Suvetorm 2.- 4.07.2023

Uuendatud 05.07.2023 kl 06:41

Lääne-Eesti sajuhulgad ulatusid 30...50mm-ni, mõni erailmajaam näitas näiteks Pärnusse isegi üle 100mm. Pärnu ja selle lähi lõuna-suunaline ümbrus olid seekord üldse õnnistatus vihma ja äikesega.

Sajupilvi arenes laialdaselt, mingil määral sai kastmist tõenäoliselt iga Eesti küla.

Pühapäeva (02.07.) öösel ulatus madalrõhuvöönd lääne-ida suunalisena Venemaa lääneosast kuni Norrani. Mõlemas servas olid keskmed.

Päeval Venemaal olev kese hajus, samal ajal liikus meile lähemale Norras olev kese ja hakkas süvenema.

Õhtuks oli kese Soome lõunaosa kohal, samal ajal tekkis uus kese ka Norra kohal. Meile lähemal, Soomes olevas keskmes oli õhurõhk langenud 985...987hPa-ni. Süvenemine tasapisi jätkus.

Meie ilm oli öösel enamasti sajuta. Hommikul jõudsid Lääne-Eestisse juba tihedamad sajupilved. Sajuvöönd liigub üle Eesti edela-kirde suunaliselt. Sadu oli nii mõnelgi pool tugev, samuti on mõnelgi pool äikest. Teine suurem sajuvöönd liikus päeval üle Lõuna- ja Ida-Eesti.

Vaade arenevale rünksajupilvele 2.07. õhtul kell 19:15.
Ilmakaart 2.07. õhtul kell 21.

Õhtul, vastu ööd, hakkas Lääne-Eesti saarte ümbruses merel uus areng - arenes mitmeid rünksajupilvi, oli äikest ja tugevaid vihmavalinguid.

Tuul puhus edelast ja tugevnes sisemaal puhanguti 15, õhtul Lääne-Eestis ja eriti rannikualadel 19...21m/s.

Soojakraade oli öösel 11...18°C, päeval 15...21°C.

Esmaspäeva (03.07.) hommikuks madalrõhkkond Soome kohal süvenes. Hommikuks oli õhurõhk keskmes 984hPa. Päeval süvenemine peatus ning keerise kese hakkas väga aeglaselt liikuma kirde-põhja suunas.

Meie ilm oli nii öösel kui päeval tugevate vihmahoogude, rahe ja äikesega. Tugevamad sajuvööndid ja äikesed olid öösel Pärnu lähistel, päeval jooksis üle maa 2 liini - üks Lõuna-Eesti kohal algusega Pärnumaalt, teine piki Loode- ja Põhja-Eestit. 

Maapinnast kuni 5...6km kõrguseni oli sel päeval(eelkõige pealelõunal) ka märkimisväärne tuul kõrgemates kihtides ning lisaks ka tuulenihe. Seetõttu oli Paide lähistel näha ka keeristormi alget, kuid välja see ei kujunenud.

Sajualade paiknemine 3.07. hommikul kell 9.
Vaade äikesepilvele 3.07. õhtupoolikul. Pilv ise asus Pärnu linna lähistel.
Ilmakaart 3.07. kella 21 kohta.

Sademetekogus 2.- 3.07 (kella 9st hommikul kuni järgmise hommikuni kella 9ni).
See ei kata erailmajaamu!

Edela- ja lõunatuul tugevnes veelgi - öösel oli puhanguid 18...21, päeval 24...27m/s, maksimaalne puhang registreeriti Osmussaarel (27,5m/s). 

Võis juhtuda, et mõne äikesepilve all oli tugevamaidki puhanguid, kuid ametlikuna need kirja ei lähe.

Päeva jooksul oli ka laialdaselt elektrikatkestusi, vahemikus 3000-5000.

Öösel oli sooja 11...17, päeval 13...20°C.

Teisipäeval (04.07.) madalrõhkkond Soome lääne-edelaosa kohal täitus (nõrgeneb) ja eemaldus tasapisi põhja suunas. Selle mõju meile aegamisi vähenes.

Sademekogus 03.07 kl 9:00 - 04.07 kl 9:00. See ei kajasta erailmajaamade andmeid!


