Aastavahetuse ilm (30.12.2024-05.02.2024)

Uuendatud : 28.12.2024

Uus nädal ning uus aasta toob tõenäoliselt pöörde ka talvisema ilma suunas, vähemasti mõneks ajaks.


Sügisudud mõneks ajaks ilmselt nüüd on minevik.


Esmaspäeva (30.12.) öösel liigub üle Eesti loodest kagusse madalrõhulohk ühes vihma- ja lörtsisajuga.
Hommikuks sadu lakkab ja päeval teeb loodetuul taeva selgemaks.
Lääne- ja edelatuul puhub öösel tugevalt, sisemaal on puhanguid 14...16, Lääne- ja Loode-Eesti rannikualadel 23...25m/s. Päevaks pöördub tuul enam loodesse ja puhangud püsivad 20...23m/s, õhtul pisut raugeb.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval +1...+5°C.

Teisipäeval (31.12.) jääme üürikeseks kauge kõrgrõhkkonna serva. Taevas on öösel ja päeva esimeses pooles selgem ning tuul aegamisi ka rahuneb.
Pealelõunal pilvisus lääne poolt alates tiheneb ja tuul pöördub lõunakaarde. Õhtul jõuab saartele ja Edela-Eestisse lumesajuvöönd, mis uusaastaööl üle maa levib. Nõrgem võib sadu olla vaid Põhja- ja Kirde-Eestis.
Õhutemperatuur on öösel sisemaa pool -1...-5°C, mere ääres kuni +3°C. Päev toob õhutemperatuuriks -3...+3°C.

Uue aasta esimesel päeval (1.01.) sajab öösel mitmel pool lund. Kui meieni jõuab keerise soe sektor, siis tuleb hommikul mõnel pool, eeskätt lõuna pool, sekka lörtsi ja vihma. Keskme üleminekul päeval - pealelõunal pöördub aga õhuvool ja tuul põhjakaarde ning sajuhood lähevad kõikjal üle taas lumeks.
Öösel puhub esiti lõunakaare tuul, seejärel hommikul pöördub idakaarde ja pealelõunal põhjakaarde ja tugevneb, rannikualadel on tõenäoliselt puhanguid üle 20m/s, sõltuvalt madalrõhkkonna täpsest trajektoorist.
Õhutemperatuur on öösel -5...+1°C, vaid mere ääres võib kuni +3°C olla. Päeval on õhutemperatuur -2...+2°C.

Neljapäeval (2.01.) jääme üürikeseks kõrgrõhuharja, kus ilm on kuivem ja selgem. Edasise osas on aga veel kahtlusi. Selge on, et läänest läheneb uus aktiivne keeris. Küsimus on, kas see tuleb üle Eesti või läheb lõuna poolt üle Läti - Leedu.
* Kui üle Eesti, siis on lumesadu laialdane ja kestev.
* Kui läheb üle Läti - Leedu, siis on tõenäoline, et lumepilved Põhja-Eestini ei ulatu ja katavad vaid Kesk- ja Lõuna-Eesti.
Tuuleväli sõltub samuti keerise trajektoorist.
* Üle Eesti minekul on algul oodata lõunakaare tuult, seejärel korraks idakaare ja pärast põhjakaare tuult, puhanguid 20m/s ja üle selle.
* Kaugema, lõunapoolse trajektoori puhul puhub tuul peamiselt idakaarest ja ei ole nii tugev.
Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval tõenäoliselt kergelt miinuspoolel, vaid mere ääres võib olla plusspoolel.
Kui juhtub, et satume korraks keerise sooja sektorisse, siis võib mõneks tunniks tõusta õhutemperatuur 0...+2°C-ni.
Tänastel andmetel on tõenäolisem, et keeris läheb siiski meist lõuna poolt.

Reedel (3.01.) jääme eemalduva madalrõhkkonna tagalasse. On tõenäoline, et loodesse pöörduv õhuvool ja madalrõhkkonna lähedus kergitavad Läänemerelt üles lumepilvi, mis mõõduka loodetuule saatel Lääne-, Kesk- ja Loode-Eestisse kanduvad ja sinna lumelisa toovad.
Õhutemperatuur on nii öösel päeval 0...-6°C, vahetult mere ääres võib olla soojem.

