Jõulunädala ilm (23.- 29.12.2024.)
Uuendatud 25.12.2024
Jõulunädala ilm tuleb sel aastal enamasti must, vesine ja tavalisest soojem.
Jõululaupäev sai mitmel pool õhukese lumega, kuid järgnevad jõulupühad hävitavad sellegi lune.
Kraavid on mitmel pool kevadiselt vett täis, kuigi on käes alles jõuluaeg.
Esmaspäeval (23.12.) jäime väheaktiivsesse ja hääbuvasse madalrõhuvööndisse.
Öö oli üürikeseks kuivem, päeval jõudis lõunast uus ports niiskust ning sadas nii vihma kui lörtsi, õhtul mandril ka lund.
Tuul puhus lõunakaarest ja oli nõrgapoolne.
Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval -1...+5°C.
Jõululaupäeval (24.12) madalrõhuvöönd kadus ilmakaardilt ning meile lähenes lõunast kõrgrõhkkond. Päris Eestini see siiski ei jõudnud ning nii oli siin-seal üksikuid sajuhoogudega, mis tulid alla nii vihma kui lörtsina. Laialdaselt oli ka udune.
Tuul pöördus läänekaarde ning pisut muutus tugevamaks.
Õhutemperatuur oli öösel -2...+4°C, päeval 0...+4°C.
Esimesel jõulupühal (25.12.) jätkub sarnane olukord. Jääme kõrg- ja madalrõhkkonna vahele. Surve rõhuväljale suureneb ning edela- ja läänetuul tugevneb.
Suuremat sadu aga oodata ei ole.
Lisandub sooja õhku ning öösel on õhutemperatuur -1...+5°C, päeval +1...+6°C.
Teisel jõulupühal (26.12.) jääme ikka põhjapoolse kauge madalrõhkkonna ja lõunapoolse kõrgrõhkkonna vahele. Üksikud vihmahood on võimalikud, kuid suurt sadu ei tule.
Läänekaare tuul on puhanguline, puhanguid on 13...15m/s.
Õhusooja on nii öösel kui päeval +2...+8°C.
Reedel (27.12.) ilmapildis suurt muutust ei toimu. Läänekaarest aga lisandub ports niiskust ja nii on vihmahooge pisut laialdasemalt.
Puhub mõõdukas läänekaare tuul.
Õhutemperatuur on öösel +1...+7°C, päeval jääb ka üsna samasse vahemikku.
Tänastel andmetel ei too ka järgnev nädalavahetus (28. ja 29.12.) ilmapilti olulist muutust. Ilm on pigem kuivapoolne, kuid mõõduka tuulega ning õhutemperatuur on plusspoolel.
Niiet kuu lõpukolmandik tuleb seekord teistest soojim.
VastaKustutaKuu keskmine temperatuur tuleb umbes +1.
VastaKustutaLoodetavasti Kesk-Harjumaa, Rae vald pääseb lumelögasajust. Praegu on mõnusalt puhtaks kõik sulanud. Seda pluss-null-koma-kraadist lumesadu pole vaja ega taha ka. Tulgu parem miinuskraadidega.
VastaKustutaMiinuskraade sel aastal enam ei tule.
KustutaTundub nii jah.
KustutaPaneme siis ometi kõik kõrvitsa- ja kurgitaimed maha. Miks peaksime mai-juuni ohtlike öökülmadeni ootama?
KustutaJuba sel reedel siiski on öökülm tulekul.
KustutaMis võib sama hästi päevakülm olla.
KustutaEnnnäe, Põhja-Järvamaal (Aegviidu-Aravete-Albu jm) maa ning puud/põõsad kenasti valge paari-kolme cm lumega kaetud. Rohkem pole vajagi :) Radarit vaadates tuleb vaikselt juurdegi, kui just vihmaks üle ei lähe. Vist jälle mingi järve/mereefekt, et siin keset Eestit selline pilveke püsib. Igaljuhul Häid pühi :)
VastaKustutaVedas Teil, meil läänes rohe roheline.
KustutaHarjumaa keskel ka jõuluüllatus, maa valge. Kriitikud ennustasid musti jõule :)
VastaKustutaValgamaal maa vaatamata õhtusele lörtsile täiesti roheline, õnneks.
VastaKustutahttp://wxmaps.org/pix/temp4.png
VastaKustutaVahelduseks üks talvine uusaastalubadus. Tasub ekraanitõmmisena salvestada...
Võru Tamula järvel olid eile kalamehed paadiga järvel, jää lännü.
VastaKustutaOli see jää tänavu jaanuaris?
KustutaTamulal oli ikka detsembri algul jää peal mõni hulljulgõ isegi proovis jääl, oli muidugi ohtlik.
KustutaMeil Haanin ka lummõ ei olõ, suusabaasi radadõpääl mingi häierm viil um, +4 udunõ säne ilm mullõ miildüs.
VastaKustuta31. detsember tundub temperatuuri mõttes lõpuks toovat nn normaalse talvise sulailma ja 1. jaanuar "pehme talveilma". Selle "pingutuse" jaoks on siis vaja koguni 10 kraadi jahedamat ilma. Ning isegi "pehme talveilm" on mõni kraad keskmisest soojem. Mitte siin mõelda seda tobedat "kaasatiritavat" keskmist. Jube kuumuse anomaalia ikka mai keskelt aasta lõpuni. Kui see korrakski otsa saab...
VastaKustuta2-3 jan paistab ka midagi huvitavat ees ootamas.
VastaKustutaKaldub pigèm sujuvalt lõuna poole, Lätti - Leetu.
KustutaKui neid tsüklonite oletatavaid liikumisteid vaadata... Ikka kohutavalt kitsas on see tingimuste pagas, mis korraliku lumesaju, just nimelt LUMESAJU tooks.
VastaKustutaPruugib tsüklon vaid pisut põhjapoolsemat teed minna (paarsada km), kui juba sajab plöga-vihmasoppa, ning teisalt samas mõõdus rohkem lõunapoolne tsükloni rada ei too üldse sadu kuigi miinused nagu tooks. Samas mingu tsüklon väga suures kauguste vahemikus põhja poolt mööda: ikka tõenäoliselt saab vihmasaju kaela. Rääkimata sellest, et üks pilv ja pori nagunii, isegi kui tsüklon on nii kaugel põhjas, et siin ei saja.
Ning kui mingi tsüklon vajub kaugele lõunasse, selgub enamsti, et kuskil põhja poole on tekkinud palju "kopsakam" tsüklon ja jälle on p.sk.
Ükski arkitline kõrgrõhuala lõunasse ei liigu.
Tegelikult pidanuks paarisaja km asemel kasutama 2 korda vähematki mastaaapi.
Kustuta