmise saame küll -kraadides.
VastaKustutaLoodetavasti nii läheb ja peabki minema. Meil on siiski keskmine talvekuu juba.
KustutaHakkb tulema. Prognoostsüklonite "nokad" hakkavad kümnekonna päeva pärast jälle Eestist üle kerkima...
VastaKustutaNing just sellised vääraka ilma prognoosid kipuvad kontantseks muutuma. Ju võetakse eeskuj elust, mida üha väärakamaks aetakse.
KustutaÕigus, Kiimaministeeriumist ei tohtivat ju rääkida.
Kui veel 4...5 päeva tagasi näis, et homsel päeval võib sula ka Mandri-Eestisse tungida, siis õnneks tundub see ära jäävat. Vahel juhtub mudelprognooside muutumisel imesid ka, kuigi neid on poriprallest paraku hulga vähem..
VastaKustutaSeekordne sulaplöga kustub õnneks tõesti ära. Kogu Eestist.
KustutaEMHI alustas ka oma pidevalt muutuva kuuprognoosiga (sekari selline!). Esialgu julgetakse oma soovunelmat - vähemalt midagi plögalähedast - loota millalgi peale kuu keskpaika.
VastaKustutaSoovitan salvestada ja võrrelda kuu lõpus oleva variandiga, mida pakutakse kui kuu algu pakutut... Vahepealseid variante võib ka vahel vaadata ja naerda nende muidu-meeste üle.
M. Kaasiku igavese soojuse copy-paste on veel tulemata.
Noaa ennustus jaanuariks on külmapoolne, äkki võtab m.kaasik sealt ennustuse. Siis võib keskmine olla -5 lähedal.
KustutaMiskipärast ei usu, et pideva sula tsüklist välja tullakse. Seda on juba nähtud ja loetud: olgu rõhkkonnad mispidi tahes, tulgu või pildi järgi Siberi pakane,, SOOJA, kuulutatakse ikka.
KustutaImesid ilmas ju muidugi juhtub...
Aga muidu on -5 ikka veel soojapoolne. -6 kuni -7 umbes -see oleks keskmine.
KustutaMitte muidugi see lühiaja kaasajooksev keskmine. See on umbes sama hea, kuidas kalur merelt tuleb: tühja kotiga öeldakse, et pidevalt jääb kala saamata, täis koti puhul vastupidi...
GFS-i on tekkinud kindel veendums, et talv lõpeb kuu keskpaigas.
VastaKustutaTänavu tali tuli et jääda!
KustutaOleks see vaid nii. Kuid need kauge tuleviku lollid sopaideed kipuvad hämmastava visadusega konstantseks muutuma.
KustutaSeekord oh imet, on korraks vähemalt ära kadunud. Aga tegelikult ei tasu neid arendusi eriti kaugele ette vaadata. Vaat kuidas pool detsembrit külma tulekuga narriti. Pidi külmaks minema 13. dets. paiku. Tutikit. Siis pidi koos jõulude saabumisega talveks minema. Tutkit.
KustutaOngi Kaasiku ennustuses jaanuar -5 lähedal nagu arvasin.
VastaKustutaHm. See soojapeane soojapeojutt pole ju uuenenud.
KustutaOn. Kuskil nägin -5,5 jaanuari keskmine mandril.
KustutaNo ikka ju detsembrist alates.
KustutaTäpsustus. Viide on nagu olemas, kuid klikkides tuleb ikka detsembrist alates Seni pole sellist asja tal näinud.
KustutaKirevat uut aastat! Jaanuaripakasesüsteem on ikka võimas ja imposantne krüokamber! Pakasekamber lajatab ja paugutab, põrutab igasse regiooni, osakonda ihusüsteemis anatoomia raames. :D:D
VastaKustutaVabandage, see jutt sobis viimati 1987. aastal.
KustutaPäris naljakas japs. :D:D
KustutaVõibolla ka 2006.a jaanuaripakasekambri kohta.
KustutaSee polnud võrreldavgi. Pideva plöga vahel oli 2006 nädal aega alla -20 kuu keskel. Tõsi, kuu lõpuks läks jälle talveks ja jäi ka.
Kustuta2006 aasta jaanuaris oli päeval -25 ja lisaks tuntav tuul ka.
KustutaMa ju rääkisingi sellest. See 5 päeva pold miskit 1987. aasta jaanuariga võrreldes; ka siis puhus veel kõle kirdetuul lisaks alla -30-sele pakasel juurde.
KustutaHarjumaal -22 juba. Ehk tuleb -30 hommikuks ära.
VastaKustutaRaplamaal Kuusiku lähedal näitas -25 ära.
VastaKustutaLäänes pole sel talvel alla -10 saanud. Nii tänagi. Siiski on külmakraade poolteist kraadi rohkem kui oli detsembris oli plusse:8.5.