Meie ilma suutis see sellest hoolimata mõneti sajuse ja tuulisena hoida. Sajuvöönd jõudis edelast pealelõunal, selles oli üksikuid välgulööke. Mandril areneb ka pärast seda lokaalseid saju- ja äikesepilvi. (eelkõige Pärnumaa edelarannikul ja Haapsalu-Matsalu ümbruses).

Pärnumaal olev rünksajupilvede kogum 4.07 õhtum kl 19 paiku, nähtuna Virtsu lähistelt.


Edelatuul nõrgenes veidi, öösel ja päeva esimeses pooles oli puhanguid veel sisemaal 14...17, rannikul 18...22m/s.

Öösel olj sooja 12...18°C, päeval 15...21°C, Sajuhoogude all langes 12...14°C-ni.


Kommentaarid

  1. No mis mõte sel kuival siis oli? Kust saab aerosoole pilvede vastu?

    Ning ehk läheb ennustus viltu. Tuul las puhub.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Puhub jah need krdi sääsed ja kihulased minema.

      Kustuta
  2. Lõpuks ometi on see kauaoodatud lääne-edelavool Eestis tagasi. See on Harjumaa ainus sajugarantii. Aga samas need on kõigest hoogsajud...
    Tugeva tuulega saavad ka kõik verdimevad parasiidid natuke surakat.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Muret" on veel vähem poole aasta pärast. Vähemalt detsembris, jaanuaris ja veebruaris on pidev lääne-edelavool. Vabalt võib jõuluõhtul kurke maha teha. Kevade edenedes on ka arktilistel õhumassidel mingi lootus lõuna poole liikuda. Kuigi ka siis ei pruugi need löögile saada. Edela-läänevool keeerdub kevadel tihti sujuvalt lõuna-kaguvooluks.

      Kustuta
    2. Viimases lauses sa ajasid küll ilmakaared sassi. Ikka põhja- ja loodevooluks keerab.

      Kustuta
    3. Ei ajanud segi midagi. Paaril-kolmel viimasel aastal on pigem nii olnud, et loode-põhja suunad kevadel sageli, aga mul on meeles ka veidi varasemad aastad, kui talve ikka ka ei olnud.

      Kustuta
  3. Vaadates sat24, siis edelast läheneb lauspilvisus ja seetõttu jääb homne äikesevõimalus kasinamaks kui prognoositakse, kuna päike ei pääse äikesepilvede arenemiseks maad soojendama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal lauspilves ja vahetevahel piserdab vihma. Ühtki äikesele viitavat pilve pole - hall mass nagu novembris.

      Kustuta
    2. Oi, novembris on väga ilus. Päike tõuseb kell 8, paistab edaspidi otse aknast sisse vastasseina välja. Väga ilus ilm on. Puhub mõõdukas idatuul. Kui aknaklaasidest läbi pimestab Päike, siis aknaraamid lasevad ka värsket õhju läbi ja kardinad liiuguvad. Tõsi, väljas nagu eriti soe poleks, aga ilus on! Ei mingit halli pilvejama. Igatahes 1993 oli sageli nii.

      Kustuta
  4. Ilmateenistuse mudel just uuenes ja see näitab 5. juuliks Pärnusse kokku 112 mm sademeid. See on esimene kord, kui selles mudelis kolmekohalist sajusummat olen näinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. GFS hetkeseisuga küll mingeid väga suuri ekstreemsusi ei näita. Pigem selline tavaline suvine äikesevihmadega ilm, sedagi eeskätt Lääne-Eestis.

      Kustuta
    2. Vaatan ka ,et prognoosid on lahjemaks keeratud

      Kustuta
  5. Lõpuks näeb halli ilma ka Harjumaal, vahelduva eduga sajab ka - suurt vihma veel ei ole näinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loodetavasti see hallus ööks hajub, kuna tahaks merel tekkivaid äikeseid näha.

      Kustuta
    2. Ega see väga tõenõoline pole, et just merel äikesepilved tekivad. Isegi öösel mitte.

      Kustuta
    3. Tekivad. Nt 24. ja 25. august 2020 öösel, august 2014 keskpaigas, samuti öösel.

