47.nädala ilm (17.- 23.11.2025)

Eesootava nädala ilm tuleb pigem talvise näoga. Mitmel pool tuleb maha lumi.




Esmaspäeval (17.11.) tekib Läänemere regioonis väike ja rahumeelne osatsüklon. Lisandub niiskust.
Öösel sajab lörtsi ja vihma kohati, sisemaal ka lund. Suurem on saju võimalus põhja- ja looderannikul ning ka saartel.
Päeval jõuab madalrõhkkond Eesti kohale ning alates saartest muutub lörtsisadu laialdasemaks ja pealelõunal-õhtul ka tihedamaks, mandril tuleb ka lund.
Tuul on rahulik.
Öösel on õhutemperatuur -3...+2°C, mere ääres kuni +5°C. Päev toob 0...+6°C.


Teisipäeval (18.11) liigub madalrõhkkond ida - kagu suunas.
Öösel sajab laialdaselt lund ja lörtsi, päeval sajuhood harvenevad ning enam on neid ilmselt läänepoolses Eesti osas ning rannikualadel.
Nõrk tuul puhub läänekaarest.
Öösel on õhutemperatuur -4...+3°C, päeval -1...+5°C, pealelõunal hakkab langema.


Kolmapäeval (19.11.) jõuab Läänemere regiooni uus madalrõhkkond. Sajupilved enamasti lörtsi ja lumena levivad Edela-Eestist üle maa kirde suunas.
Õhtuks suuremas osas eestist laussadu taandub.
Tuul on nõrk ja puhub lõunakaarest, hilisõhtul pöördub enam edelasse.
Õhutemperatuur on öösel -2...-9°C, mere ääres kuni +3°C. Päev toob -3...+3°C.


Neljapäeval (20.11.) jääme väheaktiivsesse madalrõhuvööndisse. Sajuhooge on kohati ning tulevad alla enamasti lörtsina, mere ääres ka vihmana.
Tuul on nõrk ning öösel on õhutemperatuur 0...-4°C, mere ääres kuni +3°C. Päev toob -1...+4°C.


Reedel (21.11.) laieneb madalrõhkkond üle Läänemere. Tihedam lörtsi- ja lumesadu algab hommikul ning enamasti lõppeb õhtuks.
Tuul on rahulik ning õhutemperatuur on öösel -2...-9°C, mere ääres on pisut soojem.
Päeval on -3...+2°C.


Laupäeval (22.11.) liigub lõunast mööda kõrgrõhuala ning jääme selle serva. Ilm on suurema sajuta, kuid edelatuul tugevneb.
Öösel on õhutemperatuur -2...-9°C, mere ääres kuni +3°C. Päeval on õhutemperatuur -2...+4°C.


Pühapäeval (23.11.) jääme kõrgrõhkkonna loodeserva. Kuivõrd edelast läheneb madalrõhkkond, võib õhtul eeskätt Lääne-Eestis sadada lörtsi ja vihma.
Lõunakaare tuul on tuntav ning õhutemperatuur on öösel 0...-6°C ning jääb 0°C lähiümbrusesse ka päevasel ajal.

Kommentaarid

  1. Kesk-Eestisse näitavad mudelid kuni 14 cm lund homseks varahommikuks, aga Tallinna kanti 0; ja seda mitte plusskraadide pärast, vaid saju puudumise tõttu.

    VastaKustuta
  2. Huv kas Jäneda-Aegviidu kanti ulatub sajuala? Kardan, et vist seekord mitte :( ja suurima koguse saab tõesti Kesk-Eesti Paide/Tûri kant

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ise küsin, ise vastan :) kui algselt kõik värsked prognoosid arvutasid sajuala Kesk-Eesti ja rohkem sinna Viljandi poole, siis reaalsus ulatub sajuala poolde Harjumaale :)

      Kustuta
    2. Aga on üldse teisiti läinud? Alati kas pool Harjumaad või üldse mitte.

      Kustuta
  3. See praeguste päevade ilm pole külmalaine, kui keegi peaks nii arvama.
    Lihtsalt enam-vähem pragusele kalendriajale vastav keskmine ilm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas ei ole? Kui lähen toariietega õue, siis hakkab küll kohe külm.