KustutaECMWF 12 uuendus näitab 16. jaanuari ööks -30...-33 kraadi ja päeval -25 lähedal.
VastaKustutaNo tuleks see siis ometi. +7 -st on VILLAND! Üks on ikka na vähe.
KustutaNing mis kõige olulisem: väga palju on sinnani aega... +7-ks jõuab keerata küll veel.
M- Kaasiku prognossist. Häh-hä-häh-häh-häh!
VastaKustutaNo mis sai öeldud: ikka ajab oma soojatorussooja jutta edasi!
No kui pakane otse näkku hingab, siis isegi ütleb, et no korraks miidag inagu on, aga karavana on lõputu ja läheb edasi...
Ning see pakutud jaanurikeskmine on ÕIGESt keskmisest, -6 kuni -7 ikka poolteist kraadi soojem siiski.
HAIGE!
Mõneti saab neist vaesekestest aru. Rahasid ei eraldata, kui teadlane lollina ei esine sa sunideoloogiast kramplkult kinni ei hoia.
KustutaKuigi ausalt toimides peaks teadlased oma ameti maha panema, kuna töötingimused on võimatuks muudetud. Aga üha enam neid usub ise kahjuks ka et Volga suubub Põhja-Jäämerre...
Millest siin jutt õieti käibki? Aa, Pedagoogilise Instituudi nimelisest tormist
VastaKustutajõulupühade lõppedes.
"Tere" suvi" hakkab jälle vaikselt kangastuma, Euroopa mudelis eriti.
VastaKustutaGFS lööb suvele juba täie hoo sisse.
KustutaEurppoa mudel siiski kahtleb esialgu.
KustutaNüüd on Euroopa mudel kevadisem kui GFS. (Kummagi mudeli 00 uuenduse järgi)
KustutaMis krdi "kevadisem". "Kurat teab mis"-sem hoopis.
KustutaJuhtub ikka imesid. Isegi "tere suvi keset talve" võetakse vahel veidigi tagasi, olgu kasvõi ajutiselt, aga ikka hea vaadata.
KustutaEino M;uidugi jälle. Ei "tere suvi" kaotsi jää. Talvel eriti.
KustutaIlmateenistuse hoiatuse kaardil tuulelipud valepidi. Hoiatavad tugeva kirdetuule eest, aga tuulelipud näitavad läänetuult...
VastaKustutaNad ei kujuta ette, et tuul saaks mujalt puhuda.
KustutaHuvitava kokkulangevusena saabub seekordne tuisk täpselt samadel kuupäevadel mullusega - siis samuti 10.-12. jaanuaril tuisutas hoolega. Aga üks oluline erinevus sel aastal on - nüüd tuleb see kõik algusest lõpuni kuiva lumena. Ja kuna sajupilvede kõrgusel on -15 kraadi tulemas, siis hakkab Soome laht usinalt lumepilvi tootma...
VastaKustuta"Talve" esimene ja viimane tuis siis.
KustutaJälle ärajääva "talve" lõpuni umbes nädal maksimaalselt.
VastaKustutaSaartel vist jah, aga mandril enne 20. jaan.-i sulale ei lähe.
KustutaNoh, uus GFS on jälle lootusrikkam. Ei mingit plöga ka saartele! Kui siis vaid veidi aega. Kuid küllap on see ka varsti ära muudetud.
KustutaMandril enne veebruari plusskraade õnneks ei tule. Saare- ja Hiiumaal on reedel siiski sulavõimalus. Sademeid ka reedest alates ei paista pikalt tulevat.
KustutaIlmateenistuse hoiatus näitab ida-Eestisse 10-15 cm lund, aga see kogus tuleb ka Harjumaal, kui juba pole tulnud. Siin Tallinna kandis tuiskab hommikust peale juba.
VastaKustutaKas ennustuse uuendust ei tule siis?
VastaKustutaTallinnas 40 cm lund ja sadu nõrgenenuna veel jätkub.
VastaKustutaStatistik siin: Ma ei saa aru mis sula siin oodatakse. Korralik talv on tulnud ,et jääda vähemalt veebruari lõpuni. 2026 on korralik talv ja korralik suvi.
VastaKustutaPeale kiima... st kliimahullude ei oota seda sula keegi. Praeguse seisuga näitab, et ikka niipea seda plöga ei tulegi. Lootma peab, et talv püsib, kuigi kes see kindlalt teab. Vastan ka kohe: mitte keegi!
KustutaKuid kogu lugupidamise juures kaaskirjutajale - seda, mis juhtub poole aasta pärast, on võimatu ennustada. Muidugi võib iga inimene uskuda, et just tema oskab ennustada ja olgu sellega nii.
