50.nädala ilm (8.- 14.12.2025)

Eesootava nädala ilm ei meenuta kuidagi detsembri ilma. On võrdlemisi soe ja niiske.


Uue võimalusena pakume oma veebilehel võimalust tellida tasuta oma e-mailile just oma asukohale vastav ilmaprognoos / hoiatus ning seda ka enda valitud kriteeriumite alusel!

Vaata täpsemalt : https://tormiinfo.ee/teenused/




Esmaspäeval (8.12.) üks keeris eemaldub, kuid teisalt läheneb päeval juba uus.

Öösel sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, Eesti ida- ja kaguservas võib ka jäävihma tulla.
Päev on mõneks tunniks pisut kuivem, kuid juba pealelõunal jõuab Lääne-Eestisse uus sajuala vihmana ja levib edasi kirde suunas.
Lõunakaare tuul pöördub aegamisi enam edelasse ja hakkab õhtul tugevnema. Hilisõhtuks on puhanguid mere ääres 13...17m/s.
Öösel on õhutemperatuur -1...+4°C, päeval kuni +5°C.


Teisipäeval (9.12.) liigub madalrõhkkond Soome kohalt ida suunas. Öö ja päeva esimene pool on mitmel pool sajune, hõredam võib sadu olla vaid Eesti lõunaservas.
Õhtuks lõppeb suurem sadu ka mujal Eestis.
Läänest - edelast puhuv tuul on puhanguline.
Õhutemperatuur on öösel +2...+6°C, päeval kuni +8°C.


Kolmapäeval (10.12.) eemaldub keeris Venemaale ning öösel on ilm üürikeseks kuivem.
Päeval läheneb aga Läänemerelt uus madalrõhulohk ning saartele jõuab vihmasajuvöönd, mis liigub edasi ida suunas. Õhtuks saab suurem sadu juba enamikes paikades aga läbi.
Tuul puhub läänekaarest ja on eeskätt rannikualadel võrdlemisi tugev, rannikualadel on puhanguid 12...15m/s.
Öösel on õhutemperatuur 2...7°C, päeval kuni +9°C.


Neljapäeval (11.12.) jääme laiaulatusluku madalrõhkkomma serva. Öösel on sadu vähem, aga tõenäoliselt muutub sadu päeva jooksul laialdasemaks ja ka edelatuul tugevneb veelgi, puhanguid on sisemaal rannikul 16...20m/s.
Õhutemperatuur on öösel 3...7°C, päeval võib tõusta ka kraad-paar kõrgemale.


Reedel (12.12.) jääme kõrg- ja madalrõhkkonna vahelisele alale. Suuremat sadu pole, kuid siin-seal sahmakas vihma võib siiski tulla.
Läänekaare tuul püsib puhanguline.
Öösooja on +3...+7°C, päeval +5...+8°C.


Laupäeval (13.12.) jätkub sarnane seis - jääme kahe rõhkkonna vahelisele alale. Siin-seal tuleb sahmakas vihma.
Läänekaare tuul püsib mõõdukas.
Öösooja on nii öösel kui päeval +4...+7°C.


Pühapäeval (14.12.) saab tänastel andmetel ülemvõimu madalrõhkkond ning tõenäoliselt jõuab ka laussadu vihmana.
Lääne- ja edelatuul on mõõdukas ning sooja on nii öösel kui päeval +4...+7°C.

Kommentaarid

  1. Lubaks märkuse, et 11-ndast alates on siin soojusega tublisti üle pingutatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole üle pingutatud. Detsembri keskmine tuleb umbes 1-2 soojakraadi.

      Kustuta
    2. Ei tule. Kaugel sellest.

      Kustuta
    3. Oot, misasja? Alles eilsed mudeliväljundid näitasid, et see soojapuhur huugab 17. detsembrini vähemalt. Rikki läks vä?

      Kustuta
    4. Jep, iga asi läheb lõpuks rikki kui ta 24/7 töötab.

      Kustuta
    5. 15. detsembriks saadakse see soojapuhur taas töökorda!

      Kustuta
  2. Ma ei saa aru. Pühapäev pole kaugel aga ECMWF ja GFS on totaalselt erineval seisukohal pühapäevase ilma suhtes. Ise arvan ,et külm võidab ja euroopa mudel peab ennast järsult korrigeerima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juba korrigeeribki.

      Kustuta
    2. Vaatan ka, et täna hommikune GFS 06Z on esmaspäeva ööst vastu teisipäeva alates kõik sajualad tahkeks prognoosinud ning sajualad on päris arvestatavad. Saame näha, kas tuleb uuel nädalal lörts/lummi või on juba täna õhtused järgnevad mudelprognoosid taas plussi keeratud

      Kustuta
    3. Nüüd tulebki juba esmaspäeva õhtu... OK; saan aru, järgmist on mõeldud... Aega sinna kahjuks veel on...

      See, kuskohast see EMHI neljapäevaks +9 (külma skaalal oleks see äärmus siis -40 kraadi...) loodab saada, on pehmelt öeldes arusaamatu.

