7.nädala ilm (10.- 16.02.2025)
Uuendatud 13.02.2025
Ilm võtab tasapisi talvisema pöörde ning järgnev nädal tuleb valdavalt miinuskraadides. Lumelisa aga palju oodata ei ole, vaid nädala teises pooles võib rannikualadele oodata merel tekkivaid lumepilvi.
Tuul on vaikne ning öösel on külmakraade selgemais paigus -7...-13°C, pilvede all -1...-6°C.
Päeval on 0...-6°C.
Teisipäeval (11.02.) tugevneb uus kõrgrõhkkond taas Eesti vahetus läheduses. Ilmapildis muutust ei toimu - on pilvelaamu, on ka päikest. Tuul on ka rahulik.
Öösel on õhutemperatuur selgemais paigus -7...-12°C, pilvede all -1...-6°C. Päev toob külmakraade -1...-5°C.
Kolmapäeval (12.02.) oleme kõrgrõhkkonna kindlas haardes. Ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega ning enamasti kuiv. Vaid Põhja-Eestis võib veidi lund või jäävihma tulla. Mõnel pool võib olla udu.
Tuul püsib rahulik ja õhutemperatuur on öösel -5...-12°C, pilvisemais paigus kuni -1°C. Päeval tuleb 0...-6°C.
Neljapäeval (13.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja meieni laieneb kauge madalrõhkkonna serv. Hommikul jõuab Põhja-Eestisse lumesajuvöönd, mis levib edasi lõuna suunas. Pärastlõunal aga taandub sadu juba lõunapiiri taha.
Tuul pöördub põhjakaarde kuid on siiski rahulik.
Öösel on õhutemperatuur -6...-12°C, pilvede all -1...-5°C.
Päeval on -1...-5°C.
Reede (14.02.) oleme kõrgrõhkkonna kauges servas. Ilm on pilvisem, ning tõenäolised on ka kerged lumehood. Õhuvool ja tuul on põhjakaarest ning avaneb tee veidi veel külmemale õhumassile.
Tuul on rahulik ja õhutemperatuur on öösel -5...-13°C ning jääb päeval -3...-8°C vahele.
Laupäeval (15.02.) saab veidi mõjusamaks Läänemere lõunaosas olev väheaktiivne madalrõhkkond. Öö ja ennelõuna on pilvised, kuid sajuta. Lumehooge tuleb tõenäolisemalt pärastlõunal ja õhtul.
Tuul on rahulik ja õhutemperatuur on öösel -5...-10°C, päeval -3...-8°C.
Pühapäeval (16.02.) üks madalrõhkkond eemaldub ja kuni päeva teise pooleni on ilm sajuta. Siis jõuab Venemaa loodeosas tegutseva madalrõhkkonna lohk ning jõuab lumepilvi.
Tuul on rahumeelne ja põhjakaarest.
Õhutemperatuur on öösel -5...-14°C, päeval -2...-9°C.
Noh, see oleks ikka veel soojem kui -6 ... -7 ehk veebruari õige keskmine. Kuigi juba talveilma moodi.
VastaKustutaKuna lund pole, siis päevase päikesepaistega siiski kevade tunne hoolimata miinuskraadidest.
KustutaSeda on tore lugeda, et tuul kõigil päevadel vaikne/rahulik on. Praegu on see igati nauditav, aga suvel on tuule puududes kohe kõik parasiidid lennanud kambakesi verd imema.
VastaKustutaEuroopa mudel krutib järjest külmemaks ja külmemaks, 24.02-ks juba korralik ööpäevane miinus, päeval -10-15 ja öösel -20-st allapoole.
VastaKustutaGFS see-eest igatseb juba 20-nda paiku p.ska tagasi...
KustutaNädal veel ima lumeta ja natuke miinust- ehk saab kahjureid vähemaks
VastaKustutaMõnus jalgrattsõidu ilm jah. Lund ega pori pole; kõik on tahenenud ja kuiv.
KustutaNädal veel seda mõnusat ilma ja siis jälle lirts-lõrts!