      Kustuta
    2. Mhmh. See ongi keskmine novembriilm. Kas Te kolisite siiamaile Aafrikast alles hiljuti?

      Kustuta
    3. Ei, aga võiks minna kolima küll, kuna Loode-Eesti jääb alati äikesest ja sügavast lumest ilma. Aafrikas saab ehk vähemalt äikest näha.

      Kustuta
    4. Jajah, eriti seal Kesk-Aafrika kandis. Brasiilia käib kah. Vihmametsade kant näiteks. Äikesest ja vahel ka Päikesest ilma ei jää. Muuseas, maja pole suurt mõtet ehitada, see mädaneb kohuatava kiirusega ära. Telliskivimördid ei kuiva ka ära.

      Tuleb puu otsas elada. Aga sealt kukub jälle alla. Kiskjad, moad, närivad putukad...

      Kas see kaalub tõesti Loode-Eesti (v.a Tallinn), kus ometigi siiski sajab ka lund ja on äikest, üles? Tuleb sagedamini väljas käia või vähemalt aknast välja vaadata...

      Kustuta
    5. Aknast vaadates Aafrika äikesed siia ei paista.

      Kustuta
    6. Jaa, see on probleem. Lahendus: ehitada majale vajalik arv korruseid juurde.

      Kustuta
    7. Ei saa, sest siis hakkavad alumised korrused maasse vajuma.

      Kustuta
  4. Tallinn on ilma mõttes täiesti mõttetu urgas. Siin pole maa isegi hallanegi mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja päikest ka siin näha ei ole. Jälle koguaeg pilves.

      Kustuta
    2. Läänes kena päikeseline ilma lumeta päev!

      Kustuta
    3. Tallinnas pole ei lund ega päikest. Läänes pole lund, aga on vähemalt päike.

      Kustuta
    4. Mõnes kohas läänes ikka lumekrime maas. Ning päris pilvedeta pole ka läbi saanud.

      Kustuta
    5. Tundub, et Kõlvart on lume Tallinnas ära keelanud, kuna igal pool mujal lund on - kasvõi kirmena - kuid siin pole üldse.

      Kustuta
    6. Mis Kõlvart: 3 korda "valitud" Sossinovski ikka.

      Kustuta
    7. Kõlvarti ajal hakkasid lumesajud siin vähenema; aga vb kokkusattumus siis...

      Kustuta
  5. Enne detsembrit pole Kesk- ja Kirde-Eestis ilmselt mõtet lumest paljast maad oodata. Lääne-Virumaa kohta võib seda isegi kindlas kõneviisis öelda, sest seal lund 30 cm jagu. Seal algab advendiaeg valgelt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nädala pärast suht soe tagasi ja ongi see kohev värk kadunud!

      Kustuta
    2. Mis suht soe varsti? Ongi ju suht soe. Kohev varsti kadunud? Kas siis kass läheb ärakinkimisele? Ärge tehke, kass armastab kodu. Hoiab teatud tüüpi immgrandid ka eemal.

      Kustuta
    3. No kui palju veel järgi on?

      Kustuta
    4. Raha, seda põle kunagi old. Mis järgi veel... Kui just süüd pimedas teedele otsima minna...

      Kustuta
    5. Ja ongi suur must väljas! Teil sealpool võibolla jah halli paska aga enne aastavahetust mitte si....gi.

      Kustuta
  6. Noh, -10 tuleb ära ehk...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väike-Maarjas tuligi -10 ära. Detsembris seda vaevalt et juhtub.

      Kustuta
    2. Nojah, siis on 2* -10 = -20.

      Kustuta
    3. See ju ammugi ebatõenäolisem :D

      Kustuta
    4. Nojah, ju siis tuleb -30. 1978. aastal tuli isegi alla -40 ära,

      Kustuta
    5. -50 tuleb seekord.

      Kustuta
    6. Ei saa välistada.

      Kustuta
    7. Arvan, et detsember tuleb seal -10...+10 vahel pendeldavas kraadivahemikus.

      Kustuta
    8. +10 unusta heaga ära.