      Kustuta
    4. No ongi pluss kaheksa käes!

      Kustuta
    5. Märgiks, et homsest oli jutt.

      Kustuta
  3. Norra pikk ennustus ei näita üldse -kraade enne jõule ja seda sisemaa kohta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Keda see Norra huvitab; pole plaanis sinna minna.

      Kustuta
    2. Kannata. Kõigepealt muudab ECMWF oma prognoosi ja umbes 12 h hiljem jõuab see info norrakateni . Homme näitab su yr.no midagi muud.

      Kustuta
    3. GFS on ka muutlik, kuid tendents püsib siiski see, et sellist praegust totaalset sopapulma pärast 11-ndat enam ei tule.

      Kustuta
    4. Asi on selles, et need mudelid lihtsalt ei oska eriti ennustada tegelikult normaalseid atmosfääriprotsesse sügise vahetumisel talvega. Kuna üli-ebanormaalselt paljudel juhtudel ei ole need protsessid viimastel aegadel õigesti kulgenud, Seega on ka mudelite arenduste võimalused programmeeritud vildakalt, sest ka need mudelarvutuste loojad usuvad endi peades, et normaalne talve saabumine on "ebanormaalne".

      Sellest ka see tohutu erinevus praeguses Euroopa mudelis ja GFS-is mudelis, mis samuti hüpleb nagu jänes, kuid ei saa faktidest siiski päris mööda ka vaadada.

      Kustuta
    5. Hea et ei tule! Ainus lootus päikest sel talvel näha paistabki olevat ainult karge õhumassiga. Soojaga on pilves-pilves-pilves "copy-paste" ainult...

      Kustuta
    6. ...Mis omakorda annab praegu põhjust pöörduda tagasi vene-aegse ilmateate juurde, kus ette ennustati maksimaalselt 2-3 päeva ulatuses; mõneti juba esimene, rohkem teine ja eriti kolmas päev võisid vastavalt üha enam rappa minna,

      Kustuta
    7. 20:29 kirjutanule: See seaduspära kehtib ju igal talvel!

      Kustuta
  4. Aastal 2025 - tehnoloogia tippajastul - ikka veel mudelid plõksivad üleöö sooja ja külma vahet...otsustagu ära juba

    VastaKustuta
  5. Teatan alandlikult, et Euroopa mudel juba andiski alla.

    Tõsi, esialgu tunnustab see vaid eelolevat külma nädalavahetust, kuid ka edasine tundub siiski talve suunas minema.

    VastaKustuta
  6. Kuigi nüüd lubab GFS 18 üle pika aja omakorda p,sa jätkumist peale 15-ndat... Loodame, et eksib ka.

    VastaKustuta
  7. GFS läheb jah jälle valede maale...

    VastaKustuta
  8. Et siis ei lähegi külmaks? Ainult eelolev nv ja siis see sopatrall jätkub?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kui mudelid enam prognoosi ei muuda. Seega ainus lootus päikest näha on Eestis kas sel nädalavahetusel võis muul ajal mõnes kaugemas riigis.

      Kustuta
    2. Euroopa mudel näitab nüüd külmemat varianti... Päris pidevaks sopaks selle järg siiski ei lähe.

      Nagu eile öeldud sai, vaadakem praegu ilmatennustusi vene-aegses stiilis: maksimaalselt 3 päeva ette!

      Kustuta
    3. Me elame Eestis ja vaatame eesti-aegses stiilis - ehk vähemalt 3 nädalat-kuud ette! Nagu statistik seda siin teeb!

      Kustuta
    4. See on hea nali. Iseasi, kas kirjutaja ise mõistis, et ta nalja tegi.

      Kustuta
  9. Ikkagi on veel võimalus, et detsembri keskmine temperatuur tuleb üle 0.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ning võimalus, et 0 ette tuleb 1 ja kõige ette selline horisontaalne kriips.

      Kustuta
    2. Seda küll ei juhtu. Kui ülinapp -1-2 kuu keskmine tuleb, seda veel võib uskuda aga ei enamat.

      Kustuta
    3. "Seda küll ei juhtu" kehtib igatahes selle Aafrika-unistuse kohta.

      Kustuta
    4. 17:00
      Poripralle jätkudes saad sellest omakorda vertikaalse kriipsu läbi tõmmata.

      Kustuta
    5. Nuuuks. No ei saa.

      Kustuta
  10. GFS 12 mudelis hakkab külm jälle vaikselt "mune kasvatama". Arglikult küll, aga alguseks asi seegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need kasvavad ka ilma GFS mudelita

      Kustuta
  11. Statistik siin: Ongi aeg külmal mune kasvatada kuna kas jaanuar või veebruar (või isegi mõlemad) tulevad talvised. See peaks eeldama kuuma suve. Kuna viimane tuleb siis EI SAA selline ilm kaua kesta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See stratosfääri soojenemine siin kuu alguses...

      Varasemast on märgatud teatud empiirilist, samas mitte ka eriti kindlat seaduspärasust, et kuskil 3 nädala pärast läheb lalvisel ajal ilm külmaks siin maalähedases õhus ehk troposfääri
      alumises osas.

