Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Uuendatud : 21.06.2023 kl 12:36

See ja ka järgmine nädal on suuremalt jaolt kõrgrõhkkonna päralt.


Tuleoht on juba paljudes kohtades väga kõrge, lisaks on väljastatud kõrge temperatuuri hoiatus. Allikas : Ilmateenistuse tuleohukaart ja hoiatuste kaart

Alates 14.06. on üle Eesti välja kuulutatud tuleohtlik aeg. Sellega seatakse metsas olemisele ja tegemistele veidi piiranguid - keelatud on nimelt teha lõkkeid, suitsetada, seda ka RMK ettenähtud grillplatsidel.
Kodus on siiski lõkke tegemine lubatud, kuid seda ettevaatlikult. Hetkeseisuga on lubatud ka valdade - asutuste jaanituled.


Õhumassi temperatuur 1.5km (850hPa) kõrgusel on lähemal ajal 8...14°C ja meile tähendab see 30°C ümbruses pendeldavaid temperatuure. Asja helgem pool on, et öökülmad kaovad. Samas aga piinab põllumehi ja aednikke juba mõnda aega põud ja see jätkub ja isegi süveneb ka edaspidi.

Kolmapäeval (14.06.) oli kõrgrõhkkonna kese Läänemere kohal. Ilm oli selge, nõrga põhjakaare tuulega ja kuum. Sooja oli öösel 5....15°C, päeval tõusis 21...28°C-ni, rannikul 17...19°C.

Neljapäeval (15.06.) püsis kõrgrõhkkond üsna sama koha peal. Jätks  kuiv, päikeseline, kohati ülemise pilvekihiga ja nõrga põhjakaare tuulega ilm.
Öösel oli 8...16°C, päeval 23...29°C, rannikul 17...20°C.

Reedel (16.06.) kõrgrõhkkonna kese Läänemerel hääbus, kuid põhjas - kirdes oli teine kese ning see hoidis meie ilma siiski sajuta ja kuuma. Lõunast lähenes aeglaselt aga madalrõhkkond, seetõttu oli eelkõige Põhja-Eestis oodata idakaare tuule tugevnemist, kuid puhangud jäid ikkagi alla 10 m/s. Ilm oli enamasti selge, vaid Lääne- ja Lõuna-Eestini ulatus lõunapoolse madalrõhkkonna ülemise kihi pilvede serv.
Öösel oli sooja 10...15°C, päeval 24...30°C, rannikualadel 17...20°C.

Laupäeval (17.06.) tuli madalrõhulohk lõunast lähemale, aga samal ajal tugevnes ka kõrgrõhkkond põhja suunas. Lisanduva niiskuse ja läheneva madalrõhkkonna tõttu oli pilv
i enam eelkõige Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuhu jõudis läheneva madalrõhkkonna pilveviirg ning pealelõunal jõudis Saare- ja Hiiumaale ka kerge vihmasadu.
Tuul puhus idakaarest ja on nõrk.
Öösel oli sooja 11...18°C, päeval 25...31°C, rannikualadel 17...21°C.
 

Pühapäeval (18.06.) madalrõhulohk lähenes veelgi, kuid laussajupilved Saaremaast kaugemale ei jõudnudki. Kastetud said ka Kihnu - Ruhnu ja mujal Lõuna- ja Lääne-Eestis tuli vaid mõni piisk.
Öösel oli ilm enamasti selge, läänes ja edelas pilvisem..
Rõhuväli pingestus, idakaare tuul tugevnes veidi, maksimaalsed puhangud 11...13m/s.
Öösel oli sooja 12...19°C, päeval 23...29°C, (saju)pilvede all langes kohati 19...23°C-ni.

Esmaspäeval (19.06.) tugevnes uus kõrgrõhkkond meist kirde suunal ja liikus meile lähemale. Öösel oli vihma peamiselt Edela- ja Lääne-Eestis, päeval kõrgrõhkkonna mõju meile suurenes ja ilm selgines.
Tuul puhus idakaarest ja on küllaltki nõrk.
Öösel oli sooja 12...19°C, päeval 24...31°C, rannikualadel 18...23°C.