      Kustuta
  7. Tahaks sooja sügist tagasi! Lõuna-Eestis pääsesime seekord õnneks vaid kirmega, aga kindlam tunne oleks +5..+6 kraadiga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Liiga vara hõiskad! Homme saab Lõuna-Eesti kuhjaga lund. Turvalise ilma ootusteks peaksid elukoha Loode-Eestisse valima.

      Kustuta
    2. Tundub, et Loode-Eestile on lõuna-eestlaste poolt sõda kuulutatud...
      Kas e-Molekul on vägede eesotsas?

      Kustuta
    3. Jah, hõiskasin lootuses, et seda õudust lõunasse ei tule. Aga täna lõppu ei paistagi.

      Kustuta
    4. Võin sind turri ajada - Tallinnas päike, härmas puud, lund pole, kuivus.

      Kustuta
  8. Kaks erinevat saiti näitavad ,et pool tundi tagasi oleks justkui välku löönud 1x ( Kuskil Aare kandis või nii)

    VastaKustuta
  9. Are kandis mitte Aare

    VastaKustuta
  10. Tänane ilm pidi vähemalt siin läänes hall olema, aga hetkel päike mis päike!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ju see arvaja arvas, et Päike on ka hall. Kui väga päiksene siiski ka polnud.

      Kustuta
  11. Maalehe ilmatargad jälle äärmusest äärmusesse

    VastaKustuta
  12. Homme on tibatilluke võimalus, et ka Tallinn saab lund.

    VastaKustuta
  13. Eksperiment nimega "normikohane ilm" saab mõne päeva pärst jälle haleda ja jäädava lõpu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja reedest jälle pluss viis 😎

      Kustuta
    2. Esialgu paistab et normilähedast jagub jõuludeni!

      Kustuta
    3. See "normilähedus" on siis sama normaalne kui isadepäeva pedesaade...

      Kustuta
  14. Hivitav, wt tänane oilves ilm jälle nii päokeseline on.

    VastaKustuta
  15. Tahaks juba reedet ja mahedat +8 kraadi!

    VastaKustuta
  16. Talvekuuudel pole vaja ilma ennustada. Pilt on alati muutumatu: üks tsüklon Norra merel ja Skandinaavias kun Soomeni vahetab teist sujualt välja.

    Kurgitaimi, kõrvitsataimi ja tomatitaimi võib suvalisel ajal ses ajavahemikus avamaale maha panna küll. Aprillis ja eriti mais
    muutiub olukord aga taimedele ohtllikuks; juuniski võib öine külm ära panna..

    See muidug iesialgu veel kehv asi on, et talvekuudel ei lähe päeviti soojemaks kui öösel. Taimed ei hävi, kuid kasv on nigel.

    VastaKustuta
  17. Nüüd siis lund pole enam pikalt näha jah?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehk aastal2026!

      Kustuta
    2. EI ühelgi aastal.

      Kustuta
    3. Küllap 1987. aasta jaanuaris ol kogu rahvas ühisjoobes - no selliist ja kestvat alla -30 kraadi ei saanud lihtsalt olla. Tegelikult kasvatati õues peenral ju kurgitaimi.

      Kustuta
  18. Kui ECMWF 12 uuendus täide läheb, siis detsember kuni üheteistkümnendani tuleb mõningase öökülmaohuga, aga siiski soojem kui november seni.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päevakülm on sama tõenäoline.

      Kustuta
    2. Oot-oot. Kas tõesti soojem kuunovembri kuu algupoole kuni +13?
      Vaat ei usu. Isegi ütleks, et see pole võimalik.

      Kustuta
    3. Ja valged jõulud tuleb unustada!

      Kustuta
    4. Tundub, et sel sügisel tormi ei tulegi.

      Kustuta
    5. Ei valged jõulud kao kuskile. Mis neist veel tulemata talvekuudest novembris ette maha teha.

      Kui ilmaprognoosid on väga muutlikud, siis kodenseerub asi umbes 100% lõpuks soojajamaks.Nähtud asi. Kui ennustused on suhteliselt stabiilsed, siis võib teatud aja peale veidi isegi uskuda.
      Isegi külma ilma ennustusi. Need viimased võivad siiski küll alati hoobilt ja jäädavalt kaduda.

      Kustuta
    6. Tooge tuppa valgeks võõbatud kuusk. Siis on valged jõulud!