      Kui see järgnevus peaks seekord kehtima (selles ei saa kindel olla), siis peaks just pööripäeva paiku pakane tulema. Jajah, pakane -30 ja alla kraadiste miinustega, mitte selline "kohutav külm", mis piirdub -1 kuni -6 kraadiga (vaat SEE on hoopis pehme talveilm!).

      Muidugi võib pakane talviti tulla ka ilma selle SSW ehk stratosfääri eelneva soojenemiseta.

      Kustuta
    2. Teine seaduspära on see, et pärast esimest lund tuleb teist oodata 3...4 nädalat.
      Esimene lumi sel hooajal oli 18. november kel ununenud on. Seega ooteaeg igati klapib.

      Kustuta
    3. Mina nägin lund 26-nda paiku.

      Kustuta
    4. Harjumaal nähti lund viimati 21 november.

      Kustuta
  12. Külma munadest rääkides... GFS 18 pakub neid peale 9-päevast pausi uuesti jõululpühade alguseks...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Euroopa mudel on aga munadest jälle munapudru teinud.

      Kustuta
  13. Tehnoloogia tippajastul, alles 2-3 päeva enne prognoositavat külma hakkavd mudelid seda üksmeelselt näitama. Väga veider. Sooja puhul saab see miskipärast kindlaks juba 2- nädalat varem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Või siis suvalisel hetkel keset külmema ilma ennustust on korraga jälle soe.

      Eile hommikul ennustati 12-ndal tuleva külmema ilma püsimajäämist. Nüüd juba muidugi....

      Aga "positiivset detsembrit" ka ei tule.

      Kustuta
    2. See 2 päevane kerge külm ei vii kuu keskmist miinustesse. Millal järgmine külm tuleb?

      Kustuta
    3. Pärast jõule. Pakuks, et alates aprillist.

      Kustuta
    4. ÖÖpäevaringselt? Aprillis?

      Kustuta
    5. Ag jõuludeks pakutakse isegi nende "eurp-gfs-ide" poolt külmemat ilma küll.

      Kustuta
    6. @ 10. detsember 2025, kell 20:15
      Oleneb, kui külm on külm. Kas mõeldakse matemaatilist külma (-0,1 on juba külm sel juhul) või sellist, mis plastiku juba klaasitaoliselt hapraks muudab...

      Kustuta
  14. GFS-i uussaastaperiood on nüüd juba lõpmatu jälle.

    Kuid üleskutse on endine; üle maksimaalselt 3 päeva pole neid mõtet tõsiselt vaadata.

    VastaKustuta
  15. Muidugi ei suuda EMHI oma üli-armsatest plusskraadidest ka laupäevaks päriselt vabaneda. Kuigi kaardid näitavad muud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuressaares ilmselt need plussid ka tulevad.

      Kustuta
    2. Ei usu. Nov. lõpus oldi ka pidevas plussides kindel. Aga -6 oli.

      Kustuta
  16. Tallinnas tuli just +9 kraadi napilt ära. Loodetavasti aprillis ja mais ka ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõnel ööl ikka nii madalale langeb. Mais.

      Kustuta
    2. See unelm täitub ilmselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Mujal hea kui päeviti nii soegi on...tänavune mai veel ei unune, mil 7. mail oli selge ilmaga kõige soojem +5,7 kraadi. Isegi eilne-tänane ilm on soojem...

      Kustuta
  17. See sügis jäigi ilma tormita, kas seda on enne ka kunagi olnud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui tugevat tormi siis vaja on? On ikka puhunud küll.

      Kustuta
    2. Jutt ikka korralikust tormist mitte mõnest tugemast tuulekesest.

      Kustuta
    3. Jällegi: mis on Teie jaoks "tugevam tuuleke"? nii umbes 20 m/s nagu torm küll...

      Kustuta
    4. @ 07:06
      Igav sügis on olnud küll.
      Ilmateenistuse kokkuvõtte järgi oli sügiskuude tugevaim tuulepuhang 23,9 m/s ja sedagi mere ääres.

      Kustuta
    5. Hmh. Väga huvitav looika. Peaaegu samasugune kui mõnede "võrdusest" jahumine, aga vaid senimaani kuni nende "võrdsustajate" endi hulludest ideedest juuksekarva võrragi kõrvale ei minda...

      Kustuta
    6. تبي ورشة سمكره وزواق فوق هالثلجات ميه ميه

      Kustuta
    7. Vaata, mine otse. Suund pole oluline. Igal pool tuleb Eesti piir varsti vastu. Ületa see. Eemaldudes. Võta kõik teised omasugused kah kaasa.

      Kustuta
    8. Rätipeade koht ei ole Eesti!

      Kustuta
    9. พื้นไม่แข็ง แท็กลื่น ฝนตก ท่านี้ชัวร์สุดครับ(ความคิดส่วนตัวครับ) แต่อาจารย์หลายคนบอกอันตราย😅

      Kustuta
    10. No kui sa ise siit minema ei saa, siis peame aitama!