Teisipäeval (20.06.) tugevnes
 meie lähistel jätkuvalt seesama kõrgrõhkkond. Ilm oli selge, päeval ka rünkadega. Pealelõunal arenes mõni lokaalne rünksajupilv Hiiumaal ja Pärnumaal Lihula lähistel, mis põhjustasid tugevat vihma ja äikest.
Vaade kella 15 paiku Lihula lähistel arenenud äikesepilvele. Ahto foto.

Tuul puhus idakaarest ja on nõrk.
Öösel oli sooja 10...18°C, päeval 24...31°C, läänesaartel ja rannikul kohati 20...24°C.

Kolmapäeval (21.06.) hoiab võimu enda käes kõrgrõhkkond. Ilm on päeva esimeses pooles enamasti selge, sajuta, nõrga tuulega ja kuum. Alates lõunast on hakanud tekkima laialdaselt rünk(saju)pilvi, mis päeva jooksul hoovihma, äikest ja rahet lokaalselt toovad.
Öösel oli sooja 12...18°C, päeval 24...31°C, kitsal rannikuribal võib jääda 20°C ümbrusesse. 

Kommentaarid

  1. Kui kindel see on, et sajud siia ei jõua? Tundub, et mitte väga

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ühe päeva sees jõuab näidata, et jõuab, siis jälle mitte.

      Hoian silma peal ja vastavalt sellele ka uuendan.

      Kustuta
  2. No ei usu, et päris 32-34 kraadi tuleb :D Euroopa mudel venitab jah seda kuumalainet lõpmatusse, aga 0Z GFS näitab juba 19ndast alatest veidi ebapüsivamat ilma ja sademeid. Aga eks näib, mis saab.

    VastaKustuta
  3. Seda xx-i oleme juba näinud. MAi 3 esimest nädalt. Igat laadi ilma mahtus sinna sisse... Jaa, - Jüri vastu kõik ei saa!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kordan - mitte keegi ei kohusta siin käima ja lugema. Kui leitakse, et see siin nõrk ja ebaasjalik jne blogi, siis on vabad käed lahkuda. Ühe korra juba avaldati kaebust selle XX osas, kui nüüd veel nähakse, milleks siis edasi olla siin vastumeelselt? Alati võimalus mingi teine koht otsida kus neid XX pole :)

      Kustuta
    2. Mulle küll väga meeldib
      - xx, eelkõige just praeguse kuumalaine puhul.

      - xx.xx.2023 meediks veelgi enam, rääkimata - xx.xx.xxxx

      Kustuta
    3. Aga tee siis oma blogi ja pane sinna. Mitte keegi ei keela :)

      Kustuta
    4. Ärge palun riidu minge.

      Kustuta
    5. Ei tahagi kellegagi riidu minna. Lihtsalt ma ei mõista, miks on vaja nende XXide pärast mingit teemat siin aretada. Hetkel on see sellepärast et kuumalaine lõppu ei tea keegi. Kui see saabub või läheb üle 2 nädala, siis teen uue teema, pikemalt pole mütet üht teemat hoida.

      Kustuta
    6. Ma kommenteerisin seda xx'i naljaga suurest armastusest põua ja kuumalaine vastu.

      Praegune formaat on mu meelest väga kohane, arvestades selgusetust kuumalaine lõpu osas, mistõttu ei näe põhjust selle muutmiseks.

      Kustuta
    7. Aa, no siis hästi :)

      Praegu jah üsna hägune see lõpp.

      Kustuta
  4. Niiet tuleb 5 iärjestikune palav juuni. Samas öökülmad ja jahe kuu algus tõmbavad kuu keskmist tublisti alla.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmise aasta juunit on ikkagi üldpildis raske palavaks pidada, +25 kraadi saavutati esimest korda eelmine aasta alles 23. juunil. Tõsi küll +30 saavutati 25. juunil.

      Kustuta
  5. Hm, GFS näitab hetkel peatset sadu nii mis koliseb.

    VastaKustuta
  6. Imestan, et siin GFS mudelit endiselt jälgitakse hoolimata selle järjepidevast möödapanekust.

    Õnneks on ECMWF palju täpsem, mis tähendab, et tõenäoliselt saame ilusaid ja kuivasid ilmasid edasi nautida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja just seetõttu ongi hetkel kuuma lõppu raske prognoosida. Üks põhimudelitest ongi ECMWF mille põhjal teen. Jälgin loomulikult ka muid, aga põhiline ECMWF.