Viimasel ajal on ju suvedega samuti nagu talvedega: ikka soe või normilähedane keskmiselt; neid normilähedasi siis peetakse ekslikult juba külmadeks.
Ning seda "normigi" venitatakse " lähiaja-kummina" kaasa.
Tõeliselt külma suve pole üle 30 aasta olnud - viimati oli 1993. aastal. Sellele eelnes taas üks sopatalv, kuigi lörtsiplöga ja vahel lund tuli mõnikord maha oktoobri algusest jüripäevani.
Sellest eelmine, veel külmem suvi, oli 1987. aastal. No enne seda oli omakorda seni viimatine tõeliselt KÜLM talv.
Vaid üpris mõni normaalne talv on pärast seda aastat ka harva ette tulnud: 1995/1996, siis 2009/2010, 2010/2011 ja viimane oli 2012/2013. Väga ammu. Ehk saab tänavuse talve ka lõpuks sinna ritta, peab pöialt hoidma.
Näitkeks:
2002/2003 talv ei sobi: kuna jaanuari teine pool oli samasugune nagu hiljutine detsember peaaegu. 2005/2006 ei sobi, sest see jaanuaripakane kestis vaid 5 ööpäeva ja polnudki väga karm pakane; enne seda polnud talve ollagi; pikem talveilm tuli alles jaanuari lõppedes. 2011/2012 talv jäi ka liialt hiljaks, alates jaanuari keskel alles.
Kui euroopa mudeli kuu lõppu prognoositav -32 kraadi tähendab sama palju plusskraade suvel nädalaid järjest nagu 2010, siis olen kahe käega selle poolt.
VastaKustutaEhhee. Vahel jäid, vale-kaupmees. Nii see kaup küll ei lähe.
KustutaOled nõus korraks -32-ga. et poolteist kuud +32 vastu saada.
Pakuks hoopis nii, et -32 poolteist kuud ja +32 korraks. No, teeb ju sama välja, eks ole. Sinu lugupeetud loogika järgi - pole ju vahet!
Lööme käed?
Talvel -20 ja suvel +20.
KustutaVähemat/enamat pole vaja.
Päris hea plaan.
KustutaAitäh.
KustutaTundub, et 16 aastat ootamist on ära tasunud ja 2010 stiilis talv on lõpuks saabunud. Jaanuaris mandri-Eesti vist pääseb sulast nagu 2010 talvel. Loodetavasti veebruaris ka. Ainus erinevus on see, et sel korral on lund poole vähem.
VastaKustutaJa takkaotsa võiks 2013 stiilis märts ka tulla.
Õnneks olid täitsa talved ka järgnev, 2010/2011 ja siis üle-järgmine, seesama 2012/2013, kus veel 24. märtsil Päike pakasest kuidagi jagu esi saanud ja edaspidigi oli see aspekt tükk aega veel päris t
Kustutatühine.
12 talve on ära jäänud, ehk tõesti nüüd tuleb. Kuid 2009/2010 oli ka alguses lund mitte palju, see kogunes jaanuari-veebruari jooksul.
2010/2011 viskas juba detsembris võimsa lume maha. Padaorg ja muud...
Kuid ikka võib juhtuda, et üleöö on talv jälle otsas... Mida ei tohiks olla...
See pikka aega kestnud (k)väärilmastik on aga sellised kahtlused põue poetanud, et isegi kui sellest talvest asja saab, jääb ikkagi hirm, et edaspidi jälle talve tükk aega ei tule. No kuskil vähemalt 5-6 normaalset või külma talve peab järjest ära tulema, et lootus enamjaolt normaalsetele talveilmadele püsima hakkaks.
KustutaMis täpsemalt tähendab "normaalne talv"? Kas kaks kuud jutti pakast ilma lumeta on ka normaalne talv? Nagu oleks, aga samas lumi on justkui talve sümbol nagu pakane... Minu silmis on normaalne talv siis, kui pikale miinuskraadiperioodile lisaks on ka 10+ cm paksune lumikate.
KustutaVõiks muidugi nii olla. Mina pole sellist pikkade miinustega talve näinud, mille käigus lund ei kogune.
Kustuta@ 13. jaanuar 2026, kell 09:35
VastaKustutaJah, kuigi detsember 2010 tõi 2 korralikku lumetormi ja veebruar 2011 oli üldiselt külm, siis ikkagi lörtsisid jaanuari ja veebruari alguse sulad too talve kvaliteedi paraku ära.
Vähemalt lumikate püsis. See on ka oluline.