Ka nädalavahetuse osas (4. ja 5.01.) on asi lahtine. Tõenäoliselt püsib ilm talvine ja miinuskraadides, kuid täpsemad kõrg- ja madalrõhkkondade liikumised ja sellega seonduva täpsustan lähipäevil jooksvalt.

Kommentaarid

  1. Vahest siiski saaksime üle kohustuslikust püüdest "Jumala eest - mitte ükski päev ilma plusskraadideta"....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle meeldib kui lund ja libedust pole, hea selline pluss kraadidega

      Kustuta
  2. 1. jaanuar tuleb nagunii jälle pluss-null-koma kraadise lögase pudrusajuga, misjärel see läheb hopsti jäässe kohe. Muudmoodi sel talvel ei saa ju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sel talvel pole peale sügisllma muud õieti olnudki. Kuskil enam kui kuu aja eest oli 3-4 pärva lumi maas. Korraks oli pärast dets. algust ka. Pigem on 1. jaan. jälle enamasti jaanipäevane laadi vihmasadu,
      milllele eelnevad ja järgnevad ehk mõned lumehelbed heal juhul.

      See uusaaasta saabumise talvine lumesadu on juba ammu "ära korrigeeritud". Et edaspidi tunduks siiski olevat talvine - enne ei usu, kui käes on.

      Kustuta
    2. Isegi hästi pakutud see 1. jaanuar. Peale vihma suurt muud ei saja.

      Kustuta
  3. See 1. jaanuari tsüklon hakkab Lätist üle Eesti ja Soome lahe juba Lõuna-Soomeni jõudma... Põhja poole edasi annab minna küll ja veelgi. Korras, nagu ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõige tõenäolisemalt läheb üle Soome lahe. Ehk et Helsingis tuleb kogu sadu lumena, aga Tallinnas juba pool vihmana.

      Kustuta
  4. Oot, Harjumaal siis ei tulegi lund?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tuleb ikka, aga see läheb vihmaks üle ja seejärel õhtuks läheb uuesti miinusesse.
      Nagu sel talvel moes on.

      Kustuta
  5. Ei usu, et vihmana. Viimane vihm tuleb täna öösel/homme ennelõunat, siis hakkab temperatuur allapoole kruttima ning edaspidised sajud on juba tahked. See Vana-aasta õhtu vastu 01.jaan saabuv tsüklon on sisemaal kõik tahkema sajuga ning maa saab valgeks ja temperatuurigi läheb seniselt arvestatavalt miinuspoolele. Niiet vihma nautlejad peavad täna öösel viimast võtma mõneks ajaks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas just päris puhta lumena, küll sellise märja lume/lörtsisena! Kes 02 jaanuari hommikul autot sellest ollusest kraapida ei taha, siis klaasile kas mingisugune kate või ajage varju alla kellel võimalus, sest kogu see vedel sadu hakkab 01 jaanuari õhtul külmetama :(

      Kustuta
    2. Aga ilmateenistus ju üleeile kirjutas et 1. jaanuari tsüklon läheb mööda Eesti-Läti piiri. Tuleb uskuda ametlikke uudiseid ja ilmateadet!

      Kustuta
    3. Läbinisti lumena kindlasti see 1. jaani sadu ei tule. Temperatuur on öösel miinuses, aga päeval juba 5 kraadi sooja ja õhtul vist samapalju miinuseid jälle. Niiet metsaomanikel jälle suured puukahjud tulemas...

      Kustuta
    4. Juba 5 kraadi. Üle Eesti? Seda ei usu ka.

      Kustuta
    5. Üle 3 kraadi ikka tuleb. Ja seegi on piisav, et lumi juba paari tunniga vesiseks pasaks muutub.

