Tsüklon "Quiteria" 20.-22.11.2024

 Esimene laiaulatuslik lumi, tsüklon "Quiteria" 20. -22.11.2024


LIVE-ÜLEKANDEID SAAB JÄLGIDA SIIT : https://eestiilm.ee/uudised/live-torm-quiteria-20-22-11-2024/


ICON-mudeli nägemus keerisest.


GFS-nägemus keerisest.


ECMWF-nägemus keerisest 


Nädala keskel on Eestisse jõudmas esimene laiaulatuslikum lume- ja lörtsisadu. Tuleb ta koos tugeva tuulega, nii et teeb ka tuisku.

Juba täna (18.11) on Briti saarte kohal tekkimas madalrõhuala, mis hakkab järgneval ööl ja homme süvenema. Liigub ta esiti Poola kohale, kust homme õhtutundidel võtab suuna üle Balti riikide põhja poole.
Mudelites on veel natuke erimeelsus selle täpse liikumistrajektoori osas - kas ta liigub keskmega üle Lääne-Eesti või läheb napilt saarte tagant piki Läänemerd põhja suunas. Sellest, s.t täpsest liikumistrajektoorist sõltub ka tuule tugevus ja mõningal määral ka sajufaas kolmapäeva päeval.
Nii eile kui täna on hakanud tekkima pigem üksmeel, et kese läheb üle Lääne-Eesti saarte või piki mandri läänerannikut.

Esimesed hoogsajupilved jõuavad kohale kolmapäeva (20.11) öötundidel. Nendest tuleb vihma, lörtsi või ka lumekruupe.
Tuul pöördub idakaarde ning hakkab tugevnema.
Laussajuala serv jõuab kohale hommikul. Sajab lörtsi lund. Kui kese jääb mandri lääneserva kohale, ei pruugi sooja sektori serv saarteni jõuda ja sadu jätkub seal kogu päeva vältel lörtsi ja lumena. Mujal aga on küllaltki tõenäoline, et lörtsi sekka tuleb ka vihma.
Kui kese liigub piki Läänemerd, siis on sadu mõneks ajaks vesisem ka kõikjal mujal, sealhulgas ka läänemaakondades ja saartel.
Ida- ja kirdetuule puhanguid on päeval rannikualadel 18...21m/s ning õhutemperatuur 0°C lähiümbruses.
Kui aga madalrõhkkonna kese otsustab liikuda mööda Läänemerd, siis puhub tuul esialgu ka lõunakaarest ja Lääne-Eestis on mõneks ajaks puhanguid ka 25m/s ümbruses.

Neljapäeva (21.11) öösel jätkuvad sajuhood enamasti vihma, lörtsi, lume ja lumekruupidena.
Vesisem on öösel sadu ilmselt Eesti lõunapoolsetes maakondades. Madalrõhkkond ise eemaldub aeglaselt juba Soome lahe kohale ja päevaks jõuab Soome mandriosa kohale.
Tuul puhub hommikuks juba igal juhul läänekaarest ning puhanguid on rannikualadel 20m/s ümbruses.
Õhutemperatuur on -1...+2°C.

Reedel (22.11) jätkuvad madalrõhkkonna lõunaservas laialdaselt lumehood ja tuleb lumelisa. Lääne- ja loodetuul päeva peale tasapisi nõrgeneb ja õhutemperatuur päeva jooksul langeb alla 0°C.

Märkimisväärseid tormituuli tõenäoliselt oodata ei ole, aga ka juba 20m/s ümbruses puhuv tuul ühes märja ja tiheda ning kestva lumesajuga põhjustab selle puudele ladustumist ja võib soodustada seega ka nende murdumist.
Oodata võib mõningaid elektrikatkestusi.
Liiklusolud muutuvad sellistes tingimustes kiiresti ja halvemuse suunas - suverehvidega ei tasuks üldse õnne proovida ja ka talve- ning lamellrehvidega tasuks olla ettevaatlik.