      Kustuta
    2. Ega see ECMWF ka kuigi täpne pole.

      Kustuta
    3. Aga mitte siiski piisavalt, et kagueestlane kindlas kõneviisis hõisata saab, et jaanideni kuiv on. Sinnani siiski üle nädala aega veel.
      Eriti just seal kagus, mis on statistiliselt ju Eesti äikeselisim piirkond.

      Tallinna või nt Pakri kandist hõiskajatel tõesti võib jaanini sajuta olla.

      Kustuta
    4. Üsna piiripealne olukord tundub jah siin lõunas, seega tõesti on praegu veel vara hõisata.

      Kustuta
    5. Tuleb välja, et seekord GFS täpsem.

      Kustuta
  7. Kunagi vaatasin prantslaste ARPEGEd. Nüüd olen avastanud, et sakslaste ICON on päris hea.

    VastaKustuta
  8. Loodetavasti päästeamet keelab jaanipühadel igasuguse lõkke tegemise, seda olenemata sellest, kui hästi on tuleohutusnõuded täidetud.
    Loodus lihtsalt on selleks ajaks sama tuleohtlik kui süütevedelik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda tahaks küll näha, kes sellest kinni peaks. Huvitav, kas kunagi üldse sellist olukorda olnud on, mil tuleohu tõttu keelatakse jaanituli ära.

      Kustuta
    2. Minuteada alles eelmine või üleelmine aasta oli sarnane olukord aga niikaua venitati keeluga ja hoiti hinge kinni kuni jaaniaeg möödas. Arvan ,et see aasta sama lugu. Hirmutatakse (natuke ikka mõjub) aga keeld jõustub näiteks 25 juunist.

      Kustuta
    3. 2021 oli juuni ka kuiv ja ei mäleta, et oleks enne jaanipäeva suurt sadanud, vähemalt Tartus mitte. Mai oli aga oluliselt sajusem, ning 23. ja 24. juunil oli vist äikest ka, seega polnud ikka nii tuleohtlik kui nüüd.

      Kustuta
    4. Mingil aastal oli jah ka väga piiripealne see olukord

      Kustuta
    5. 2021 mais Kesk-Harjumaal uputas (15. ja 22. mail oli tugev äikesevihm, 27. mai oli viimane suur sajupäev) ja 23. juunil kella 13 ajal tuli korralik äikesetorm, mis Tallinnas puid murdis.

      Tänavuaastane ilm on aga igavus kuubis. Üksluine Sahara päevast-päeva.

      Kustuta
  9. Kl. 18:01 -ne. See võis ka 2019 või 2020 juuni olla

    VastaKustuta
  10. Kas mitte 2006 ei jäetud jaanilõkkeid põua tõttu ära?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis võis ka olla aga see venitamine selle keeluga oli hiljem.

      Kustuta
  11. See praegu uuenev GFS lükkab mingid sademed juba pühapäeva peale, aga olukord on väga piiripealne. Suurim tõenäosus vihmaks on vast Haapsalu-Tartu joonest edelas.

    VastaKustuta
  12. Mul seekord panused GFS peal, sademed oleks eriti kasuks praegu ikka - Kagu-Eestlase küüditaksime Siberisse ja las kõrbeb :) Vihma pole pikalt juba tulnud.

    VastaKustuta
  13. Mul pole absoluutselt mitte midagi suviste äikesevihmade vastu, kui need kaasnevad kuumalainete ajal. Ma lausa ootan neid vahelduseks, kuigi enamik ajast valiksin siiski kuiva ja kuuma ilma.

    Nii kaua kuni see 2012 või 2017 stiilis suusakas siit eemal püsib on kõik super - vahet pole, kas siis on 2010. a sarnased äikeserajud või 2002. a taoline kõrb!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täiesti nõus. Mulle meeldib ka kui suvel on soe, troopilist mussooni meenutav vihm, kuid Eesti kliimas on see äärmiselt haruldane. Meile saabuvad tsüklonid peaaegu alati jaheda õhumassiga ja siis on päeval mingi mõttetu +16 kraadi. Pole tõesti suvel vaja seda jahedat ja vihmast jura, mis ülejäänud 9 kuud astas on.