KustutaStatistik siin: See on jah oluline ja veel olulisem on ,et kuu keskmine püsiks miinuses (isegi kui lööb sulasi sisse)
KustutaTõepoolest, nõus, sulasid võib ju ette tulla. Isegi sellel 1986/1987 aasta koleda jaanuaripakasega talvel tegi sulasid. Talv algas kuskil detsembri keskel. Jaanuaris oli esimene sulapäev 25. jaanuar, tüpselt päev otsa (mitte ööpäeva) see ka kestis. 31. jaanuar oli ka ühepäevane sula. Veebruari 2 esimest kolmandikku olid suisa pehmed. 1. veebruari õhtust 5. veebruarini oli sula. Uuesti pööras sulale 12. veebruaril, kuskil 3 päevaks. Tartu maratoniks 15.. veebruaril sula lõppes. Rohkem sulasid ei olnud. Edaapidi oli jälle pakane, kuigi mitte pidev.
KustutaOlgu või selline ilmaime, et kesmine temperatuur on positiivne, aga kui lund on nii palju maas (oletame et tihedat kokkutõmbunud lund on üle meetri jao...:D), et see vastu peab, see on peamine.
Statistik siin: Jah see on vastupidine näide. Kui kuu keskmine on enamuses vaatlusjaamades juba mingi -11 või rohkem siis see hoopis keerab suve tuksi. 2010 oli väga piiripealne jaanuar aga need 1985 ja 1987 head näited mis suvega juhtub kui näiteks jaanuar liiga külm.
Kustutaah ja 1985 oli see liiga külm hoopis veebruar
KustutaMõlemad olid külmad. Kõige külmem sattus veebruari. Kõig külmem kuu ongi veebruar.
KustutaAga, kahju küll, need võrdluse teooriad on lihtsalt sooviunelmad või ettekujutused. Ma ise noorena ja asja mite tundes küll ka arvasin, et nii võib olla, aga ei ole..
Ei saa aru, kuidas mingi -11-st külmem kuu keskmine saab suve ära rikkuda, aga -10,9 justkui ei saaks...
KustutaSuht jabur jutt ju.
Pedagoogilise Instituudi nimelisest tormist on möödunud pool kuud ja kõva pool nädalat sinna otsa.
VastaKustutaWOW ilmateenistuse järgi kolmapäeval kuni -35
VastaKustutaMisasja, ma küll ei leia sellist kohta sellistele temperatuuridele v on nad juba prognoosi muutnud …
KustutaMuidugi muudetakse. Päris kuu lõppu igatseb viimane GFS juba "tere suve" algust...
KustutaEnam ei.
KustutaJajah, vahva.
KustutaIlmselt parandasid näpuka ära aga seal oli -9 kuni -35. Ilmselt pidi 15 olema
VastaKustutaVäga lühidalt algava nädala kohta.
VastaKustutaPõhiline: soppa ei paista tulevat!
Esmaspäeval ja teisipäeval on Eesti ulatusliku kõrgrõhuala loodeservas, kuhu lõunatuultega on kandunud soojemat õhku. Kõrge rõhu tingmustes jääb suurem soe aga päris kõrgele ning maapinnalähedases õhukihis ei tohiks üle nulli tõusta. Erilist sadu pole oodata.
Edaspidi nõrgeneb kõrgrõhuala lõunapoolne osa, alles jääb meist loode-põhja suunas jääv osa, kus õhk hakkab edasi jahtuma. Eestist kirde poole moodustub nõrk madalrõhuala, mis liigub kolmapäeval Peipsist ida pool lõunasse. Sellega kaasneb külmema õhu juurdevoolu algus.
Mõningane lumesadu on võimalik.
Samal ajal on Põhja-Venemaal Arhangeski kandis tugevnemas uus ja külm kõrgrõhuala, mis laieneb lääne-edela poole ning ühineb Skandinaavias paikneva vana kõrgrõhuala jäänustega.
Seega hakkab kolmapäevast alates külmemaks minema. Nädala teine pool peaks tooma ka pakaekraade, täpselt ei hakka neid ennustama, kuid alla -20 võib tulla küll. See "saartel nulli ümber" peaks igatahes ka kaugele ära kaduma.
Kuu aega tuleb ilma sulata, fakt!
KustutaSiis peab 4. veebruarini ootama, kas oli.
KustutaTallinnas õnneks niikaua ei pea. Siin läks püsivalt miinusesse 30. detsembril. Seega juba 30. jaanuaril saab siinkandis 1 kuu suladeta. Ja mudelidki teavad seda, kuvades just 31. jaanuarist juba plusskraade.
KustutaIsegi saartel tuli 30. dets. lumi maha , miinused ja puha. Siiski selle 1. jaanuari lumesaju järrel vedas 2. jaanuaril plussi ja veidi ka 3. jaanuaril sinnkanti. Lumi aga vaid läks sellest paremaks, st tihedamaks Tõsi küll, see hilisem tuisk oli juba uue lisalumega.