Lisanduva lumekoguse osas on ka erimeelsused, kuid tundub, et paari päevaga tuleb seda vahemikus 5-20cm. Täpne lisanduv lumekogus erineb piirkonniti kindlasti ja sõltub otseselt sellest, kui kaugele soojem õhk kolmapäeval tungib.

Kommentaarid

  1. Seega kõige vastikum kooslus meid ootamas. Lumi kleepub puudele, traatidele, jne ning tugev tuul omakorda õõtsutab neid. Ja tagatipuks tuhiseb soe õhk kohe pärast laussadu peale ning muudab tingimused korralikuks porimülkaks...
    Metsaomanikele ja elektrikutele tõotab palju tööd see ilm tuua.
    ------------
    Eelmisel aastal tuli esimene lumi kolmeks nädalaks maha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millal see eelmsel aastal nii oli? Peaks nagu mäletama.

      Aga üldiselt - väga soojaks kohe ei lähe, tundub. Oleneb, kas ja mida üldse sajab. Tegelikult on maha jäämise mõttes alati parim sellise 0-kraadine lume/lörtsisadu, mis hakkab kokku ja mis peaasi, on tihe. Kui see siis miinuskraadid peale saab, siis on edaspidise sula tulekul tõsine lumest vastane ees ooama.Tõsi küll, omajagu peab sellist lund sadama ka ikka.

      Koheva lume saab suladega ka "ära karastada, kuid tavaliselt "karastub" kohe esimesel "karastamisel" nii ära, et pole enam, mida "karastada". Aga siiski, kui on õnnestunud tekitada selline lumi, mis sulaga ka enam kokku ei hakka (!) , selline teralise kujuga lumi, siis kui see korralikult kokku külmub, siis on see nii tihe, et selle peal saab kõndia ilma suuskadeta. Selline lumi oleks ideaalne.

      Kustuta
    2. Eelmisel aastal tuli esimene lumi siin Harjumaal 23. novembril (sulalumena) ja sai järgnevail päevil korralikult täiendust. Kadripäeval oli siin juba ligi 15 cm lund ja öine temperatuur langes -2-lt päevaks -5 kraadi juurde.
      See külmaperiood kestis 16. detsembrini.

      Kustuta
  2. Sulale maale lumi on taliviljadele üsna halb kooslus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Keegi vist kardab taliodra pärast. See, muide, ei sobigi siiakanti (Eestisse) maha panna. Vahemere talved on ikka mugavaks meie mehad teinud.

      Kustuta
    2. See lumi sulab ära nagu niuhti. GFS 18 uuenduse järgi 25. novembri paiku korralik talve-eelne kuumalaine saabumas.

      Kustuta
    3. See "kuumalaine" on kas 1)väga ajutine, 2) jääb üldse ära.
      Kuid lund pole veel dadanudki.

      Mullu, 2023. aastal, ma ei mäleta, et talv oleks 16. dets otsa saamud, see juhtus niimoodi 2022. aastal ja reaktiliselt ka 2021. aastal. 2024/2024 talv justkui kestis vähemalt jaanuai 2 dekaadi.

      Kustuta
    4. Lagled mu vilja söömas , viitab ikkagi, et talveks ei lähe. Tõsi, neid on vähem kui oktoobris, aga tavaliselt lähevad ikka mitu nädalat enne talve tulekut ära. Aga mine tea, moodne aeg. Äkki ei lähegi ära.

      Kustuta
  3. Err-i propagandasaadete tsükli viimatise ilmateate järgi jäi nagu mulje, et enamjaolt sajab siiski mõistagi vihma. Kui vahepeal, eelkõige eeloleval ööl sajabki kusjil miskit lumetaoilist, siis juba päeval sulab see ära (0 kuni +5 -- kamoon lumi...) Selline novembri-ilm kuskil kuu keskpaiku kraadidega -2 kunji +3 -pidavat pigem külmem ilm olema selle aja kohta. Eks see ole praegugi nii, meie sisemine temperatuuriskaala on ju sama. Ilma kraade keeramata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks homme õhtul on näha aga kõhutunne ütleb et läänes on ikka vesisem värk.