KustutaTundub, et eile-täna olidki viimased päikeselised päevad sel nädalal.
VastaKustutaNiiet seega eelistan madalrõhkkonda, kuna siis on vähemalt lund oodata. Kõrgrõhualaga on lihtsalt mõttetult pilves ilm suht koguaeg.
Täna küll mitte.Ilus ilm! Ehk läheb lõpuks külmakski.
KustutaMudelite järgi tundub, et kuu lõpp läheb talve tähenduses käest ära vist.
VastaKustutaNiikui oleks talve tähendust olnudki veel... Kuu lõppu on siiski vara ennustada.
KustutaAh jaa, veebruari viimane nädal pidi ju koolides "suusavaheaeg" olema. Kõige "suusasem" viimastel aastatel on olnud juhtumisi just selle eriti olematu 2019/2020 aasta talvel: vaid veebruari 4 viimasel päeval oli lumi maas ja külmakraadid.
Juba jälle koolivaheaeg...alles oli. Saavad koolilapsed taas lollusi teha...
KustutaJaa-jaa. Ka ülejärgmine koolivaheaeg on peagi platsis. Seekord mitte enam aprilli lõpus, vaid juba aprilli keskel. Õppima nädalavähetustel kodus ei pea vist juba ammu. Kõike, sh "transsoolis-inimeseõpetust" 8. klassis, taotakse pähe ikka koolimajas!
KustutaVihkan koolivaheaegu sellest ajast kui igavlevate koolitatikate poolt üritati paar ja pool aastat tagasi mu prügikonteiner põlema panna. Sattusin õigel ajal jaole ja leegid jäid tekkimata.
KustutaToppinud need tatikad samuti prügikasti ja panud kaase peale paraja raskuse.
KustutaEi saa ju, kuna siis pannakse aastateks vangi teistelt omavoliliselt vabaduse võtmise paragrahvi järgi... :D
KustutaNoh, siis tulnuks veidi äärmuslikumalt käituda. Tatikad ikka esiteks prügikasti. Siis.... täita tattnokkade soov ja ise kogu krempel põlema panna ning hiljem kõike eitada. Korraks tossanuks kõvasti küll ja uus kast tulnuks muretseda jne. Kuid edaspidi olnuks elu lill. Vaid lumelükkamise vaev; sedagi vaid 1 kord "talve" jooksul.
KustutaTänan soovituse eest.
KustutaReedest alates on mõne päeva vältel 850 hPa isoterm -14...-18 kraadi, mis ehk toob mere poolt lakkamatu lumepilvede tootmise. Õhuvoolu suund ka sobivalt põhja poolt.
VastaKustutaVilsandi kandi jm läänesaarte mehed tunnevad end niimoodi ahistatuna...
KustutaIlmateenistus võiks oma hoiatuste tekstid enne avaldamist üle vaadata. Raplamaa kohta tekst "12.02 on jäävihma võimalus. Libeduseoht on suurem ranniku lähedal."
VastaKustutaRaplamaa on minuteada merepiirita maakond.
Kas ikka tasub asja nii keeruliseks ajada. Kiimaministeeriumi rahvas ei jõua järele.
KustutaJälle selle kliimaministeeriumi täägimine siia...
KustutaTõlgiks eest keelde kah selle "täägimise". Kas lp isik tahtis kiimaministeeriumit nt määgimisega kaitsta?
Kustuta"Täägimine" peaks eesti keeles olema sama, mis "märksõnastamine".
KustutaMäägimine, ei täägimine - kas see on ka lambakeeles?
KustutaLikvideerige see hernehirmutis siis ära. Saab talveilmad ka tagasi.
VastaKustutaVägisi tahavad seda veebruari lõppu aprilli lõpiuks teha jälle.
VastaKustutaVähemalt natukenegi saame talveilma.
KustutaPäikest vist sel kuul ei näegi enam... Aga õnneks on vähemalt nüüd lumi, mis muudab olemise valgemaks.