      Kustuta
    11. Sellistel on siin ju mõnna olla, kui ilm koguaeg soe

      Kustuta
  18. Nüüd on külma munad juba mõlema mudeli poolt "sotsiaalseks sooks" muudetud...

    VastaKustuta
  19. Metsavana ütles ,et valged jõulud - tähendab peab saama kasvõi purgilumega

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pange jõulutulukesed põlema, siis on valged jõulud.

      Kustuta
  20. Muidugi on mudelis jälle külm see, mis jäädavalt kaob, Lääne-Siberist seal-hulgas...

    VastaKustuta
  21. Järgmist ühepäevast külma lubatakse 23-ndal. Siis tuleb kohe jälle 2 päeva "nagu alati". Uut võimalust külmal ukse vahelt "aprill!" öelda pakutakse 26. detsembriks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Euroopa mudel lubab nt jõuluapäeval kena kõrgrõhuala meist põhja pool, kuid ikka on plöga, sest seekord tuleb soe teiselt poolt.

      Kuidas üldse on võimalik, et talvel on vahel miinused?

      Kustuta
  22. 23.dets. külmapäev jääb ära. 26. dets. veel on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ning kui tuleb, on ühepäevane.

      Kustuta
  23. Ikkagi saame detsembri keskmise kahjuks soojakraadides.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ära hõiska enne õhtut. Neid prognoose ei tasu üle 3 päeva vaadata.

      Kustuta
  24. 26-nda külm jääb ka ära. Asemele pakutakse (1 päevaks) 28-ndat.

    VastaKustuta
  25. Külm tervitab ja ütleb, et taaskohtumiseni aprillis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis tal siis enam teha on? Pigem on jälle see soojasupp...

      Kustuta
    2. Viimatine arvestatav aprillitalv tuli 1988. aastal. Sellisel huvitval päeval nagu:

      Tunnen täpselt kahte habet
      kellel täna sünnipäev.
      Koos nad mängind pole kabet
      siiski kõrvuti neid näen.

      Kaks üldtuntud humoristi
      meie meeli lahutand;
      ühel habe uljalt püsti
      teises üsna mahukas.

      Kahekesi nalja tehes
      saanuks neist vast võimas paar;
      elanuks nad ühes ajas:
      onu Lenin ja Mart Laar.

      Kustuta
  26. Täna oli üle mitme nädala taas täiesti pilvevaba taevas, aga karta on, et enne jõule seda uuesti ei juhtu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No üle Eesti küll ei olnud. Õnneks ühtuks vajus isegi (!: detsember...:)) -1.5 kanti, aga üldiselt on pilves püsinud.

      Kustuta
    2. Harjumaal oli õhtul -5 isegi.

      Kustuta
  27. GFS 12 on igavese sula lainel, mis paraku praegusel aastaajal tähendab, et ka igavese pilves ilma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siiski, nüüd juba jõulude lõpupoole on külmalootus...

      Samas Euroopa mudel lubab juba üsna visalt pärast 22. dets kõrgrõhkkonna tulekut ja vähemalt veidi talve moodi ilma.

      Aga ikka see asi kehtib: üle 3 päeva ei tasu kumbagi tõsiselt võtta.

      Kustuta
    2. Plusskraadid - lund pole. (Vihmane madalrõhkkond)
      Miinuskraadid - lund pole. (Sajuta kõrgrõhkkond)

      Kustuta
  28. Praegu on nii, et üks tsüklon teise seljas jõuab hääbudes kuskile Botnia lahe- Soome kanti; teine kohe tagant tulemas. Siis on üdiselt jah pidevalt sompus.

    Veel iseenesest ebatõenäosem, kuid ometi mõistuvastaselt sage ebardliku talveilma variant on samuti see, et need suured tsüklonid hakkavad Norra merelt Põhja-Venemaale kihutama. Siis on kiirus nii suur, et vahel võib tekkida üsna pilvevabasid mõne tunni pikkusi auke; kusjuures tormituul ikka edelast-läänest võib püsida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selleks nii rahulik ongi, et hääbujad mõjutavad siinset ilma...2011 ja 2013 oli tigedik tigediku järel...

      Huvitav märkida, et selle aasta tugevaim tuul oli kuupäeval 4. juuli. Ja see oli tavaline tsüklonaalne torm, mitte äikesepilve äkkpuhang.

      Kustuta
    2. 2011 oli jah detsember varasügis... Samas edaspidi, jaanuari keskpaiku hakkas nagu talve moodi minema ja imekombel tuligi "mingi talv", kuigi lühike. Nt Stirlitzi filmi ajal 22. jaanuaril oli täitsa talveilm juba.