      Kustuta
    2. Tsüklon paistab suurima tõen'osusega liikuvat üle saarte põhja suunas. Kõige soojem õhk jääb seekord ida suunas. Kuid seni pole ka läänes peale vihma ja ehl ka rahe miskt sadanud peale (vist) aprilli. Esimeseks lumeks on juba hilja. Seega lumi jääb üldse ära...

      Aga novembris olevat olnud ka +15. Ning detsembris -42 kraadi. Kummagi olukorra kordumist ei sega miski.

      Kustuta
  4. 19. novembril olla olnud üle kümne kraadi sooja. Aga detsembris olla olnud külm, mis külm. Nii kauge aeg muidugi praegusega võrrelda ei anna.

    VastaKustuta
  5. Kesk-Harjumaa kandis suurt sajuhulka kartma ei pea (pakun 6 mm), aga mujal tuleb üle 10 mm sademeid, millest rohkem kui pool lumena.
    Suurim lumekogus ohustab Pärnumaa lõunaosa ja Viljandimaad; Häädemeeste ja Pärnu vahelisel alal on 20...30 cm lund.

    VastaKustuta
  6. Vähemalt 3 kraadi keskmisest soojem on meil ikka ja jätkuvalt konstant.
    Eriti jube soojus jätkub Põhja-Uurlis, 10 kraadi üle normi.

    http://wxmaps.org/pix/temp4.png

    VastaKustuta
  7. Ilmateenistuse mudeli praeguse uuenduse järgi Pärnu kandis homsest alates paari päevaga mitukümmend cm lund tulemas. Harjumaal ja Kagu-Eestis pole üldse sel ajal (lume)sadu oodata.

    VastaKustuta
  8. 19-20 november aastal 1993 olid väga külmad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, öö vastu 21-st nov. 1993 oli kõige külmem.
      31. oktoober 1992 -- väga külm ka päeval koos Päikesega. Öösel oli -19 kraadi vist. Päris rekordi lähedane. Talvest ei saanud aga ikka asja 1992/1993 hooajal. 1994. veebruar oli ainus talvine talvekuu.

      Nii et olgu kevad ja sügis külmad või soojad .- talve pole ikka.

      Kustuta
  9. Harjumaal jäi täna küll väga lahjaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mudelite järgi pidigi jääma.
      Laupäeva õhtuni peaks siin Tallinna lähedal üldse sajuta ilm tulema ja päikestki näha olema.

      Kustuta
    2. Kesk-Harjumaal päike paistab ja lumi sulanud. :)

      Kustuta
  10. Loodetavasti sulab see vesine pask ära, enne kui miinuskraadid tulevad. Kui lund sajab, siis paluks ikka kuiva kohevat lund, mitte mingit vesist löga...
    Kraadid on praeguseks juba 2,5-ni tõusnud, ja tugev tuul "föönitab" ehk juba hommikuks maa paljaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lootus läks täide.

      Kustuta
    2. Osaliselt läks täide. Millalgi hommikupoole ööd oli jah justkui enamasti must maa, aga päris hommikuks oli jälle valget tulnud ja tuleb juurde. Temp. on +0 juures. Või on see -0. Kas 0 on positiivne või negatiivne arv? Küsisin mat. õp. käest. See vihastas ja läks dire juurde kaebama. See vihastas omakorda ja viskas meid mõlemaid koos õpsiga koolist välja.

      Kustuta
    3. Tallinna kandis pole midagi juurde sadanud.

      Kustuta
  11. Lõuna-Eesti pääses ka hullemast. Hommikuks on soe tuul ehk viimsegi valge plöga ära sulatanud.

    VastaKustuta
  12. Põhja-JärvamaalKõrvemaa kandis tuli täna hommikul lühikese ajaga rohkem lund maha, kui eile terve päevaga ja kui vaadata tänaseid radareid, siis siin tuleb seda veel juurdegi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 40 cm peaks selle sajuvööndiga tulema.

      Kustuta
    2. Teil siis vedanud kui lund tuli meil küll ainult vesine pask.