KustutaAga see "juba plusskraade" ehk siiski eritii ei päde. Vahel nagu pakutakse kuhugi kaugele ettepoole midagi sulataolist, siis kaob õnneks jälle ära.
KustutaÕnneks vähemalt veebruari alguseni sula ei paista tulevat. Nii võikski iga talv olla. Ühe-kahe päevased sulad oleksid tõepoolest jaburuse tipp.
VastaKustutaEi milleks jaburus ja koguni tipp. Sellised sulad peavad olema ainuvõimalikud sulad talvel.Muidugi jah, ei pea ju neidki olema.
KustutaNiipalju siiski, et need sulakesed aitaksid lumikattel karastuda mingi suurema sulahulluse vastu.
Seda karastunud jääkõntsa ei salli uneski mitte. Mulle nii just meeldibki, kui sula saabudes lumikate nulli sulab, et uus kohev sadada saaks. Lisaks pole siis ka libedust.
KustutaSelline on Inglismaa talv, mitte õige Eesti talv. Õige lumi ongi selline, mis püsib. Vajadusel ka peal kannab.
KustutaNo just, kui sula vahepeal pole, siis püsibki lumi alles ja veel kohevana ka :)
KustutaSula, kui see käitub korralikult, võib ju korraks olla. Kuigi mitte nõutav kindlasti.
KustutaEile ilmajaama poolt lubatud-loodetud pakane reedest alates on juba tugevalt tagasi tõmmatud. (Oleks sooja lubatud, siis... oleks juurdegi pandud...)
VastaKustutaNorrakatel ennustuses ka suur külm maha võetud hetkeseisuga.
KustutaSee nn norrakate ennustus on "ahvi trahvimine".
KustutaMuuseas, EMHI kuprognoosi pidevalt "nokitakse". Pragune on vähemalt komas "parandusettepanek", jättes kasiinoärikad maksuvabaks...
VastaKustutaSuur pakane tulemas! Panustan -22!
VastaKustutaKas eelkommenteerija teeb nalja või on vanust väga vähe peal veel...
KustutaSee -22 küll suur pakane ei ole. Kuigi, +7-ga võrreldes pisut on nagu jahedam tõesti.
Kui -22 on suur pakane, siis Eesti rekord -43,5 on pakase isa vä?
VastaKustutaSeda jah, kuid mis sõna on "vä"?
KustutaTihti kuuldav sõna, aga mul sai lõpuks kõrini ja hakkan seda kifti sõna ka kirjalikult kasutama.
KustutaTäitsa lasteaed ikka...
KustutaMõni sai alles sellest alles nüüd aru...
KustutaTänaseid ilma uudiseid kuuldes on küll selline tunne et maailma lõpp on käes!😨
VastaKustutaSünoptik ja ilmatargad prognoosivad: kas pakane jääb püsima?
KustutaEi jää. Aprillis tuleb ehk kevadet ka.
KustutaKus maailma nurgas siis see maailma lõpetav hirmus ilm on ja milline täpsemalt?
VastaKustutaILMATEADE | Krõbe pakane jätkub ka uuel nädalal
KustutaKus see krdi "krõbe pakane" siis on? Endist viisi on -6.5 akna taga! Pidi tulema ju täna öösel laialdaselt all -25??? Nii öeldi pühapäeval.
KustutaNo isegi see pragu pakutav vaevu -20 on oleks alles sissejuhatus pakasele! Krõbe pakane algaks -30-st alates.
Nüüd on -7.5. Mõni aeg, vist umbes nädala jagu tagasi, sel ajal, kui "saartel 0 ümber" taoti, näitas üks õhtu -8.5. Sinna pole praegune väidetav "pakane" veel jõudnud...
KustutaTasapisi oleme jõudnud soojale talvele iselioomuliku jääkatteni Läänemerel.
VastaKustutaSelle määratluse järgi on soojal talvel siiski jääs SOome lahe odaosa (ttäpselt määratlemata) ja Botnia lahe põhjaosa (Seda saab ju täpselt määratleda, lahe põhja- ja lõunaosa on hästi eristatavad.
Praegu oleme siiski ka sooja talvele tasemele jõudmata: Botnia lahe põhjaosas on veel jäävaba ala. Noh, Soome lahe idaosaga on vist see sooja talve kriteerium enam-vähem olemas: jää ulatub Narva meridiaansit veidi lääne poole, Sillamäeni.
Seega oleme normaalse talve, räkimata külma talve merejääst veel väga kaugel.
Kuigi jah, mõnel viimatiste aegade hullul olematul talvel pole ka Botnia lahe põhjaosa ära külmunud...
...ning ka Soome lahes on suisa suvetalvedel olnud miski jää moodi ollus vaid leningradi lähistel...