      Kustuta
  6. Tsüklon uuel aastal on kirjeldatud nüüd tõesti juba Soome lahest üle minevat.
    Seega enamjaolt vihmasadu nagu ikka. Järgmine tsüklon liigub pisut Eestist lõuna poolt mööda, kuid piisavalt, et ppeaaegu midagi ei sajagi. Kuidas üldse on lumesajud võimalikud? See peab ikka nii nibin-nabin klappima, et üks lumesadu 20 aasta peale kokku. Ok, 10 aasta peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Põhja-Eesti vist jääb jah lumeta selle lõunapoolse tsükloniga, aga Lõuna-Eesti ehk ikka saab.

      Kustuta
    2. Uue vihmani siis. Seega lumi maha ei tule. Nagu ikka.

      Kustuta
    3. Aga küll see järgmine tsüklon ka pisut põhja poole satub. Ikka nii et vaid vihmasopp lendab.

      Kustuta
  7. Üha pikemaks venib see 1. jaanuari taaskordne p.sk. Nüüd juba enamus ööpäevast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nüüd ei lähe enam õhtulgi miinustesse...

      Kustuta
  8. Ennustustesse on miinukraadid tulnud, ei tea kas tuleb krõbekülma ka?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis asi see on, kas -11 kraadi nt? Krt, nii palju vaevalt välja veab...: Oleks et +11, siis muidugi. :D

      Kustuta
    2. -15 või rohkem ikka, kas seda tuleb?

      Kustuta
    3. Ei. Pole võimalik. Talvel ei saa nii külm olla.

      Kustuta
  9. KURAT küll! See tsüklon 1. jaan jõuabki juba Lõuna-Soomeni ning täpselt sama ilm nagu senini +1 kuni pluss KUUS ja aina vihma.
    2. jaan. tsüklonit lubatakse ka juba Eesti kohale ning eks seegi itähenda juba, et lund ei saja mitte sel põhjusel, et see meieni ei ulatu, vaid ikka saasta sajab. Eks lõpuks selgu nagunii et seegi tsüklon lähe mis muud kui kui ikka Soome peale. Ja nii edasi. Ei tule siit mingit ilmamuutust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilmateenistuse mudeli järgi 2. jaanuari lumesadu Põhja-Eestini ei ulatu.

      Kustuta
  10. Sellised talved kipuvad tihtipeale kaunis pikaks venima. Ei imestaks, kui mais on samasugune ilm nagu praegu. Lõpuks on veel nii, et:

    jaaniööseks maha sajab lumi
    rinnust saadik kõrgub hangesein
    ütle, kust ma rada teha tohin
    ütle, kus on noor ja õitsev hein :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda pole loota. Ka suviti on üldiselt nii palav et roni keldrisse.

      Kustuta
  11. Krt, kas siis talve ei tulegi see aasta?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei tule.Vähe aega ka jäänud. Kuigi, just homme võib kohati pisut luminegi olla. Enne uusasta uut sopalaviini. Hiljuti lubatud 1. jaanuari lummesajust ja talvelmast pole enam kivi kivi peale jäänud. Vaevalt see talv ka edaspidi tuleb, kuigi jälle lubatakse, aga ka 2. jaanuar kipub juba saastalainel jätkama.

      Kustuta
    2. Ei ole talvest pääsu! Terve jaanuar miinuses ja see on mõnus!

      Kustuta
    3. Kas see 1. jaanuari ilus ilm on tõesti "terve jaanuar miinuses"?

      Ning mõistagi on EMHI ikka edasi ustav rohekliimakommunismisõdur: 2. jaanuaril +2 võlus juba ka täna välja... Kuigi sõna "vihm" oli unuenud sisse panna... Sinna see nääripreemia ikkagi läks.

      Kustuta
    4. Kannatust, päev siia või sinna pole vahet! Tali on kohe kohal!

      Kustuta
    5. Muidugi, olen ka neid prognooskaarte vaadanud. Kuid stabiilsesse talvesse ei usu ikka enne kui 1 .märts pole käes. Isegi 2020 oli veebruaris 4 lumega päeva. Vanarahva tarkus 24. veebruarist kui (ühest mitmest) talvepoolitajast läks siis viltu: rõhuv enamus talve lumest, isegi peaaegu kogu talve lumi (ehk siis mitte pool lumest) tuli peale 24. veebruari. Kusjuures kenasti just allesjänud veebruarikuu jooksul; see aspekt töötas. Iga päev ei sadunud kusjures ka lund.