VastaKustutaTäna st juba eile tekkis jah mingi kirmetis. Lumeks seda on palju nimetada. Senine veebruari "rekord" on -6. Kah vähe. Kuid vähemalt jõudis temperatuur lõpuks ometi ajakohase keskmise näiduni langeda... Jaanuaris vist oli korraks isegi -9 kandis, hurraa.
KustutaToila ja Kunda vaheline rannikuala saab lund lähiajal küllaga.
KustutaPalun põhjjendusi ka selle piiri paikapanekule. Põhjarannnik ulatub ju jämedalt öeldes Osmussaare jooneni välja.
KustutaStatistik siin: Paistab ,et SSW jääb ära ja nädala pärast võib kevade alanuks kuulutada. Kahju. See võib tähendada sitta suusailma terve suve (SSW ärajäämine). Märtsis või aprillis täpsustan mis suvest saab. Kevad aga peaks soe tulema.
VastaKustutaSSW tähendabki stratosfääri soojenemist. See oli ju kuu alguses.
KustutaMõnikord mõni aeg pärast seda vajub jugavoolu oma turjal hoiidev polaarfront lõuna poole ja samas ka nõrgeneb: seal tekkinud tsüklonid ei suuda põhja-kirde suunas trügida. Samas valguvad arktilised õhumassid siis palju kaugemale lõunasse.
SSW tegelik mõju troposfääri protsessidele pole aga päris selge.
Kevade algusest ei saa rääkida, kui talve pole. Sama hästi võinuks siis "kevade alguseks" lugeda detsembri algust näiteks...::D
Seega statistik võib ennustada mida tahes, aga atmosfäär ja selle nähtused kulgevad ikka teisiti.
KustutaEga meist keegi teine ka ses asjas parem pole. Tagantjärele on palkju kergem ennustada. Nt tunni aja eest olnu kohta.
KustutaNiiet -20 kraadi ja külmem jääb sel talvel ikkagi ära...
KustutaEnne õhtut ei tasu hõisata.
KustutaSuurt külma tõesti ei usu. Isegi hästi, et natuke külma ja lund saime. Nädala pärast ilmselt talveilm lõpeb.
KustutaAusaltöelda võiks see “varakevad” juba veebruari lõpu/märtsiga algust saada küll. Kuidagi nüri on see selle aasta “talv” olnud. Tundub, et enne järgmise nädala sula jõuab seda siin Harju/Põhja-Järva ja Virumaa kandis tänu Soome lahe lumekahuritele piisavalt alla tulla ning see libeda keltsa sulamine kestab siis jälle oma 2 nädalat. Vahepeal oli juba päris hea olukord teedel/tänavatel …
VastaKustutaSee kohev lumi on paari päevaga läinud nii et märts on tänavu mönus kevadkuu nagu vanasti😎
KustutaLumi sulab kohe muidugi. Paar päeva on isegi liialdus.
Kustuta"Märts on kevadkuu nagu vanasti." Vägagi suured loogikalised raskused. "Kevadkuu nagu vanasti" tähendab märtsi puhul seda, et päeviti hakkvad üha sagedamini räästad tilkuma ja lumi päevasel ajal aeglaselt sulama. Kiiret sulamist ei ole, kuna miinuskraadides ööd võtavad hoo maha. Kuu lõpukolmandikul reeglia lumikate suuremas osas kaob. Vahel juhtub see varem, kuid ikka märtsis.
Mõnikord venib lume sulamise aeg hoopiski aprillikuusse.
Vaat see on märts ning üldse kevad nagu vanasti!
Veebruaris on aga talvelembesed saanud kõike, mida hing ihaldab! (v.a ehk -20, mis loodetavasti jääbki olemata) Nüüd tulgu soe tagasi!
KustutaEi ole veebruaris veel kõike saanud. 30 cm paksune lumikate on veel puudu!
Kustuta@ 15:37
KustutaSeda vaid kindlatel tingimusel.
Esiteks, lund oleks alla 10 cm, plusskraade on tuulise ilmaga 2 ja rohkem, tuuletu ilmaga vähemalt 4; plusskraadid peaksid saabuma ööpäevaringselt, kuna plussi-miinuse vaheldumine muudab lume aina jäisemaks.