      Kustuta
    3. Kesk-Harjus seegi sulanud. Saab taas jalgrattaga sõita.

      Kustuta
  13. OiBljäää, sellist lund nullist ühe päevaga pole ammu sadanud. Põhimõtteliselt saju vöönd ja lumikate läheb siin Kagu-Harjumaa/Kesk-Eesti põhjaosas nagu kirvega lõigatult. Tallinna poolt tulema hakkad, must maa ning kuskil 60km sisemaa poole siseneks nagu teisele poolusele. Mõnikümmend km ida poole ja jälle must maa :D Kes nagu ekstreemsusi tahab, siis siin on need täna õhtul garanteeritud, kuna sahamehed vist ootavad õhtuse tipptunni ära ja siis tulevad teedele- kella 16 seisuga mina neid Tallinnast sisemaale sõites ei kohanud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seekord ma ei kadesta. Nagunii kadripäeval tuleb 8 kraadi sooja (mis jätkub ka järgneval päeval) ja see lumi sulab sellise mühinaga, et keldrist tuleb hakata vett eemaldama.
      Saaks aru, et kui miinuskraadid jätkuks mitu nädalat jutti, nagu mullu novembri lõpust detsembri keskpaigani, siis vot ajaks kadedaks küll see Pärnu-, Rapla- ja Järvamaa piiriala lumekogus.
      Lisaks on ka pühapäev mudelites juba plusskraadiseks arvutatud, kuigi eile näitasid need veel miisuseid...

      Kustuta
    2. Lisan juurde, et olen Harju keskosast ja see keldri vee jutt mind ei ohusta.

      Kustuta
    3. Miinuskraadid olid enam kui jaanuari keskpaigani.

      Kustuta
    4. Mitte katkematult. 16. detsembril läks lääne poolt siiski sulale mõneks päevaks.

      Kustuta
    5. Ju siis polnu nii kõva sula., et juttu vääriks. Aasta varm küll, see lemmik-kuupäev 16. detsember kah nagu klapib.

      Kustuta
  14. GFS 12 pakub peale kadripäeva kõva paaripäevast sula talvist ilma. Loomulikult ei saa seda olema, aga ilus unistada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Saab ja kuidas veel... 20.12.2015 oli lausa 12 kraadine sulailm.

      Kustuta
    2. Eh... SEE (soe) saab muidugi olema. Pole hetkekski kahtlust. Ma mainisin kümmekonda päeva pärast 26-ndat novembrit. 20.12 on veel väga kaugel. Kuigi ma söön oma mütsi ära, kui siis jälle just nii soe on. Soe muidugi on.

      Kustuta
    3. Ning mõistagi ongi GFS 18 puhul talvest soe suvi saanud. Kõik endised soojaennustused kah muidugi alles.

      Kustuta
  15. Vene ennustus hetkeseisuga Tõrva lausa 10 kraadi sooja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millal? 25-ndal? See Gismeteo vene ennustus on noh, ... "Putini jutupunktide" tasemel...

      Kustuta
    2. 1.detsembriks 10 sooja.

      Kustuta
    3. Nii kaugele pole mõtet ronida. Ei, siis ei tule 10 sooja.

      Kustuta
    4. 1. detsembril on pigem +3.

      Kustuta
    5. Ka-5 umbes on võimalik.

      Kustuta
    6. Siiski arvan tulevat sulailm selleks päevaks.

      Kustuta
    7. Siiski arvan, et väheke miinuseid.

      Kustuta
    8. Eks arva, mina ei arva.

      Kustuta
    9. Millest sa seda siis järeldad? Sa kindlasti arvad, et ka 1. jaanuaril ja 1. veebruaril on mittemiinused?

      Kustuta
  16. Kesk-Harjus on see ilma külmenemine täiesti mõttetu olnud, sest lund pole mitte kübetki tulnud ja arvan et ega tule ka.