      Kustuta
  29. Täna on siis nii, et kes ei ole nõus jõule ilma lumeta üle elama, peab täna kolmandal advendil selle ära pidama, kuna sisemaal tuleb üheks õhtuks arvestatav kiht seda lumekest ja jääb ka korraks maha, kuna maapind on pealt arvestatavalt külmunud (igaljuhul eile mullamuti hunnikuid laiali lüüa ei õnnetunud). Sajualale järgneva soojaga sadu lõppeb ja sisemaal mina väga vihma ei usu, vbla Lääne-Eestis ... hiljemalt peale nädala esimest poolt peaks sisemaal must maa tagasi olema ja järgmine külmenemine on alles peale pühi, dets viimane nädal, kui siiski ... :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iga 3...4 nädala tagant näeme lumesadu - järgmine siis vahemikus 4.-11. jaanuar alles.

      Kustuta
  30. Tallinnas vihm kohal ja -2 kraadi. Loodetavasti puud ja kaablid jäävad kahjustuseta...

    VastaKustuta
  31. Järjest suureneb + kraadise keskmise temperatuuriga detsember, kuijust peale pühi kahekohalisi - kraade ei tule.

    VastaKustuta
  32. GFS pakub vaheduseks jälle kaugelt eemalt kommi või jõuluimet: pöörpäevast alates Aafrika-ilm pöörduvat...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seekord, kuigi mõneti erineval viisil, pakuvad tsükklonite voo kadumist või muutust ka Euroopa mudelid. 3. dekaadis.

      Kuigi: "usu maksimalselt 3 päeva kohta ette" - -see soovitus jäb kehtima.

      Kustuta
    2. Tjaa. Nii GFS kui Euroopa mudel on nädala pärast algava külmenemise osas üsna sarnast meelt, kuigi detailid on erinevad.

      Kahjuks on nädal aega ootamine liialt pikk, et prognoosi usaldada saaks.

      Kustuta
  33. Huvitav, kas sel """talvel""" tuleb 4-päevane talvine periood nagu 2019/2020. aastal või jääb see ka ära.

    VastaKustuta
  34. EMHI "prognoos" on nagu riigieelarve, mis alati täiendavat välislaenamist nõuab, EKREt endi sigadustes süüdistades...

    Nüüd siis juba kolmas detsembrikuu variant seal. Tõsi, pole väga tihedasti vaadanud, võib-olla on see juba viies-kuues "parandus", paranduse märget muidugi tegemata,.

    VastaKustuta
  35. Tekib kahtlus, et talve keskmine temperatuur tuleb ka soojakraadides.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aasta lõpp tuleb külm. Tundub, et kevadeni välja.

      Kustuta
    2. Aga plusskraadidega talv oleks ka hea asi.

      Kustuta
    3. See pole ju siis üldse talv. Ei sobi siinsete geograafiliste koordinaattidega: +58.5 põhjalaiust ja -25 idapikkust.

      See viimati toodud arv sobiks hästi ka talviseks keskmiseks temperatuuriks.

      Kustuta
    4. Ja eesmine sobiks siis suve keskmiseks eksole...

      Kustuta
    5. Ei, vaata ses kohas analoogia katkeb. Kahju küll.

      Kustuta
  36. GFS 06Z puhul võib loota isegi väikest "jõuluime", näitab, et mingisugune tahke sadu käib 23ndal üle. Kõigile küll ei jagu, aga osa Eestist võib siiski maa valgeks saada. Tõsi, siiski arvestama peab 3 päevase paradoksiga ning enne järgmise nädala esmaspäeva pole veel midagi kindlat ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii ta on jah.

      Kõige õigem on detsembri ilma ikka 31-se detsembri hilisõhtul ennustada. Umbes sel ajal kui Brežnev... ei seekord vist papi Karis, Ukraina toetamisest jälle mulama hakkab. Uskuge, ma ennustan siis väga täpselt! Proovige teie ka ja teiegi teete õige ennustuse!

      Kustuta
    2. Detsembri pikaajaline keskmine temperatuur on umbes -3.5 kuni -4.5 kraadi. Seega praegu on peaaegu pidevalt kuskil 8 kraadi üle normi.

      Kustuta
    3. Vabandust, ei mis 8 kraadi. Kuskil 12-13 kraadi on üle normi.

      Nõuan vastutasuks teise äärmuse äärde püsima minekut. Kuskil -40 kraadi juurde.

      Kustuta
  37. Jõulud tulevad lumetud olenemata sellest kas on +8 või -8 kraadi. Sademete olemasolu on määrav, mitte kraadid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selles sademete asjas ei saa üldese kunagi kindel olla. Kui oleksid miinused ja samamoodi nagu pragusetel päevadel vähemalt aeg-ajalt ikka veidi piiske langeb, ki just laussadu pole,. siis koguneb miinuste puhul neid helbeid maapinnal üha enam kokku. Kogumit nemetatakse lumikatteks.

      Ning reeglina toob õhumasside vahetus ka sademeid kaasa. On päris harv juhus, kui külmaks minnes ainult vihma sajab ning külma saabudes kohe üldse ei saja. Vist 2002. aasta 1. dets. nov./dets. vahetuse külm tuli absoluutselt kuivana. Järgneva nädala jookusl oli mingi lumi ometi maha tulnud. Kuivalt tulnud külma ja kõrgrõhuala tingmustes.