      Kustuta
    6. 16:35
      Suur vahe on. Tänasest 1 päev varem ja hiljem polnud/pole vihmane.

      Kustuta
  12. Meil Haanin tull eelä oma 20sm lummõ maha puu umma loogan ja elektrikatkestusõ, sänest ei taha täämbä õnnõs vaiknõ -1 ringin lubas jäll lummõ

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Krt, anna veerandki sellest lumest siia ka! Ning kassi ära endiselt enam kiusa!

      Kustuta
  13. Hakkab juba peale kolmekuningapäeva see "talvegi" pilt murenema. Pikendame 1. jaanuari plöga ka veel edasi ja saamegi... mitte midagi mida oligi tarvis...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enne seda saab Lõuna-Eesti 20 cm lund. Põhja-Eesti peab aga vaeslapse lumikattega leppima, kuna homne öine tuisk läheb hommikul vihmaks ja õhtuks on kogu lumi +4 kraadiga peaaegu sulanud. Kolmekuningapäevani Põhja-Eestisse mudelid eriti lumesadu ei näiya.

      Kustuta
    2. Ei sula siin Põhja-Eestis ka midagi. Enne kui plussi keerab, on suurem sadu lõppenud ning õhtul juba uuesti külmetab. Pigem 02 jaan hommik saame seda libedust ja jäätunud koorikut kraapida. Kui üldse vbla olematust lumest rääkida saame, siis on selleks Lääne-Eesti/saared. Mandri Eesti tuleb ja jääb lumine …

      Kustuta
    3. Mis sul nende Lääne-eesti saarte vastu on? Kas keegi sealtkandist lõi naise üle? Ning muuseas seekordsetel mõnedel lähematel päevadel vähemalt pole saared mandrist kehvemas olukorras!

      Kustuta
  14. Head uut aastat! Mõni tund kestnud talv ongi otsas. Nii et ühtlasi ka tere jälle, kevadsügis!

    VastaKustuta
  15. Terve jaanauar talvine... Keski nagu ütles. 8.-ndal tuleb vist juba +7 +8 kraadi. Eriti efektne "talve" lõpp...

    VastaKustuta
  16. Vanasti sadas talvel lund. Miks nüüd vihm vihma otsa vaid...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Püssirohu põletamisega õhk pesse keeratud! Muidugi rohelised räägivad kohe soojenemisest.

      Kustuta
    2. Ei tasu nutta, et täna jälle vihma sajab. Veel umbes 4 päeva lubati ju täna lund ja miinukraade. Uskuge ometi! Vaadake, kui ilus talveilm tegelikult õues on!

      Kustuta
    3. Just, Eesti talveilm täies hiilguses.

      Kustuta
    4. Jep. Just sai suusatamast tuldud. Nii vahva kohev lumi katab kuuski ja maad. Korraks võiks vahelduseks sula ka teha, saaks lumememmi ehitada ja lumesõda pidada

      Kustuta
    5. Sula küll ei taha. Sel juhul sulagu juba kogu lumi ära.

      Kustuta
    6. Kurb. Miks te lumesõda ei armasta? Ning kas tõesti keegi jäigi uskuma 23.27 kirjutatud juttu?

      Kustuta
    7. Sõdu juba niigi palju.

      Kustuta
  17. Jääb püsima aeg-ajalt sulailm. Ei mingit püsivat talve.

    VastaKustuta
  18. Võiks siis vähemalt juba püsiv sula olla. See "plirtsti-plärtsti-niuhti-matsti" ilm ei kõlba kuhugi.

    VastaKustuta
  19. Kesk-Eesti ja Saaremaa saavad vist üle 10 cm lund; Lõuna-Eestis tuleb 5-7 cm piires ning Harjumaal ja Kirde-Eestis 2-3 cm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas Teil on siis retsept, kuidas seda täna allatulnud vihmalaviini lumeks muuta? Praegu sajab nagu lörtsi vahelduseks, aga ega see kah lumikatet tekita.