    VastaKustuta
  17. Huvitav, et tsüklonite eemaldudes on õhuvool alati loodesse, põhja või kirdesse pöördunud, aga seekord on hoopis edelast ja tundub sinna "naelutatud".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleneb kus olla. Täna oli päeval loodetuult tund küll. Või siis oli lääne--loode vahel. Tsükloni järel olev tuul on ikka tsükloni teekonnaga seotud. Seekord on huvitav ja harvaesineb olukord, kus põhjast laskunud külm tuli meie juurde ringiga läänekaarest. Aga tuul jääbki läänekaarde ja "kadriööst" alates antakse kuhjaga teada, et lääne-lõunatuultega ei mängita!

      Kusjuures praegu polegi külm, vaid üle pika-pika aja ligikaudu normilähedane.

      Kustuta
    2. Harjumaal on stabiilselt edelatuuline. Ja peale tuule ka muus osas suht kopi-peist eilsest ilmast.

      Kustuta
    3. Hiljemalt ülehomme samal ajal saabub edelast tuttavam asi. Talveilm see küll pole, olgu vihje siia juurde.

      Kui edelatuul ei pöördu, ei püsi ka jahedam ilm. Tihti tuleb soe isegi enne kui tuul jõuab edelasse pöörduda.

      Kustuta
    4. Täna on jah üks neist erilistest edelatuule päevadest, mil õhutemperatuur pidevalt miinuses püsib. Harjumaal juhtub seda ikkagi väga harva. Kagu-Eesti kohta on jah see olukord vb tavaline.

      Kustuta
  18. Gröönimaa ilm on kadestamisväärseltt talvine.

    https://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=euro&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=pstp&HH=192&ZOOM=0&ARCHIV=0&RES=0&WMO=&PERIOD=#google_vignette

    VastaKustuta
  19. Pärnu- ja Viljandimaal on selle kommentaari lisamise aja seisuga olevast lume kogusest veel omakorda kolmandik juurde tulemas. (Vara)hommikul ja õhtul on tugevate sadude võimalus suurim ja osa neist jõuavad ka Lõuna-Eestisse.

    Kesk-Harjumaa ja Loode-Pärnumaa loomulikult jäävad sajuta ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma miskipärast arvan, et see peaaegu kindel veenumus on praeguseks hetkeks musta valgeks rääkiv veendmus...

      Kustuta
    2. Harjumaal päike hommikust saati paistnud ja vahutava suuga sünoptikute lubatud lund pole pärast 20. nov.-i siin sadanud.

      Kustuta
  20. Meil Haanin hummok selge nõrk lõuna tuul -5 nüüd pilvisust -4 lund õnneks ei ole tulnud kui siis eilne kirme seda lund ei taha, eelmine aasta meil oli oma 30sm murdis puid ja vooluta palju

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üle 3 cm ei näita ükski mudel sinna.

      Kustuta
  21. Need lumekogused on Edela- ja Kesk-Eestis selle talve ilmselt suurimad. Mudelid näitavad detsembrisse porimaratoni naasmist. Seega nautige seda praegust lund sealkandis!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub, et Pärnumaa rannikul see ülipaks lumi juba sulab... +2 Pärnus ja ligi +3 Häädemeestel.

      Kustuta
    2. Kadripäeva-eelsed detsembrikuu mudelid on sama head kui tühjad viinapudelid. Isegi taararaha ei saa.

      Kustuta
    3. Ehk teisisõnu väga kasulikud. Tühjast viinapudelist ei saa õnneks keegi end purju juua, mistõttu jäävad joodikute põhjustatud ebameeldivused, kuritegevus jne ära.

      Kustuta
  22. GFS 12z näitab reede südaöö paiku mingit huvitavat ja tahkemat tsüklonaati üle Eesti tuiskamas. Oleks ju tore küll, kui 1. advent oleks kasvõi natuke valge :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Näitab küll, aga sealt edasi on jälle totaalne pask. Õnneks on sinnai aega.

      Kustuta
    2. GFS 18 ei jäta sellest lumetsüklonistki enam kivi kivi peale. Lumisem ilmaidee peb jui kohe kaduma. Aga sopalaviin - vaat see on konstant.