      Ida-Siberisse satub ka sadusid harva? Kas seal on paljas maa? Vastus: sugugi mitte!

      Kustuta
    2. Krdi värd-klahvid muidugi...

      Kustuta
    3. 23:29

      Viimati juhtus nii alles 6 päeva tagasi, et külma frondi üleminekuga lumikatet ei moodustunud.

      Kustuta
    4. Nojah. Seekord ei juhtunuki eriti midagi. Lumi sadas alles siis jälle, kui see kohe sulama hakkas

      Kustuta
  38. Meenutades juunit poole aasta eest, siis oli jahedavõitu kuu. Ni umbes 10 kraadi oli päeviti rohkem sooja.kui praegu. Öösiti vist oli ka reeglina veidi soojem kui +3 kuni +7 kraadi. Aga mitte eriti palju rohkem.

    VastaKustuta
  39. Tundub, et külma osas on mõlemad suuremad mudelid üksmeele saavutanud järgmise nädala osas, aga lahe on vaadata mismoodi muutub prognoositav sadu. Öine GFS 00Z näitab 23ndaks arvestatavat tahket sadu üle Eesti, kuid sellele eelnenud 18Z polnud mudelis haisugi. Huviga ootan mida täna hommikune 06Z näitab :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nagu arvata võis, siis 06Z pole sajust riismeidki :D Tõsi, külm on veel siiski säilinud. Ootame huviga 12 ja 18Z arvutusi :D

      Kustuta
    2. Näete ju ise, et see on arvutimäng...::D Ikka see reegel: usu maksimaalselt 3 päeva ette, sedagi kasvavate kahtlustega.

      Kustuta
    3. Jõulud tulevad suht kindel et lumeta maaga.

      Kustuta
    4. Ei, see ei ole kindel.

      Kustuta
  40. Põhja-Aafrikas on stabiilselt umbes sama soe kui siin mõnel päeval. Mõnel teisel päeval on siin vaid par kraadi jahedam...

    VastaKustuta
  41. Jõulud tulevad selge päikeselise ilmaga. Ei usu, et arktilise õhumassiga senine kopi-peist pilves jama jätkub.

    VastaKustuta
  42. Kas jõulude ajal saabuv külm kestab ka ainult 2 päeva?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldiselt GFS ja Euroopa mudel hakkavad vaikselt tagasi võtma küll...

      Kustuta
    2. Ning see -1,5 mida läänes näha oli, ikka koos pilves ilmaga - see polnud külm, see oli SOE ilm talve kohta.

      Kustuta
  43. EMHI on ennustiuses teinud tugeva ponnistuse: 24. detsembriks ei lubata plusskraade. Päev hiljem on need muidugi taas platsis...

    VastaKustuta
  44. Oi kui kenasti GFS 12 juba nihutab külma jõuludelt nääride poole... ja sedagi ajutiselt...

    VastaKustuta
  45. Noh, üldiselt võib juba arvata, et 13. järjestikune talv jääb ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvan, et korralikke talvesid me enam ei näe. Hea kui me näeme 10 päeva pikkust -kraafide perioodigi.

      Kustuta
    2. Näeb küll; selles pole vähimatki kahtlust.. Ei tea ainult, palju veel ootama peab.

      Kustuta
    3. Palju ei pea. Nädalake veel.

      Kustuta
    4. On jah nagu lootust, et vastu vana-aastat tuleb lõpuks päris-talv.

      Kustuta
  46. 02:20 kommentaator küll liialdab. Selle aja sees on olnud talvesid ikka mitmeid. (2018, 2021,2022,2023,2024)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need olid soojad talved, kus mingil ajal oli talvine ilm. SEE EI OLE TALV!

      Kustuta
    2. Nt 2021 veebruar... 10 kraadi üle nulli... Talv???

      Kustuta
    3. 2021 veebruar... 25 kraadi alla nulli... Paks lumi valjult krudisemas talla all... oli 18. veebruar, hommik

      Kustuta
    4. Ning vaid veidi hiljem oli 10 kraadi üle nulli ja nädal aega peale 18. veebruari juba lumi kadunud!

      Kustuta
    5. Aga miskipärast mäletan vaid külma ja lund. Ju see soe oli lühike siis.

      Kustuta
  47. Tundubb, et see jõulukülm on nihutatud juba pigem 23. detsi peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. EMHI ikka ei saagi ühelgi päeval hakkama sõnata "vihma". Selle "külma" tuleku taustal...

      Kustuta
    2. EE-heheh- Ma kohe es märka. 25-26. dets lubab EMHI juba jälle kuni +3 kuni +5 kraadi... Tere suvi!

      Kustuta
    3. Ehk saame aastavahetuse paiku jälle 2 päevase külmaperioodi -2-3 ga.

      Kustuta
    4. Palu tahad, vähe saad!

      Kustuta
    5. Ei tõesti, vaata neid ilmakaarte kuidas pidi ka tahad neid rõhkkondi olevat. Igalt poolt, praktilliselt igast ilmamaakaarest, keerdub ikka ja ainult SOE sisse. Külm ilm talvel on täiesti võimatu olukord.