KustutaJuba käivad jääd mööda Vormsil!
KustutaSee Vormsi on ju rannikusaar!
KustutaMida rohkem meri jäässe läheb, seda külmem ja vindunum saab kevad ja ka suvi mere ääres olema. 8. mai 2010 ei unune iial, mil Paldiskis oli +4 kraadi ja Võrus +25...
KustutaEga see meri ka 2010. aastal väga jäässe ei läinudki. Isegi Tallinna laht vist eriti mitte.
KustutaSee 8. mai pidi lihtsalt kujutama reljeefset juhtu, kus üle Eesti kulges maikuule üsna tüüpiline oklusioonifront.
Läänemere avaosas ei saa isegi vee pinnatemperatuuri 5-st kraadist allapoole (kuu aega tagasi oli kuni 7 kraadi), mis siin jääst rääkida...
KustutaNo millal siis veel!
VastaKustutaHarjumaal -24, selle talve rekordini veel ei küündi
VastaKustutaSula enam mudelid õnneks vähemalt 10. veebruani ei näita, kuid kahjuks ka eriti mitte lumelisa. (1...2 cm kogu selle aja peale)
VastaKustutaNoh, kui sadama hakkaks, siis on ju ette teada, millekssadu üle läheb või mida suisa kohe sadama hakkab...
KustutaEhk siis lund. Muud sadu sel aastal veel pole olnud.
KustutaNoh, nii ju võiks olla. Mis mul selle vastu.
KustutaKuhu lubatud pakane jäi
VastaKustutamis on sellest saanud?
Mis ükskord mõistad sa:
vastik plöga on parim plaan?
Isegi -9 kraadi pole sel nädalal kätte saanud.
Aga kus nädal tagasi lubati! Siis hakati üha vähem lubama ja siin me siis oleme....
Uue nädala ilm tundub lühidalt öeldes samasugune kui paistis lõppev nädal olevat nädal tagasi. Esmaspäevast kolmapäevani on võimalikud mõningased lumesajud, külmem on jälle ida pool. Pilvi peaks üldiselt ka jälle jätkuma, kuid mine sa tea. Nädala teiseil poolel paistab jälle tulevat külm kõrgrõhuala kogu Eestis külma tooma.
VastaKustutaKuid nagu selle nädal pealt oli näha, kuivas oodatud nädala teise poole pakane lõpuks üsna kokku ehk peaaegu olematuks. Seega ei julge ka seekord just väita, et nädala edendes pakane tuleb.
Seekord see pakane tuleb.
KustutaPedagoogilise Instituudi nimelisest tormist täpselt kuu aega möödas. Kommenrtaaid teemale kestavad.
KustutaÕigemini torm kestab. Kuigi loode-põhja poolt tõi see torm külma kohale masendavalt aeglaselt, ei keerdunud tuul enam läände tagasi ning õnneks saabus siiski talv, veel vana asta seees just sellest tormist alates.
Nii et seda temaat võib siin jah kommenteerida kevadeni. Peaasi et see kevad enne kevadet ei tuleks.
See blogi on ametlikult tegevuse lõpetanud. :) Nii et see rekordkommidega teema näeb veel mitmeid pakaseid ja kuumalaineid.
KustutaOdot. Eelmises teemas on nagu 187 kommentaari nagu. On veel kuhu pürgida. Aga muidugi on vahva, kui 40 aastat hiljem saab selle "Peda"-tormi varjus siin ikka, loodetavasti juba järjestikuseid õigeid, külma ja lumega talvesid kommenteerida...:D
KustutaMõni "Pedo" nimeline torm võiks ka tulla vahelduseks. Näiteks selliste kraadidega, mida ilmateenistus veebruari alguseks ennustab.
KustutaVähemalt paljud tumedad illegaalid kaoksid, mitmetel põhjustel...
KustutaPoleks seda tormi olnud, siis oleks eelmisel postitusel juba 340+ kommentaari.
VastaKustutaNo siin tuleb ka -32..-30 puhul sadakond kommi juurde. Millal üldse viimati Eestis -30 oli?!
VastaKustutaAga külmarekorditeni on siis ikka veel üle 10 kraadi allapoole minna... Pea terve detsember ning vist iga talv viimasel 12 "talvel" on ikka nende soojarekordite vahetuses läheduses vähemalt aeg-ajalt mäng käinud. Aeg oleks ka -30-st palju madalamale minna.
KustutaPraeguse Eesti soojus- ja elektrienergia tootmise võimekuse juures oleks meil -40 korral ilmselt Kiievi stsenaarium... Praegugi sõltume peamiselt Soomest tulevast elektrienergiast, natuke ka Läti ja Leedu gaasist.