21:17:
KustutaMis asja??? Talve pole olnudki ja "talvelembesed on kõike saanud"?
Hästi, kui kogu juunikuu nt ei kerki palju üle 10 kraadi ja aina sajab ,
siis paari veidi soojema päeva järel ma kuulutan ka, et "nüüd on suvelembesed kõike saanud ja võiks jälle külmaks minna!
Vabadust, mõtlein 20.16 kirjutatud. Küllap siis kirja pandud idee autor lasteaiast on. Keegi pani tema unistused kirja.
KustutaKuidas on see võimalik, et ma mõõdan ühe öö jooksul tulnud Hiiumaal Poamal 17 cm ja mitte keegi mitte kunagi ei saa sellest teada?
VastaKustutaUuel lumekaardil pane aga pilt, koht ja andmed kirja!
KustutaHaige pilt antud postitusel selle elektritraadi tõttu. Igakord kui telos lehe avan, võtab hetkeks õõnsaks, kuna tundub nagu ekraanil jookseb mõra 😁
VastaKustutaSellest murest saab kergesti üle. Põruta ekraanle päriselt mõra sisse, siis pole seda "on või ei ole"- muret. Mõra olemasolu on siis täiesti kindel ja seda võib täiesti rahuliku meelega imetleda.
KustutaSelge ilmaga homme ja ülehomme öösel ongi selle talve viimased võimalused -20 kraadiks.
VastaKustutaNeid nn viimaseid võimalusi loeti üle ka umbes pooleteise kuu eest.
KustutaMäletan jah.
KustutaKellegi akna taga võis -20 ära tulla. Tiirikojal tuli -19,6 ära.
VastaKustutaSeega tänavune talv on ka juba selle poolest talvest 2020 talvisem.
KustutaVastseliina lähistel oli miinimum täna öösel -20,3
VastaKustutaHarjumaal häbiväärne -6.
KustutaNeljapäeva öösel on ka võimalus -20 kraadiks selge ilma korral, aga reede ööst enam mitte.
VastaKustutaKehrast natuke lääne pool tundub radarit vaadates, et lund seal kokku vist juba 30-40 cm. Aga kuna ilmajaama Kehrast 10 km läänes pole, siis me ei saagi teada sealsest talvevõlumaast.
VastaKustutaHakkab tunduma, et oodatav porihooaeg lõpeb pärast suurt pidupäeva ära. Kõvasti oleks kiiresti lund juurde vaja, siis jääks püsima.
VastaKustutaTallinna kant saab ka vist -15 kraadist madalamat temperatuuri sel talvel esmakordselt kogeda. Hetkel -14,7.
VastaKustutaHomme siis Tallinna lahele uisutama?
KustutaSinu vastutusel jah, muidu mitte.
KustutaMina ei ole süüdi!
KustutaHarjumaal -16,5 kraadi juba.
VastaKustutaStatistik siin: Täna tuli siis päris mitmes vaatlusjaamas see maagiline -20 piir ära.
VastaKustutaAga päeval juba pluss üks ja päike!
KustutaEi näe pluss ühte. Päikest ka eriti mitte.
KustutaOsta uued prillid 😎
KustutaNo ei ole sula noh. Unistada võib ju ka +30-st ja seda, et banaan pähe kukus. Ah jah, enne tuleb mustaks päevitada.
KustutaSee nähtus nimega "miinuskraadidega talv" võiks nüüd küll kiiremas korras lõppeda. Veebruarikuu kütte- ja elektriarved lähevad Eestimaa inimestele juba niigi kalliks maksma. Ega see siin Soome pole, kus mõistlike kuludega on võimalik laiuskraadile kohane talv üle elada! Muidugi puudega on praegu hea kütta, ajab Kliimaministeeriumi rahva ka ärevile, kuidas "õhu kvaliteet" kannatab.
VastaKustutaKiimaministeeriumist on alati põhjust rõõmuga rääkida. Kuid talv ongi "miinuskraadidega talv". Väga soe talv seekord kusjuures.
Kustuta