      Kustuta
  48. Ei tea, mis sest polaarpöörise lagunemisest saanud, juba pikemat aega pidi lagunema. Lagunes täiesti olematuks ära..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on üks kahtlane asi, mille järgi täpselty ennustada ei saa.

      Ometi on ennustustes aeg-ajalt võimalus, et jõulude aegu, kui sinna-tnna hüpeldes, tuleb selge muutus talvise ilma suunas aastavahetuseks ja sealt edasi.

      Kuigi seni pole lõputu jama midagi juhtunud.

      Tegelikult on pidev läänetsüklonite vool võimalik ka suvel. Küll siis on kisa palju!

      Kustuta
    2. Polaarforont (ja polaarpööris) kukub nüüd just ookeanil kaugele lõunasse. Sellega seoses need talvelootused siinpool.

      Kustuta
  49. Tuleb talv otsa mitu korda päevas seda lollakat "Visa hing 2" vaadata. Sest vähemalt taustaplt pn piisavalt uhkesti talvine.

    Kuigi kütusest tühjaks saanud reisilennuki jube kütuseplahvatus ja muud lauslollused tuhmistavad seda uhkust...

    VastaKustuta
  50. Postimees halab """""""krõbedate külmakraadide"""""" üle, kuna lubatakse KUNI -7 kuni -8 kraadi. Sama palju kui nädal aega jutti on plusskraade olnud...

    HALLOO!!! "Krõbedad" on need külmakraadid kuskil aprilli/mai ja septembri/oktoobri vahetusel!!!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ning selline plussjkraadide paraad sobib kuskil oktoobri keskele!

      Kustuta
    2. Ajakirjanduse puhul on sellised klikipealkirjad tavalised. -10 kraadi on nende arvates krõbe pakane.

      Kustuta
  51. Uut nädalat ennustaks üldjoontes nii.

    Kuni jõulupäeva hommikuni läheb tasapisi külmemaks ning mitte- ajakohastest terminitest nagu "soojakraadid" ja "vihm" peaks korraks lahti saama.

    Kuigi mingist korralikust külmast ka jällegi asja ei saa, Ehk on vähemalt esmaspäeval ja eriti teisipäeval, 23-ndal ka rohkem selgemat taevast näha.

    Pühade ajal läheb jälle soojaks (küll see soojus oskab ikka igast ilmakaarest "sisse keerata"), kuid ka mitte just sajuseks; ilmselt tulevad siis
    sombused päevad korraks tagasi. Nädalavahetuseks ja jõulupühade lõppedes peaks loode poolt jälle külmemat õhtku ja ehk ka mingeid tahkeid sadusid tulema, kuigi väga palju pole lund ka vist ikka loota.

    Üldiselt peaks selle sõna õiges ning tõelises mõttes keskelt läbi pehmepoolne talveilm jätkuma ka aastavahetusel ja uue alguses, kui vähemalt enamasti sajab saju korral lund ning see märkus kehtib üle kogu Eesti, ka saared pole erandiks.

    Hirmsa vedamise korral jääbki talv püsima, kuid seda ei julge ette loota.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sombust ilma pühade ajal eriti ei usu, kuna jõulud tulevad mudelite kohaselt küll üsna päikeseküllased.

      Kustuta
    2. Samas tuleb sooja Jälle, krt, juurde. Isegi kõrgrõhuala domineerimise tingimustes tähendab see praegusel ajal pilvi.

      Kustuta
  52. Külma rekordnumbnird said sel kuul siiski sooja omad üõlöetatud.
    Kuid mitte igal pool. Umbes -7 kraadi tä'na hommikul siin läänes ei kaalu üle peaagu +9 kraadi.
    Vägev saavutus küll...

    VastaKustuta
  53. EMHI on ikka lootuseltult haige ja vajab hädatapmist. 27-ndast pöördub õhuvool otsustavalt põhja; külmale saab Arktikast tee avatud ja nii jääbki tükiks ajaks (jah, kui prognoosid ja reaalsus ei muutu).

    Kuid EMHI jahub oma leheküljel ikka mingitest kuni +4-stest plusskraadidest aasta lõpuni....

    Kiimaministeeriumi hullude soovunelmaid ei tohiks palatiarstist kaugemale viia...

    VastaKustuta
  54. Nädalavahetuseks hakkab tekkima midagi tormitaolist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vähemalt õigest suunast, mitte edalast-läänest.

      Kustuta
    2. Mis tähendab õigest suunast... Kagu poolt oleks õige suund.

      Kustuta
    3. Noh, kagu käib ka. Aga mille poolest see parem on?

      Kustuta
    4. Siis on tuul maa poolt ja ei räsi niipalju kui loodetuul...

      Kustuta
  55. Järjest lollimaks see EMHI jutt läheb, samas prognoosid on üha külmemad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aastavahetusel on natuke jahedam aga jaanuar ikka null või natuke jahedam. Seda läänes mere ääres.