KustutaMeil on niigi ammu ma ei mis stsenaarium. Eestimaa on inimesestl,,vähemalt eestlastest, üsna tühi juba.
KustutaNing üdse on ime, et kuidagi veel mingid riiklikult mingil kombel korraldatavad süsteemid (kasvõi meditsiiniasutused, kiirabi ) töötavad. Aga seegi on lihtsalt veel vana, mahamineva hoo peal.
Õigus, see oli "vihakõne", neist asjust ei tohi rääkida, laulame hoopis:
Kustuta"Ridi-radi ralla, mil pakane saab valla?"
Sest endist viisi pole alla -13 saanud...
Täna oli. Korelas kell 8 mõõdeti -30,6.
KustutaNüüd on sooja talve jääkate siis olemas. Botnia lahe põhjaosa olevat jääs.
VastaKustutaPool Soome lahte ida poolt ka.
Muus osas - kipub olema kahtlane, et avameri ei muutu mitte kuidagi isegi mitte jahedamaks selle SMHI ice järgi; ikka veel 5 kraadi nagi juba ammu oli. Tundub, et selleski osasi ei muutu asi enne, kui järskju jää kohal...
Menutame ka pikksilm.ee juttu jaanuari khta:
VastaKustutaKuu teisel poolel külm kõrgrõhkkond taandub itta, Atlandi tsüklonid saavad üle Baltimaade liikuda ja läheb ilm pehmekaks. Lume sekka sajab lörtsi ja vahel ka vihma.
Võib olla kindel, et varsti kinnitatakse uuesti veebruari padusoppa ikka ka järgnevaid liigsooje kuid sooja talve järel...
Maailmas ennustatakse igasuguseid asju. Ma ennustan ka.
VastaKustuta2. veebruari öösel on ilm Tallinnas ja selle lähiümbruses pilves. Mujal Eestis on selge ja täiskuu lõõskab.
Tallinnas siis lõõmab...
KustutaJah, siin paraku valgusreostus alati lõõmab.
KustutaTalv on siis kestnud täpselt kuu aega ja mõni päev veel juurde.
VastaKustutaVaja teist pöialt veeebruarikuu jaoks hoidma hakata.
Veebruar on viimastel aegadel isegi veel sagedamini mitte-talvine olnud kui jaanuar; viimati oli just veebruar (üleni!) talvine 2018. aastal. Siis jäi aga detsebri ja ka jaanuari esimeses pooles talv ära.
Umbes kuu aega kestnud jaanuaritalved, jõulude lõpust alates, olid nt 2014. ja 2016. aastal. Kuid jaanuari päris lõpus olid need "talved" juba läbi.
Vabandust, järgnev jutt on kordus, ei tasu lugeda.
KustutaAga smhi.ice arvab endiselt, et Läänemere pinnal on kuni +5-st soojem...
VastaKustutaSee on täitsa Marko Kaasiku prognooside stiil juba...
Juba 2006. aastal sõitis Leedo-värd jäätrassid puruks ning siis veel kaebas koihtusse need kes temanimelise ahvi vastu häält tõstsid.
VastaKustutaAga Vormsi jääl sõidavad juba autod!
KustutaAbruka saarevaht tuli ka HTV-ga veerand tunniga Kuressarde.
KustutaKorelas tuli -30 ära
VastaKustutaKas aknast Kuu vaatamise meetodil?
Kustuta-30,8 °C. Õnne kõigile külmaihalejatele! Paraku on elektri hind selle tulemusel taas müstiliselt kallis.
VastaKustuta-17.5! on hoopis.
KustutaVeel hullem on see, et nii GFS 12 kui euroopa mudel 12 hakkasid kuu keskel "tere suvest" unistama.
Paljud juba unistavad, see Alaska on ikka viimaste aastate võrdluses kole pikale veninud meil. Samas on see täiesti norrmaalne. Aga jah, iga kord kui praegu pika prognoosi lahti võtad, siis kűlma on nädala vōrra pikendatud. Niiet ei imesta, kui see külm ka veebruarikuu kestab. Eelmine aasta vahetasin 5 märts suverehvid alla, ei olnud haisugi enam lumest v libedusest.
KustutaPeabki kogu veebruari külm ilm kestma! Veebruar on aasta kõige külmem kuu! Kusjuures, detsembri arvel andis talv ikka väga palju ära ka.
KustutaVaat detsember (v.a viimased päevad) oli täiesti ebanormaalse ilmaga kuu.
Jaanuar oli täitsa normaalne, nojah, isegi mõneti alla TÕELISE jaanuari keskmise.
Detsember oli aga nii äärmuslikult soe , et teistpidi võrdiuses tähendanuks see pidevat -35 kuni -40 kraadist, rekordist mitte kaugel olevat ilma.