      Kustuta
  20. Käesolev sadu on tavatult pika kestvesega, tuleb vist 30 tundi ja enamgi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kraavid saavad vaid lisa juurde. Suvel suisa ära kuivanud väga madalates kohtades vist jah praegu lahtise sandaaliga ei saa jalgu kuivaks jättes käia.

      Kustuta
    2. No mida ma rääkisin, enne talv ei tule kui kraavid täis. Täna ongi läänes maa valge ja miinus kaks.

      Kustuta
  21. Ongi ju! See, et aastavahetuse puhul korraks lund sadas ja vist korraks jälle sajab, ei muuda asja.

    VastaKustuta
  22. Valgamaal küll praegu mõnusalt kallab vihma juba mitu tundi, sooja 5 kraadi. Peaaegu uusaasta lume ära sulatanud. Kui nüüd ainult vahet peaks, et uus kiht (juba jäätuvat) niigi vesise maa peale ei tuleks...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii on kogu Eestimaal. Lund põle vist enam kuskil. Uusaasta lumi kadus mõnes kohas juba enne kui valgeks läks.

      Kustuta
    2. Radari järgi on Viljandi kandis kollane ja oranzh sajuala olnud. Ilmselt juba uputab sealkandis.

      Kustuta
    3. Läänes maa valge ja -2, mõnus talv.

      Kustuta
    4. Vaatan, et lumesulamisvesi + paduvihm on kaasa toonud ka päris muljetavaldava suurvee üleöö.

      Kustuta
    5. Soomaa kattub siis hiiglaslikuks uisuväljaks.

      Kustuta
  23. Tõesti ont tõsine pakane saabunud. Nullist või mõnest kümnendikust alla selle ei saa ikka kuidagi. Tõsi küll, hommikuses pimedas oli -1.5.

    VastaKustuta
  24. EMHI saab nüüd küll trahvi. Homseks plusse ei lubatagi! Kuid sõnast "null" ei suudetud siiski loobuda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui Eesti asuks merest eemal, siis oleks juba täna null kraadist loobutud.

      Kustuta
    2. 80-ndail sai küll enamasti nullist kergesti loobuda. Meri oli täitsa samal kohal. Eestimaa aeglast kerkimist arvestades isegi praegusest lähemal.

      Kustuta
    3. Ilma mere läheduseta olnuks 80-ndad veelgi külmemad.

      Kustuta
    4. Mis siis seda praegu segab? Meri ja Golfi hoovus pole argumendid, sest kumbki pole äsja tekkinud..

      Kustuta
  25. Täna pidi tuuline olema, aga Külitsel on vaikne. Mõni miinuskraad on küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See ju tore. Muidu alati kipub nii olema, et peale tuule lähevad muud prognoosid mööda.

      Kustuta
  26. Kas homme, 3. jan on kesk-harjumaale lumeuputust oodata osade mudelite järgi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui sama palju lud sajaks kui eile vihma, siis võiks rahul olla.

      Kustuta
    2. Oleneb, mida lumeuputuseks pidada. 5...7 cm lund seda vast ikka pole.

      Kustuta
    3. Delfi ja postimees nt kindlasti peavad sellist 5 cm lumesadu sajandi lumetormiks.

      Kustuta
  27. Aga kraadi näit alla -2.5 ei ikka lange. Tunamulluse mai alguse ööde tasmest jääb tubli kraad endiselt puudu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga hip-hip-hurraa! Maikuine külmatase saavutatud: -3.5 kraadi.
      Nii koledat külma ei tohiks jaanuarikuusse küll sattuda. Jube!

      Kustuta
    2. Ärgem unustagem, et tunamullune 2. juuni ööhommik tõi ka samapalju miinuseid kui praegu.

      Kustuta
    3. Mul nii palju siis es näita. Aga see sellega.