      Kustuta
    7. Lumime kuusk veel valgeks vööbata? See on nagu näärivana kasvatagu habe ette...

      Kustuta
    8. lisaks katke põrand vatiga. Siis saate kah kohevad valged jõulud

      Kustuta
  19. GFS kerib kuu keskpaigani. MItte mingeid muutusi tänasega võrredes.
    Ah et mis kuu keskpaigani? Vahet pole, ütleme, et apriili.

    VastaKustuta
  20. Järgmine nädal on erakordselt stabiilse ilmaga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvestades kalendrikuu nimetust järgmisel nädalal, siis peaks seega tulema vaikne talveilm.

      Kustuta
    2. Ei, vaid ikka vaikne jõuluilm! ;) Selline hämar, niiske ja hall see ju ongi enamasti.

      Kustuta
    3. Sa vist oled liiga vähe elanud.

      Kustuta
  21. Prognooskaardid on naljakad. Keera neid rõhkkondi mis pidi tahad, külma ei tule ikka kuskilt. See peab ikka eriline joppamine olema, et alla nulli tuleks.

    VastaKustuta
  22. Oskab keegi öelda, et kui novembri maksimum oli +12,4 ja miinimum -12,4, kuidas kuu keskmine +4,3 sai olla nagu ilmateenistuse kuukokkuvõte väidab? Täpselt null kraadi peaks olema ju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Soojakraadidega päevi oli siiski tunduvalt rohkem kui -kraadidega päevi.

      Kustuta
    2. Millal see nii külm oli??? Miinimum oli -6. Kraadiiklaas näitas.

      Kustuta
  23. Äsja "valmistati" nn aegapidi üha talvisemaks muutuva detsembri "kava".
    Üldiselt toetasid seda ka GFS ja Euroopa mudel.

    GFS 18 lõi hoobilt kohe kõik ümber. Loomulikult mitte millegi suunas.
    Ootasingi, huvitav oli vaid see, kui ruttu see tuleb.

    VastaKustuta
  24. Aga M. Kaasik on muidugi veel rohkem parandamatu kui ilm...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Paraku kogu aeg soojem ilm on ka. Kui talvel sooja ennustada siis on kindel, et see on 80% õige.

      Kustuta
    2. See stratosfääri soojenemise asi on üks kahtlane asi, aga praegu on see käimas. Üsna sageli tährndab see seda, et kuskil 2-3 nädala pärast on talvel mitte lihtsalt tavalised (keskmiselt -6 kuni -7 kraadi), vaid suisa pakaselised. talveilmad. (-30 kraadi ja enama kanti).

      Kustuta
    3. Aasta lõpuks nii külm ja ilma lumeta? Poleks paha!

      Kustuta
    4. Miks ilma lumeta? See oleks küll erandlik variant. Küllap lumi tuleb siis ka.

      Kuigi pakane ilma lumeta võtaks vähemaks suviseid sääski, puuke, rästikuid, Hispaania teetigusid jm.

      Kustuta
    5. Ilma lumeta seepärast, et pakane tähendab kõrgrõhkkonda, mis omakorda sajuta ilma. Madalrõhkkondades on selline ilm nagu nt oli eile

      Kustuta
    6. Mis pakasest Te jahute? Mõni miinus heal juhul.

      Kustuta
    7. Eh. Lasteaed. Muidugi võiib neid lumteta külma tulekuid olla, aga reeglina enne kõrgrõhuala kehtestumist sajab külmemaks minnes lund ka. Ning kõrgrõhuala üldise domineerimise tingimustes
      ajapikku siiski pudeneb lund ka ning kuna see üldse ei sula, siis aegamööda ka koguneb.

      "Mõni miinus heal juhul...."
      Pideva soojaga harjunu võib ju nii möelda, aga haledalt võib peksa saada.

      Näide.

      1986. a. oli imesoe november, samuti detsember algas sama soojalt. Tõsi küll, 2. detsembri õhtu tõi kaasa järsu loode-põhjatormi koos peaaegu et esimese lumega üldse, kui septembri lõpu päevased helbed ja öösel maha sadnud ning siis ära külmunud rahe välja arvata.