      Kustuta
    4. Kõva sõna. TEKIVAD! 3 näidet 10 aasta kohta. Jään enda juurde, see pole eriti tõenäoline. Muidugi VÕIVAD tekkida. Muidu poleks ju laevameestel kunagi muret, et äike tekiks või hoovihma sajaks.
      Ma jälle võin lugematu arvu näiteid tuua, kui äikespilved tekivad päeval. Mere kohal tekivad ka, päeval..

      Kustuta
    5. Vastik jama oli 2001. Front, soe ida pool, seisis üle saarte. Mitmeid päevi ja öid järjest oli hallpilves ja ühtemoodi vastik, aeg.ajalt müristas, vahel sadas. Vanemate inimestqaga oli võimatu ühes korteris olla, pidev laul oli, et kiskuge aga kõik juhtmed välja..
      See jant kestis nii kaua, et hakkas juba ununema, milleks neid juhtmeid üldse vaja kunagi oli.

      Kustuta
  6. Kesk-Harjus selle hooaja esimene äike ja padukas.
    Elagu edelavool! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. +1, nüüd siin ikka tuleb mm, muidu sai Tallinn kõik endale täna.

      Kustuta
    2. Vanarahvas õks ütel et põvvalatsõ naarva aga vihmalatsõ ikva. nii siin Haanin

      Kustuta
  7. Ega seda padukat ka vaja ole, need kes siin kommenteerivad ja tugevast vihmast elamust saavad on liiast, põllumehele on vaja vaikset vihma imendub ühtlaselt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vali, kas põud või uputus.
      #EestiIlm

      Kustuta
  8. Ida-Harju põllumees peaks ka nüüd lõpuks rahul olema, midagi ikka päästab.

    VastaKustuta
  9. Ida-harju põllumehel on hetkel 8mm tulnud. Hommikuks ehk on rohkem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei tuld ikkagi midagi öösel.

      Ida-harju põllumees

      Kustuta
  10. Nagu karta oli, saab äikest ikka ja jälle Pärnu.

    VastaKustuta
  11. Tuleb tunnistada, et meil olid ikka targad esivanemad, kes siia Tarbatu kohta elamise asutasid. Äikesed käivad kõigist neljast ilmakaarest mööda, vahel harva, kui mõni pihta tuleb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kes ee ikka tahab välguga pihta saada.. Venelased ihusid seetõttu Tarbatu peale hammast juba 1030. Kole lahing 1224. Eks edasoidi ka. Äikese vastu ikka, hau!

      Kustuta
  12. Ma polegi ainus, kes aerosoole unistas. USA kongress on sama jaburale ideele tulnud. Need tahavad koguni kogu atmsfääri "uueks teha"-gigairw.

    VastaKustuta
  13. Ma lugesin ka kuskilt ,et plaanivad stratosfääri midagi külvata ,et kliimat jahutada. Seal on see ehk isegi ok. aga meil tähendaks see 1980 -te tagasitulekut kus tõelisi suvesi on kümnendi jooksul ehk kaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on ju kõik superlollus see jõgedae tagurpidi käima panemise püüd. Kliima teeb nagunii seda mida tahab, kõigub vaikselt siia-sinna 1980-ndad - täitsa normalsed suved ju! Saaks mõni inimene neist elementaarseet asjadest aru!

      Kustuta
  14. Meil Haanin juunikuu keskmine oll 17, eelmine aasta juuni +18 niiet kraat jahetam aga tuu iist kuivõm

    VastaKustuta
  15. Mis pikemad prognoosid näitavad? Kauaks seda mõnusat sadu jätkub? Muld alles 10cm niiske, oleks 10cm veel vaja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suuremad sajud saavad homsega läbi. Edasi iga päev natuke, lokaalsed hoovihmad vahelduvad laussadudega, kuid laussajud ei paista just üleliia intensiivsed ja pikad hetkel. Pigem sellised paari-mõnetunnised.


      Kesk-Eestis on muide pool tundi tagasi nähtud tekkida üritavat trombi, kuid katseks see vähemalt praegu ka jäi.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood