Tormine nädalavahetus "Martina" seltsis (1.- 3.11.2024)

LIVE-UUENDUSI saab jälgida siit : https://eestiilm.ee/uudised/live-torm-martina-1-3-11-2024/


Ees ootab tormine nädalavahetus "Martina" seltsis.


Keskkonnaagentuur on väljastanud II astme hoiatuse 1.11 õhtu ja 2.11 öö kohta.

Selle hooaja esimene arvestatav sügistorm on ukse taga. Seetõttu otsustasingi teha eraldi teema selle kohta.

Tuleb see torm koos külmaga ning seetõttu on oodata ka keerulisi teeolusid. Tormi nimeks on Berliini Vabaülikoolis pandud "Martina" .


Sünoptiline olukord

Reedel (1.11) liigub üks aktiivne ja arenev madalrõhkkond üle Eesti ida-kirdeosa Venemaa poole. Samal ajal areneb Botnia lahe - Rootsi idaosa kohal juba uus ja kiirelt arenev keeris. 

Ka see võtab suuna Eesti põhja- ja idaosa suunas.

Kuna Kesk-Euroopas on ankrus võimas kõrgrõhkkond, suureneb õhurõhukontrast ja see loobki soodsa pinnase tormituulte tekkeks.


ECMWF-mudeljooks laupäeva kesköö kohta. Ka teistes mudelites on pilt üldjoontes sarnane.

Kahe rõhkkonna vahel on külmakanalid põhjakaarest avatud ja meieni jõuab juba reede õhtuks väga külm õhumass, mis muudab Läänemerel tekkivad sademed tahkemaks ja teeolud keerulisemaks.

Lisaks loob märja lume puudele kleepumine eeldused puude murdumiseks tormis ja tekkivateks elektrikatkestusteks.

Merevesi on veel soe (10...13°C) ning pealetungiva külma õhumassi temperatuur 1.5km kõrgusel on -6...-8°C. See loob soodsad tingimused Läänemerel sajupilvede arenguks (nn. mereefekt) ja need kanduvad tugeva loodetuulega eeskätt Lääne-Eesti kohale. Sajuhooge esineb siin-seal siiski ka mujal.

Laupäeva teine pool ja pühapäeva esimene pool on üürikeseks rahulikum, kuid päeva peale annab endast märku juba uus, aktiivne ja kiiresti süvenev keeris ja teeb õhtuse ilma taas tormiseks.

Kokkuvõttes näib, et tormi raskuskese koondub seekord Lääne- ja Loode-Eesti kohale.



Meie ilm

Reede (1.11) päeval sajab hooti vihma. Pealelõunal tungib juba sisse külmem õhk ning sademetesse tekib enam tahket konsistentsi.

Tuul puhub päeval rannikul puhanguti 18...22m/s, pealelõunal algab tuule loodesse pöördumine ja kiire tugevnemine. Õhtuks on Lääne-Eesti ssartel ja rannikul puhanguid juba 30m/s ümbruses ja sademed muutunud pooleldi tahkeks. Tugevneb tuul ka sisemaal - puhanguid seal 16...19m/s.

Samuti langeb hommikul mitmel pool üle 10°C ulatunud temperatuur õhtuks 5°C ümbrusse ja rannikust eemal madaalamalegi.


Laupäeva (2.11) öösel jätkub tugev loodetorm. Tuulepuhanguid on rannikualadel ja eeskätt Lääne-Eestis maksimaalselt 32...35m/s, sisemaal 15...19m/s.


Maksimaalsed tuulepuhangud küündivad rannikualadel tõenäoliselt üle 30m/s.


Võib ka juhtuda, et madalrõhkkond valib läänepoolsema tee ja seljuhul nii kanget tormi oodata ei ole.

Praegu aga viitavad põhilised mudelarvutused siiski tugevale tormile.

Öösel jõuab merelt rohkesti rünksajupilvi enam Lääne- ja Loode-Eestisse ja seejures sajab sisuliselt kõike - vihma, lörtsi, lumekruupe, võimalik on ka rahe ja äike.

Soojakraade on kasinalt, 5°C ja vähemgi.


Laupäeva päeval annab kõige tugevam tuul järgi, kuid puhanguid on ikka 20m/s ümbruses. Merelt jõuab aina uusi sajupilvi ja sajab nii vihma, lörtsi kui ka lumekruupe. Võimalik on rahe ja äike.

Soojakraade on 4...7°C.

Õhtul mitmekesise sajufaasiga sajuhood jätkuvad ning puhub ka küllaltki tugev tuul - puhanguid 14...18m/s.


Pühapäeva (3.11.) öösel on ilm lühiajaliselt kuivem ning tuul ka veidi rahulikum.

Päeval aga jõuab uue aktiivse madalrõhkkonma sajuvöönd saartele ja levib edasi ida suunas - alguses võib tulla ka lörtsi, kuid hiljem on sajuhood siiski vesisemad.