      Kustuta
    2. Äikesehuvilistele kurb teada, aga kliimamuutus tähendabki meil Sahara-suvesid, et olgu kui kuum tahes, aga võimsaid äikesepilvi ja -päevi jääb üha vähemaks. Need 2010 ja 2014 stiilis äikesesuved jäävad varsti minevikumälestustesse, nagu -40 kraadised talvekülmad.

      Kustuta
  14. Kagueestlasele konkreetne küsimus - kas põud meeldib niisama või on kindel (praktiline) põhjus?

    Mulle meeldib 2012 stiilis suvi seepärast, et kastma ei pea ning seega jääb vaba aega ka muule.
    Samas on rohkelt nii päikest, äikest kui lihtsalt põnevaid pilvemaastikke.

    2012 suvel oli mul siin Harjumaal umbes 15 äikesepäeva - esimene 16. mail ja viimane 27. septembril.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna veedan arvestatava aja igapäevaselt õues, siis on väga ebameeldiv, kui sajab ja maapind niiske, eriti jahedate ning pilviste ilmade korral, mil pole ka piisavalt päikest, mis pinnase kiirelt ära kuivataks - see on peamine põhjus, miks põud meeldib.

      Teisalt meeldib põud ka oma olemuselt - sellega kaasnevad kenad päikeseloojangud, lõunamaad meenutav õhkkond jne.

      Kustuta
    2. Mina lisaks, et mulle põud ja tuleoht niisama ei meeldi, kuid suvel on minu jaoks kõige olulisem see, et oleks soe. Ideaalis nii 25 kuni 30 kraadi. Meie laiuskraadil paraku pole niiskeid troopilisi õhumasse, mis tooksid selliste temperatuuride juures sademeid. Meil tuleb suvine soe ainult püsiva kõrgrõhkkonna tingimustes. Põhja-Atlandi tsüklonid toovad ainult jahedust ning 15-18 kraadi vihma ja tuulega pole minu jaoks ikka õige suvepuhkuse ilm, olgu kuitahes ilusad pilved või roheline aed.

      Kustuta
    3. Põud ja kuumus on mõnusad ja nii ei pea sügisel saagikoristusega ka vaeva nägema . Söögipoolise saab ikka poest .

      Kustuta
    4. Suht loll jutt. Kasvatad rukist ja nisu poes või?

      Kustuta
    5. Kas tõesti on jutu iva raske tabada. Lolluse vastu see oligi suunatud.

      Kustuta
    6. Üsna raske oli tabada jah, sest puudus igasugune "emoji" lause lõpust. Tundus täitsa neutraalne jutt.

      Kustuta
  15. GFS 18Z endiselt suure saju lainel 18. juuni paiku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah. Eks vaatab, kas Euroopa mudel on homme ka saju lainel. GFSi häda kipub olema, et ta ülehindab väikeseid muutusi ja võimendab neid. See 18Z tahab ikka väga sajuseks minna. Samas mõnikord on just GFS esimene mudel, mis leiab selle õige päriselt realiseeruva variandi.

      Kustuta
    2. Euroopa mudel ka sajulainel.

      Kustuta
    3. Enam vist pole?

      Kustuta
    4. On 18. juuni. Ei ole sadu. Kas läänesaartel mitte.

      Kustuta
    5. Kus lubatud sadu,
      pühapäev ja kõrbemine siin läänes kestab !

      Kustuta
  16. GFS-il jub ülehomme kõva sadu kohal. Edaspidi kah.

    VastaKustuta
  17. http://wxmaps.org/pix/prec4.png

    Põua kohta pole paha...:D

    VastaKustuta
  18. Meil Haanin leitsak uma 27 tulõ täämbä vist ärä, hummoku oll päävä ümbre rõngas, tu pidi tähendämä et kolmandal pääväl tulõ vihma, kaemi kas lätt täude, kartuli ja aedvili taht vihma. Haina kasvu enämb ei olõ, ka tiikiden vesi alanõs.

    VastaKustuta
  19. Oot, kumb siis peale jääb? Statistiku mainitud suured sajud tulevad kuuajase nihkega siis? :

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kord Piibeleht, kord Vestmann. Tõsi küll, tunne jäi, et alati Piibeleht.