      Praegu on ka juba -3.5 "pakane" järele andnud: juba -0.5 kraadi. Küll see "ülespoole" käib ikka sageli ja kiiresti. Hommikuks on ilmselt jälle kõik"normis" nagu eile hommikul oli: lumevaba igas mõttes.

      Kustuta
  28. Meil Haanin oll hummok tormine elektri kadusi Rõugõ pääl uma 1000 kodol, vihma tull nii et lapin välän oll +5 nüüd um 7 kraati külmä vaiknõ

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Senine talve kulg (detsember, 2 ööpäeva jaanuaris) pole läänes küll
      miinuseid plusside tasemele kunagi toonud..

      Kunagi, mäletan, oli hommikune ilmateade selline, kus Hiiumaal Ristna kohta öeldu tundus liialt võimatult soe, et olla tõsi: külma vaid -15 kraadi. See oli vähemalt 10 kraadi soojem kui ükskõik kus mujal Eestis.

      Hiljem selgus, et siiski oli jutt tõsi: üle Ristna oli läänest jõudnud soe front...

      Viktoriin: kas see juhtus käesoleval talvel?

      Kustuta
    2. Võis olla ka varem. Soojad frondid liikusid ringi isegi paarkümmend aastat tagasi.

      Kustuta
    3. ... Tuuues -25 kraadi asemel -15, mitte +5.

      Kustuta
  29. JUHTKIRI | Jefimova, Erm ja Kaja Kallas, aitäh teile heade uudiste eest

    VastaKustuta
  30. Pärnumaa lõunaosa, Viljandi ja Võrtsjärve ümbrus peaks korraliku lumelisa saama kahel järgneval ööpäeval.

    VastaKustuta
  31. Huvitav et mereefekt Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsetel merealadel üldse ei teki. Seal oli sama niru olukord ka novembrikuise kadripäeva eelse külmalaine ajal.

    VastaKustuta
  32. Et see saastailmaidee, mis suvalisel hetkel kuskil prognoosi sisse kargab, alati ilmtingimata ka kohe konstantseks jääb. Nagu see 7.-8. jaanuari uus +6 +7 kraadi ja vihm muidugi.

    Aga prognoositav talveilm keerab suure tõenäusega ikka ära. Ka 1. jaanuaril pidi ju tihe lumesadu (mitte väga ammu pakutuna) olema...

    Ning kui prognooskaardid mingil ajal väga muutlikuks pööravad, et ei saa kuidagi täpselt aru, mis ilma tuleb, juhtub ilntingimata see, et kujuneb nädlatepikkune sopaperiood. Ma ei mäleta ühtegi juhust kui asi teisiti olnuks.

    VastaKustuta
  33. Unistusi ei saa siiski prognoosideks pidada või siin ongi iga unistus kohustatud täituma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda küll, ega see arvutisimulatsioon muud pole kui "unistused", toksituna progammi. Kuid talvine mittetalveilm tuleb siiski nende järgi kuratliku kindlusega.

      Kustuta
  34. Pole midagi sadanud. Mõistagi. Ning 7. jaanuari "Tere suvi" venib muidugi ka mõlemalt poolt üha pikemaks...

    VastaKustuta
  35. Siiski - EMHI lubab jaanuari keskpaiku kuni -20 kraadi külma. Seega palju õnne kõigile külma ihalejatele!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vaatame kas -10-gi ära tuleb.

      Kustuta
    2. Kas ikka lugesite lõpuni. Põhiline on ikka taastuv sopalaviini idee.

      Kustuta
    3. http://wxmaps.org/pix/temp4.png

      Kus see -20 siin on? Juba pidev üle nulli hakkab saarte ppoolt rullima. Egas külm ilm ole talvele omane ilm.

      Kustuta
  36. Tuleb ootamatu ilm. Jugavoolud ju loperdavad.

    VastaKustuta
  37. Uus lumekaart ilmateenistuse kodulehel on palju kehvem kui enne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enne oli jah ilusasti värviline! Aga nüüd ainult numbrid millest mina ei saa aru.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja/kuumalaine 23.05.2024-02.06.2024)

15.nädala ilm (8.- 14.04.2024)

45.nädala ilm (4.- 10.11.2024)