      Kuid juba 3. detsembri hommikul lubati päeavks jälle +4 kuni +8 kraadi. Üsna sarnane tänasele see kõik, va see äkiline ja ajutine lumetprm.

      Pärast 2. dekaadi algust viskas aga ootmatult ka külma siise.
      12. detsembri hommik ja päev olid ootamatult külmad ja karged.
      Miinusi ei mäleta, aga ikka rohkem kui "mõni".
      Järgmisel hommikul oli lundki veidi ,maas, päeva peale keeras siiski sula poole. 14. dets, pühapäeval nagu tänavugi, oli nii umbes 0 kraadi ja mingi kirmetisest paksem kiht ehk oli lund vähemalt enamikes kohtades alles ka.

      15. dets. hommikul olid järsku esmapilgul lumeta teed klaaslibedad. Libedus kestis teisipäeva pärastlõunani, siis tuli lumesadu ehk see oli päris-lumikattte algus. Tehniliselt liikus tsüklon meist lõuna poolt mööda.

      Kuna lund selle 1 sajuga palju siiski maha ei saanud, siis oli nagu tunne, et õige vähe on vaja ja maa on jälle must. Aga selleks olnuks sula vaja ja seda ei tulnud. egapidi läks üha külmemaks ja kuu lõpp oli juba päris pakase moodi.(28-nda päeval oli -15, õhtutundidel -19 kraadi.

      29-ndaks hommikuks oli küll palju soojemaks läinid ja algas lumesadu.
      Võis kahtlustada, et talv saab nüüd kiire lõpu, aga seegi tsüklon liikus loodest kagusse üle Läti ja lund sai tublisti juurde.

      Siis tuli uus aasta ja jaanuar. See senini kuulus tugeva külma jaanua. .Lund kogunes kuu lõpupoole ka ikka päris palju juba. juurde.

      Kuigi veebruris esines paar lumikatet vähe kahjustanud sulailma,
      jätkus pakane ka peale vabariigi aastapäeva, mida siis ei peetud.

      Kevadeks läks aegamisi; veel aprillis päris alguses oli ühtlane lumikate maas. Siis läks lumi auklikuks, kuid päris ärasualmine aeglustus. Metsa all oli üsna lumine veel pea kuu lõpuni; alles paaripevane päris soe soojalaine täpselt aprilli/mai vahetusel viis lume jäänused kõikjalt. Kuid edaspidi olid mai ja juuni väga jahedad ja vihmased; juuli oli pisut parem; suviseim suvi oli kuskil 15-26 juuli paiku; edasi juuli lõpust alates oli jälle hullult küm ja vihmane.

      Pikavõitu näide. Kuid külm oli ka pikk.

      Kustuta
    8. Pikk jutt si.... jutt, nüüd ongi näha et detsember ka soe!

      Kustuta
  25. Tänane pilves ilm on jälle hulga üle aja taas päikeseline! Vähemalt siin lääne-loode pool.

    VastaKustuta
  26. Detsembri keskmine temperatuur tuleb ilmselt soojakraadides.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindla peale siin läänes mustad jõulud!

      Kustuta
    2. Seekord ei usu.

      Kustuta
    3. Viimased uudised õnneks miinust eriti detsembriks ei paku!

      Kustuta
    4. Õnneks ei ole see idee fix õige.

      Kustuta
  27. Päikest vist enne jõule Eesti-siseselt ei näegi.

    VastaKustuta
  28. EMhi on mõnes mõttes veel vastikum kui M Kaasiku igijutud.
    Nad aina sujuvalt muudavad oma kodulehel kuuprognoosi, püüdes jätta muljet, et "nii me ju prognoosisime". Juba ongi 5 päeva tagasi avaldatud prognoos sujuvalt ära muudetud, sellest mõstagi märku andmata.

    See pole neil esimene kord muide. Limukad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. EMHI prognoosid ver1, ver2 jne tuleks jäädvustada. Muidu jääbki mulje, et kuu 30. päeval koostatud kuuprognoos oli algusest peale ülitäpne

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

31.nädala ilm (28.07.- 03.08.2025)

28.nädala ilm (07.- 13.07.2025)

25.nädala ilm (16.- 22.06.2025)