      Kustuta
  20. Kõige tõenäolisem on variant, et Pakri - Kuusiku - Türi - Tartu-Tõravere - Võru mõttelisest joonest edelas olevad alad saavad vihma ja sellest kirdes mitte.
    Mudelid küll näitavad, et justkui kogu Eesti saab 20...30 mm vihma, aga see ei tundu usutav. Soome lahel tähendab idakaare tuul alati kirdetuult ja see ei soosi kuidagi põhja-Eestis hoogvihmapilvede teket. Ja oma pärssiv mõju on kindlasti ka Peipsi järvel, et nt Jõgeva ja Tartu kandis sajupilvi ei teki.

    VastaKustuta
  21. Põhja-Poolas peaks järgneva 4 päeva jooksul rohkelt äikest tulema. Mõned mudelid näitavad briisifrondile (maa- ja meretuule "kokkupõrkekoht") isegi joonpagisid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küsimus on kaugele põhja see asi ulatub.Ning isegi kui sajab ka siin,, ei pruugi igal pool sadada. Hoovihmad on alati ettennustamatusega seoses. Praegu ei soosi kuiv maa rünksajupilvede kohapealset arengut. Pilvede teke peab eemalt kohale tulema.

      Kustuta
  22. Erinevaid mudeleid vaadates mul ka tunne, et see sadu jääb Eesti-Läti piiri taha pidama. Edela nurk ehk saab midagi. Samas tundub, et peale jaanipäeva võib ka sajusemaks minna...

    VastaKustuta
  23. Seda 30 kraadi ei tule. Pilvi on liiga palju lihtsalt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Igal pool ei ole pilvi. Pealegi lubati 25 kuni 30. 25 ikka tuleb...

      Kustuta
    2. Asi ikka päris hull - kaevust hakkab vesi lõppema ja sellist olukorda siin Läänes ei mäletagi . Nüüd oleks kiiresti tõsist sadu vaja aga seda enne sügist ei tule !

      Kustuta
    3. Praegu paistab küll, et peale jaanipäeva läheb sajule ning juuni lõpp ja juuli algus võivad sajusemad tulla.

      Kustuta
    4. Ja jaanipäeval selgub, et 7. juuli tuleb sajune pööre, 7. juulil selgub, et hoopis 15. juulil, siis selgub, et hoopis 20. juulil jne-jne. Ja siis tuleb välja, et peab augustini ootama ning ongi juba suvi samahästi kui läbi.

      Kustuta
    5. Oleks nagu väga kuiv jah. Samas on mõneski kohas veel vett, mis kahel eelmisel aastal vahepeal kuivad olid.

      Kustuta
  24. Homset 31 kraadi samuti ei tule. Hea kui 30 piirgi saavutatakse. Seda enam, et ilmateenistus poolte ilmajaamade näite ei arvestagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On ikka suur vahe kas 29 või 31 kraadi 😎

      Kustuta
    2. On. Isegi 0,3 kraadi on väga oluline vahe. Näiteks 2010 aastal uue kuumarekordi puhul.

      Kustuta
    3. Põld ju kuumarekordit 2010. Kuumalaine pikkus poolteist kuud oli rekordi maiguga. Kuid väga pikaajaline tagasivaade leiaks absoluutse kuumrekordi juulist või ka juunist. Seda pikka aegrida aga paberil (arvutis) meil ei ole.

      Kustuta
  25. Kiitsak ka ei tea mis saab - see harukordne juhus vist :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitav jah, elame aastas 2023, moodsa tehnika ajastul, aga ikka ei saa mudelid pooleteise ööpäeva etteennustamisega hakkama.

      Kustuta
    2. Ebastabiilse ilma arvutamine on ka ebastabiilne. Üldiselt vist ei arvestata ka kohapealset niiske ja lompides maa auramist või selle võimaluse puudumist. Kuigi kindel ma pole ka selles.

      Kustuta
    3. Ja stabiilse ilma arvutamine on stabiilne eksole.

      Kustuta
    4. Veidi stabiilsem ikka.

      Kustuta
  26. GFD on järjekindel: öösel hakkab sadama ja sajab teve homse päeva ja terve esmaspäeva. Vähemalt sama palju, kui detsembris enne sulamist lund sadas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul küll ei näita ükski mudel enam vihma nädalavahetuseks ja esmaspäevaks. Mingi väike hoovihma võimalus on, aga suuremat sadu ei paista.