      Kustuta
    3. Ilus unistus. 7. detsembrist satume kõrgrõhuala lõunaserva.
      (Mõistagi mitte juba 6 tundi hijem.)

      Kustuta
    4. Oi kui "ilusa" TERE; SUVI-ga see juba ongi asendunud.

      Kustuta
    5. Yr näitab homsest Harjumaale konstantset plussis püsimist kuni 4. detsembrini. Sealt lihtsalt ennustus lõppeb. Saartel on see periood muidugi veel kindlamalt plusskraadides kui siin mandril.

      Kustuta
    6. Ehhee. See 28/29. novembri tsüklon küll seda ei luba sündida.

      Kustuta
    7. Luba küsitud.

      Kustuta
    8. Tsüklon vajiub nagu olematusse jah.

      Kustuta
  23. Üldiselt see asi on täitsa arusaamatu. Nädalate ja kuude viisi keerdub IGA tsüklon olenemata saabumise suunast enda meie juures lõpuks sedapidi, et tuleks ikka ja ainult SOOJA sealt läänest-edelast-lõunast või suisa mujaltki. Kõrgrõhkkonnad-sama lugu.

    VastaKustuta
  24. Põhja-Uuralisse ikka jätkuvalt seda 10 kraadi üle normi. Kara mere rannnikule peaks talvise suvekuurordi avama.

    VastaKustuta
  25. Loodan et sooja jäkuks veel jõuluteni, lund ei taha raske lükka ja lükka

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Treend vähe muskleid

      Kustuta
    2. Eestis tõesti lund raske lükata, sest siin sajab see miskipärast alati siis, kui kraade pole.
      Miinuskraadidega sadav lumi on nii kohev, et tunne selline nagu lükkaks tühja labidat.

      Kustuta
    3. Idee! Lükkame siis labidat lume puudumisel! Ei see ka ei aita, kas krobe asfalt või pori teeb asja raskeks.

      Kustuta
  26. Talvepiirid liiguvad liiguvad detsembri tulekuga aina kaugemale põhja ja ida suunas. Kugi Põhja-Uuralis pole kah juba ammu vist külmem kui siin. Peaks kuidagi sisendisse kujutama ette, et algab mai, küll siis virutaks juba vastupidi.

    VastaKustuta
  27. Nüüd siis see igav ilm jälle käes. Pilves "Copy-paste" kestab vist vähemalt nädal jutti...
    Aga üldiselt enne uut arktilise õhumassi saabumist (lähemas 2 nädalas seda küll ei paista juhtuvat) pole selget taevast mõtet loota. See eilse ööga lõppenud talvisem periood pakkuski päikesepaistet vaatamata tsüklonile vaid tänu külmale õhumassile.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures oskas ikkagi päeval sulalegi minna.

      Kustuta
  28. Röveduseasajastu paistb jälle lõputu olevat. Kui kiiresti see vähegi talve moodi asi alati lõpeb. Seda nii reaalsuses kui ennustustes.

    VastaKustuta
  29. Siin on oluline suure ringi küsimus tõelistele teadlastele: MIS TAKISTAB talvisel ajal normaalsete ja oma mõjuga ka lõuna poole ulatuvate (mitte tingimata ülivõimsate) arktiliste kõrgrõhualade tekkimist? Vastusevariantide hulka ei kuulu;
    1) Atlandi tsüklonid, sest neid on ikka olemas olnud;
    2) Golfi hoovus), seegi on olemas olnud
    3) Igasugune jutt inimtekkelisusest ja muu rohe-kliima pläma, sest selle mõju pole ka kunagi ega praegu reaalselt olemas

    VastaKustuta
  30. Õnneks ei paista tugevat tuult ka nädal jutti enam. Täna oli ikka tunda ka, et kraadid tugevalt plussis, eile tugeva tuule tõttu mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eile ei saanud nagunii käia maas olevate seguasjade tõttu.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja/kuumalaine 23.05.2024-02.06.2024)

15.nädala ilm (8.- 14.04.2024)

45.nädala ilm (4.- 10.11.2024)