Tuul puhub esiti läänekaarest, kuid pärastlõunal pöördub loodesse ja tugevneb taas tormiks.

Õhtuks on puhanguid lääne pool juba üle 25m/s, vastu merd ka 30m/s, sisemaal on veidi rahulikum ja jääb 15m/s ümbrusse.

Sadu ise õhtuks lakkab ja tugevaim torm annab järgi peale esmaspäeva keskööd.



Tugev tuul võib mõjutada praamiliiklust eeskätt Hiiumaa ja väikesaarte liinidel ning seda laupäeva ennelõunal ning ka pühapäeva õhtupoolikul.

Arvestada tuleks muuhulgas ka elektrikatkestustega - märg lumi ladestub tormiga hõlpsasti puudele ja lisab neile raskust.

Samuti peaks arvestama libedaks muutuvate teedega - 0°C lähedane õhutemperatuur, väga tugev tuul ja eri faasides sademed muudavad teeolud keerulisemaks.


Kommentaarid

  1. Paar märkust. "Väga külm" õhumass. No misasja... Ei klapi, tundub, reaalsusega.

    "Läänepoolsem tee". Päriselt ei mõista, kuna läänekaarest see tsüklon saabubki. Ok, loodest. Võib-olla näpukas, sai mõeldud põhjapoolsemat teed?

    Aga muidugi, tormiks kisub küll. Eraldi sellest kirjutada oli hea mõte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tsüklon läheb hoopis lõunapoolsemat teed. Harjumaal on siin tsükloni keskmes tuulevaikus, kuigi eilsed mudelprognoosid näitasid keskme liikumist Soome edelanurgast üle samanimelise lahe Kirde-Eesti poole.

      Kustuta
    2. Samanimeline laht... Heheh... Panekski selle uueks sama lahe nimeks!

      Kustuta
    3. Koolis nii õpetati, et sõnakordusi lauses vältida. Antud juhul siis nimekordusi...
      Aga lahele paneks uue nime küll, sest Eesti poolelt lähtudes on nimi Soome kasuks, kuigi Eesti rannik asub samuti pikalt selle lahe ääres.

      Kustuta
  2. Õhtu käes ja millal see tuul Haapsallu jõuab?

    VastaKustuta
  3. Miks need tormid koguaeg öösse jäävad...?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tumedad sündmused toimuvad ikka pimedas.

      Kustuta
    2. Ja varajasel suveõhtul metsi ja maju räsinud äikesetormid lõuna-Eestis olid nii helged sündmused, et tulgu või veel...

      Kustuta
    3. Pimedust ei jätku igale poole, jumal hoidku!

      Kustuta
    4. Jätkub ikka. Mind korduvalt teatud auku saadetud. Aga must auk pidavat ka pime olema.

      Kustuta
    5. Kaks pangaröövlit leppisid ka kokku, et lähevad öösel vargile. Pika ja mitut löömingut sisaldava diskussiooni järel jõuti arusaamani, et öö on siis, kui on pime. Kas röövimine ka õnnestus, sellest ajalugu vaikib.

      Kustuta
  4. Osmussaarel tuule 30 m/s piir ületatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nüüd mõõdetud 33,9 m/s.

      Kustuta
    2. 36,5. Kas tuleb 40 ära...

      Kustuta
    3. Võiks tulla aga homse kuupäeva sees, sest homme on Eesti absoluutse tuuletugevuse 55 aastapäev.

      Kustuta
    4. Jäi 40-st natuke puudu ikkagi.

      Kustuta
  5. 38.8m/s Osmussaares nats aega tagasi.

    VastaKustuta
  6. Haanin kah hummoku tiba lummõ, lörtsi õnnõs väga tormises es lähä um säne 0 piiren ja mõõdukas tuul

    VastaKustuta
  7. Hommeõhtuse tormi kohta vist pole mõtet uut postitust teha, arvan.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Polnudki plaanis. Homne torm on selles postituses juba sees :)

      Kustuta
    2. Okei. Muidu viimaste mudeliandmete järgi ei pruugi tuulepuhangud homse tormiga avamerel 25 m/s küündidagi.

      Kustuta
  8. Narvas ilmateenistuse mudeli järgi 14 mm sademeid tulemas täna õhtuks. Lumena siis umbes 14 cm, aga kuna see on vesine lumi, siis pigem poole vähem.

    VastaKustuta
  9. Selle tormi maksimum puhang ületas 9.jaanuari maksimumi, mis oli 2005.

    VastaKustuta
  10. Kas 15.nov alates mingi külmenemine tulemas?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Peale mardipäeva nagu pakutakse. Aga vaevalt see pakkumine homme kehtib.

      Kustuta
  11. Tormituul on jälle tagasi. Jälle pimedas.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja/kuumalaine 23.05.2024-02.06.2024)

15.nädala ilm (8.- 14.04.2024)

45.nädala ilm (4.- 10.11.2024)