      Kustuta
    2. Oot-oot, kas jõuluvana õhtul ütles, et nii soe on? Ei tasu uskuda, jõuluvana oli napsune. Ennem siin meie juures sai ta kõvasti juua.

      Kustuta
  56. Ligi pool aastat ootamist tasub ära ja 28. detsi öösel saame taas tormituult üle pika aja... Viimati 4. juuli öösel. (päevatorme vist ei tule siiski)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja Teie olete muudkui öösse üleval ja jälgite ning panete kirja, kas tuleb tormi või ei tule...

      Kustuta
    2. Huvitav on see, et mõningi kord on ka vahepeal tuule tugevat kohisemist tuppa kostnud. Aga ju see oli mitteametlik, lgbt märgita.

      Kustuta
  57. Kas eesootava "tormi" ja algava külma kohta on plaanis ka uus ja eraldi postitus teha- ei jaksa seda hiirt kruttida ja telo scorollida kuniks sinna ~ 170 kommentaari lõppu jõuad, et värskemaid pajatusi lugeda :D

    VastaKustuta
  58. Statistik siin: Aastaajad tunduvad jälgivat aastanumbrit suht täpselt juba. Saabub uus aasta ja talv ka nagu peab - enne kuuma suve peab miinuskraade ka korjama. Üht ei saa ilma teiseta nagu juba vist paar kuud tagasi ütlesin. Postituste uuendamine on siin tõesti ajale jalgu jäänud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuulge, miks mitmed nurisevad, et postitus liig ammune: vaat kui viimane oleks olnud tänavu 1. jaanuaril nt!

      Ilm, nagu juba eile ette näha oli, on vähemalt läänes temperatuuriga mitu kraadi madalam kui miski +7. Praegu on umbes +3, kuigi ka seda on kalendripäeva kohta väga palju. Ka homme pingutakse sooja lubades väga kõvasti üle.

      Aga see on poliitika... Huvitav on näha, kuidas see soojahull
      EMHI veel edaspidi hakkab plusskraade ja sõna "vihm" välja nõiduma...

      Kustuta
    2. Täpsustuseks veel, et talv algab nagu normaalse talve puhul äärmisel juhul veel võib - aasta viimastel päevadel. Homme on veel nii ja naa, kuid laupäevast alates hakkab rong liikuma.

      Mis muidugi ei tähenda, et suvalisl hetkel on jälle kogu talv läbi, aga peame pöialt.

      Kustuta
    3. Krt! Väljas +7, millal see jama lõppeb?

      Kustuta
    4. Homsest alates.

      Kustuta
  59. Mis EMHIsse puutub, siis need seal ilmselt ketravad seda viimast, kõige hiljem üle-eilse hommiku seisuga ideed esmaspäevani välja...

    VastaKustuta
  60. Kas saabuv torm on tuule suuna ja tuule tugevuse mõttes väga sarnane 7 oktoobri 2023 tormiga? Mulle endale tundub hiiumaalt vaadates, et seekord on tuul rohkem põhja poolt kui otse loodest. Tormimurdu võib õnneks vähendada ka asjaolu, et puud on raagus, mitte nagu tookord ja sademeid tundub ka olevat vähem, mis muudab jällegi tormumurdu väiksemaks õnneks. Kui torm oleks olnud paar nädalat tagasi, siis oleks probleem ka läbi vettinud maapind, mis ei hoia juuri nii hästi kinni, kuid praeguseks on suurvesi tagasi tõmmanud õnneks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See torm oli jah... Minu mäletamist mööda oli enamasti selline lääne-loode poot tulev põhiline puhumine,

      Kautuseluuk lendas pealt ära pigem ida poole kui kagusse.. Lõppfaasis vist oli see suund rohkem loodest.
      Seekord nii hästi läänesuunal ei vea - kindlalt mängust väljas!

      Kustuta
    2. Hiiumaa puhul peab arvestama seda, et meri lähedal ja külm õhk mere kohale jõudes tähendab rünksajupilvede teket ning need omakorda väga jõulisi tuuleiile.

      Kustuta
    3. EMHI "loodab" siis ikka veel +2 kiuni +7. Siin on ikka juba kiirabi vaja...

      Kustuta
    4. Kui sa oled sama inimene, kes kirjutab lgbt'st ja kliimaministeeriumist, siis oled hoopis sina see, kes vajab abi. Kuid jutt ei käi mitte kiirabist.

      Kustuta
  61. Saabuva tormi kohta tuleb eraldi postitus homse päeva (26.12.) esimeses pooles.

    VastaKustuta
  62. Detsembri keskmine tuleb miinusmärgiga ikka jah? Või saab siiski püstkriipsu sellest läbi tõmmata?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kriipsuta palju tahad kõik lehed täis mida pidi iganes ja siis pane käed paralleelseslt ja perioodiliselt kokku ehk plaksuta oma töö peale.

      Kustuta
  63. Tormi on juba lahjemaks krutitud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Torm "Peda" 27. ja 28.12.2025

31.nädala ilm (28.07.- 03.08.2025)

28.nädala ilm (07.- 13.07.2025)