      Kustuta
    2. ISvinite, GFS mõtlesin. Aga muidugi, eks paista. ERR uudised olid ka päris tagsihoidlikud vihma osas homseks. "Kohati sajab hoovihma". Nojah.

      Kustuta
    3. Ei tulnud siin Kohatus tilkagi , kari ilmateadlasi riigi palgal !

      Kustuta
  27. Paistab nii, et vihma eriti ei tule järgmisel 2-3 päeval. Sõrve poolsaar võib saada sutsaka homme õhtul, aga kõik sõltub sellest, et kui palju mõju avaldab kirde suunas asetsev kõrgrõhuala.

    Kuumalaine ning kuivus peaks jätkuma vähemalt juulini, aga see ebakindel pikk prognoos hetkel. Uuel nädalal võiks 30*C ära tulla ka, aga see sõltub paljudest väikestest faktoridest.

    Proff on rääkinud!


    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin on kõik profimad kui sina.

      Kustuta
    2. EMHI ennustab täna õhtuks saartele vihma ja äikest. Kui tõenäoline see ennustus on?

      Kustuta
    3. Pilvede areng mitmel pool juba alanud, aga pigem jäävad vihmad siiski lokaalseks ka väheseks, kui neid üldse tuleb.

      Samas ei tea , praegu ikka tõesti väga lahtised ja ebakindlad prognoosid.

      Kustuta
    4. Tartus on täna rünkpilvi näha. Aga need on veel üsna väikesed ning samuti on idakaare tuul. Idakaare tuul põhimõtteliselt nullib siin äikesevõimaluse, kui ei ole just äärmiselt ebapüsiv õhumass. Juuni-juuli 2021 oli sama kord, et silmapiiril oli suuri äikesepilvi näha, aga Tartusse ei jõudnud mitte kui midagi selle idatuule tõttu.

      Kustuta
    5. Täna jah lapikud hea ilma rüngad. Vihma ei tule.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
  28. Tuleohu skaala lõpeb 30 000 peal. Kas see number tähendaks isesüttimist ?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis on loodus sama tuleohtlik kui süütevedelik või bensiin.

      Kustuta
  29. Ei, päris ise ikka ei sütti midagi. Kunagi, vist oli 2001 või 2002. a, tõusis tuleoht sellest kõrgemalegi, kuhugi lausa 35000 kanti. Metsatulekahjusid oli tol korral muidugi palju tõesti, terve Lõuna-Eesti oli täis kõrbelõhna ja kollakaspruuni suitsuvinet.

    VastaKustuta
  30. Meil Haanin ka tääbä jälle leitsak +28 nõrk kirde tuul mõni ütsik pilv uitas taivad vaatasi ummi vannu ilmandmid ja ette sattus 17 juuni 2014 kui sattõ rahet lumõlörtsi ja välän oll +1,5 ka järgmine hummok oll +1 ja päiv jahe +8 ringin

    VastaKustuta
  31. Huvitav, et Lõuna-Soomes oli täna mitmel pool äikest, aga siin Eestis polnud hoovihmakestki. Ja Soome asub kõrgrõhukeskmele lähemal kui Eesti.

    VastaKustuta
  32. Liivi lahel ja Sõrves nagu miski sadu oleks. Isegi vist Kuressaare ilmajaam kuskil seal meres oleval neemel nagu näitaks seda.

    VastaKustuta
  33. Haapsalus tuli 30*C kraadi ära täna. Vaatan jah, et Saaremaa saab kergeid sademeid hetkel, aga homme peaksid saama korralikuma sahmaka. Äikest või üksikuid sademeid võib saada homme ka Võru-Valga-Pärnu-Haapsalu mõttelisest joonest edela poole olevad alad, aga see on paras loto, kui prognoose vaadata.

    Proff on rääkinud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seega tänavune juuni liigitub taas soojade hulka ja 30+ kraadiste maksimumidega suvede jada taas pikem.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
    2. Kuna Haapsalu ilmajaam pole ametlik, siis see 30 kraadi ei lähe arvesse.

      Kõige profim on rääkinud!

      Kustuta
    3. Kahju.