EMHU luulud:
VastaKustuta"Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 °C, mis on 4,7 °C normist madalam"???
Vaevalt 1 kraadi oli normist madalalm!!!! Vaat nii!
Sama ""kaasaskantava keskmise ehk purulolli loogiuka järgi:
"Täna hommikul oli ka -20 kraadi. Seega veebvruari keskmine on -20 kraadi."
Ennetades "pikksilm.ee"-d.
VastaKustuta"Veebruari alguses jääb Eesti põhjapoolse kõrgrõhuala mõjufälja, kuid ka madalrõhuala lõujna poolt on tuntav. Seetõttu eriti palju ei saja, kuid siiski peamiselt lund, kuigi lörts ja vihm pole ka välistaud.
Edaspidi ttuleb rohkem madalrõhkkondi, sajab põhiliselt lörtsi, saartel vihma. Eesti kirde-ja kaguservas võib lumikate püsida, lääne pool on see küsitav, saartel võib suisa suviste võrkudegs merele minna.
Kokkuvõttes tuleb veebruar keskmisest soojem (keskmine on tänaste korralduste alusel -0,5 kraadi)."
Vist sai ära sõnutud. FGS 12 pakubki jälle "tere suve" 18-19. veerbuari paiku. Kahtlaselt sageli hakkab sellist pakkumist kuu keskpaika või sealt edasi juhtuma.
KustutaKuigi jah, seda pakuti ka 18. jaanuari paiku. Seni on ära jäänud. Ehk siiski jääb selles kuus ka ära.
Kuulutaks igaks juhuk tänavuse veebruari näiteks 16-päevaseks?
Õnneks Euroopa mudel lubab külma jätkumist. Ega muidugi tasu neid üle 20 päeva ulatuvaid prognnosiotsi jägida. Isegi 10 päeva juures tuleb piir ette, juba 5 päeva juures suuresti isegi.
KustutaEMHI on ka ikka oma sooja-luuludes kinni. Arvestamata seda, et enam pole rannik enamjaolt jäävaba, ning isegi Loode-Eestis, ja suursaartee lääne-loodeservades on lähedal olev vaba vesi päris külm. Kuid, ikka see "saartel mitu kraadi soojem". Jamps!
VastaKustutaJa veebruaris ei tule ka ühtegi plussis päeva!
VastaKustutaOleks see vaid nii.
KustutaSee smhi.ice pn ikka ka imeloom: jääpiir olla nüüd Tallinna lahe kandist kaugele Loksa taha taandunud!
Kas Tallinna laht on jääs? Kas keegi näeb?
Esmaspäevane edelatuul lükkab jää Soome lahe Eesti poolelt tagasi eemale.
KustutaAga see, et ka veebruaris sula ei tule, tähendaks Eesti külma kestuse rekordi kordamist ilmselt. 2010 kestis sulavaba aeg enam-vähem 2 kuud.
KustutaEsmaspäeval on Eesti oludes midagi üliharuldast juhtumas - tuul võtab suuna edelast, aga sulale ei lähe, isegi Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul mitte.
VastaKustutaSellest siis piisab, ety see külmunud libe soolajää paksuks lollakaks vesiseks kördiks muutuks.
KustutaTeine asi on meenutada, et see kuulus ülikoolitorm, mida siin seni hoogsalt koimmenteerime, oli loode-põhjasuunaline. Lõpuks miinused ja kogu talv tuligi, aga andis üle ööpäeva tormi teha, et miinusse läheks...
KustutaAga ogarad on need "kliima-meeste" jutud küll, et praegune talveilm on midagi ekstereemset jne.
VastaKustutaSamasugune hullumaja puhvet on juttude ahel, et Läänemere jää olla "keskmisest selgelt ulatuslikum praaegu.
Jää on praegu ikka veel kaugel keskmisest Läänemere talvisest jäätumisest. Kuigi ka jääkaarte püütakse "õhemaks" võltsida.
Ennustustesse hakkab tekkima reedest sulailm, kas kevad hakkab tulema?
VastaKustutaLoodetavasti veel mitte. Märtsini on ikka mõni nädal jäänud.
KustutaNo see "reedest sulailm" pole siiski see. Ometi hakkavad mõlemad mudelid seda "tere siuve" ühe enam taga igatsema peale kuu keskpaika, õnneks mitte küll totaalse ja pideva sopana veel..
KustutaKuid siingi võib kahtlustada tamboveerimise karmi kätt: mudelite koostajad loodavad vist sellele, et viimased 5 aastat on eriti sageli just veebruari lõpp rohkem aprilli lõpu moodi olnud.
M..Kaasikul oleks siiski ka hea võimalus oma igavese soojuse lootuse copy-pastega lagedale tulla. Kuu aja eest läks aia taha, ehk läheb sekord ka.