      Kõige profimast profim on rääkinud!

      Kustuta
    4. Ma ju ütlesin sm "Proff on rääkinud"-le, et me teised oleme kõik veel profimad.

      Kustuta
    5. Teisipäeval ja kolmapäeval peaksid temperatuurid uuesti sinna 30*C ja peale tõusma.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    6. Eh. Tartus oli kunagi eksponaat "hull teadlane". Nüüd on see siin.. Ilma sõnata "teadlane".

      Kustuta
  34. Accuweather võttis just 23. pealt vihma ära. Poleks uskunud , et 3. aasta järjest nii taeva poole vahin.

    Ida-harju põllumees

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas vili põllalt vastu vaatab? Suvivili suht ikaldus juba

      Kustuta
    2. Talinisu on ka päris õnnetu. Taliodral oleneb kohast. Suviviljad on 0 nagu viimased aastad ikka.

      Kustuta
  35. 06Z GFS näitab 3. ja 4. juuliks rekordilist kuumust. Aga noh, sinnani on veel aega ja üldine trend on, et peale jaanipäeva läheb jahedamaks ja sajusemaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui isegi see on ebaselge, mis ilm saju osas täna õhtupoole tuleb, mis siis veel ettepoole ennustada.

      Pika kuivuse järel selline kahtlane hoovihmavõimalus ei ole just lootusrikas. Kui senimaani oleks kogu aeg sadanud, siis praegune ilmapilt tähendaks küll, et sajab aga muudkui edasi. Kõigi põllumeeste suure vandumise saatel, nagu praegugi, see aspekt oleks sama.

      Kustuta
    2. Tegu tuulise ja tõenäoliselt ka mõningase pilvisusega ilmaga. Seega kui ka 19-20° isoterm jõuab, siis rekordsooja meile see ei tähenda. Maksimaalselt +30

      Kustuta
  36. Senimaani kuni laussadu oodata pole, siis ei maksa põllumeestel rõõmustada. kõva lühike hoogvihm teeb kasu asemel pigem kahju.

    VastaKustuta
  37. Valga peaks varsti saju kätte saama.

    VastaKustuta
  38. Kui on põud jaani ajal, küllap siis uputab jõulu ajal.

    VastaKustuta
  39. Ilmamudelid lubavad üksikuid sademeid kolmapäeval peale lõunat ja neljapäeval peaks tulema juba korralikult koos äikesega, aga tundub, et sademete hulgad saavad olema ebaühtlased üle Eesti ehk on kohti, kus saadakse heal juhul tolm kinni ja kohti, kus tuleb korralikult.

    Proff on rääkinud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Reedel oleme targemad, kas ja palju neljapäeval sadas.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
    2. Kesk-Harjumaa kant vaevalt saab. Siin on suvel ainus sajulootus laussajuga. Hoogsajud lähevad siit kas mööda, lähenedes hajuvad ära või tekkivad pilved saavad sajuküpseks vahetult pärast siit eemaldumist.

      Kustuta
  40. Kui kindel see on? Nüüd pidi ka GFS järgi tulema, aga tutkit, euroopa mudelil oli õigus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Saaremaal sajab. Mitu tundi juba. Kuigi päris nõrgalt.

      Kustuta
    2. Läheb neljapäevase sajuga samamoodi, et tuleb ja tuleb, aga ei tulegi. Küll näete.

      Kustuta
    3. Ainult Saaremaal ja Pärnumaal sadas vist... siin Tartus ei tulnud midagi. See neljapäevane sadu tundub laialdasem ja see on igas mudelis praegu sees. Siiski on tegemist äikesevihmaga ning vabalt võib juhtuda, et mõnes kohas ei tule rohkem kui paar tilka.

      Kustuta
    4. Meil siin Iduveres sadas küll korralikult ,päästis hullemast jamast 😉

      Kustuta
    5. Hetke prognoosid on juuni lõpu sajud ka ära kustutanud. Sinna on küll aega , aga vaevalt see 22 lubatav sadu üksi suurt pilti muudab (kui üldse siia jõuab). Viimaste aastate kogemus vähemalt näitab seda. 2021 tuli ka jaanilaupäeval täitsa korralik (äkki oli 18mm)äiksevihm aga see kadus nagu musta auku. Ja siis oli mai lõpus veel vihma ülearu.Tookord muidugi taliviljad päästis hullemast aga nüüd on nedega ka juba hullud lood.

      Ida-harju põllumees

      Kustuta
    6. Tänane Euroopa mudel näitas, et peale jaani pääsevad tsüklonid rohkem löögile, aga 06Z GFS näitab juba uue kõrgrõhkkonna tekkimist ja leitsakut. Nii et olukord on endiselt ebaselge.

      Kustuta
    7. Loodetavasti siis Euroopa mudeli väljund realiseerub.

      Kustuta
  41. Leedus ja Lätis korralikud äikesevööndid, aga Eestisse need ei jōua ilmselt.

    VastaKustuta
  42. Nagu 14.juunil arvasin ei tule jaanitule tegemise keeldu. Mis põhimõtteliselt tähendab ,et kõik on lubatud. Koroonaaeg juba näitas ,et niikaua kuni mask oli soovituslik oli selle kasutamine nii kuidas juhtus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küll tuleb see keeld ka !

      Kustuta
    2. Nojah, eks loodetakse selle peale, et neljapäeval ja reedel päeval sajab piisavalt, et kõige suurem tuleoht möödub. Mis muidugi ei tähenda, et ohtu enam pole.

      Kustuta
    3. Mask. Krt. Sest pold ju iskit abi. NAgu mürgisüstidest.Neist oli küll abi. Inimeste hävitamiseel.

      Kustuta
  43. Meil Haanin ka 30 kraati kuuma, kõik kõrbõs ikaldus aasta tulõman, kartol kannatas, aidviljast kõnõlamata. Ega tundus et lähiaegadel vihma luuta ei maksa, ida kirde tuulõ, mäletän, et kui poiskõnõ olli siis juulin es ole inämb lehmile rohelist tuua, kõik oll kõrbõnu. Halb um tu et vii puudus tulõ.

    VastaKustuta
  44. Kuiv ja kuum on täna igal pool tagasi, ka seal, kus eile õhtu veidi sadas-

    VastaKustuta
  45. Hetkel paistab, et tuleb korralik raju äikese päev neljapäeval, aga kolmapäeval vaataks siis üle, et kas see saab ka reaalsuseks.

    Proff on rääkinud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks reedel näeme, kui raju neljapäev oli ja seda eelkõige Ida-Eestis. Läänes on sadusid vähem ja nõrgemad.

      Profist profim on rääkinud!

      Kustuta
    2. Kui see hull kuuti ei kao, siis pole mõtet siin ringi vaadatagi. Kahju, et see mudaprof rusikate kaugusel ei ole..

      Kustuta
  46. Et siis neljapäeval saab Harjumaa ka lõpuks kastetud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis vist lõunapoolne jääb ilma?

      Kustuta
    2. Ära igaks-juhuks veel hõiska.

      Kustuta
  47. Eilsed mudelid olid vägevad. Kui ma täna seda euroopa; gfs ja iconit võrdlen, siis järgi on vaid riismed. Aga ei imesta, kui homme on hoopis midagi muud. Mul tuttav ütles, mida sa vahid ja võrdleid neid koguaeg- neljapäeva õhtul näed kas ja kui palju tuli seda sadu ..peab vist nii talitama jah :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See neljapäeva sadu jaguneb ilmselt jah väga ebaühtlaselt, kuigi ilmateenistuse mudel näitab isegi laussajuvööndina seda. Läheb ilmselt nõnda, et kuna sadu saabub paar tundi liiga vara Lääne-Eesti suhtes, siis Ida-Eesti saab korraliku joonpagi. Väike-Maarja kant saab ilmselt kõige rajumalt pihta.

      Kustuta
  48. Ametlik 30 kraadi nüüd mõõdetud Kuusikul ilmastik.ee 16:30 uuenduse järgi.

    VastaKustuta
  49. Ilmateenistus näitab Kuusiku maksimumiks jah +30,2

    VastaKustuta
  50. Oleks aeg vist sadude kohta uus postitus teha?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See nagu ajaloolaste rida rohkem. Mööda arhiive ronida.

      Kustuta
  51. Jah, uus postitus oli tegelikult eile valmis juba. Tunni - paari pärast saab ülesse pandud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023