Maalehe ilmatarkade prognoos täispikkuses

Panen suure huvi tõttu siia Maalehe ilmatarkade artikli täispikkuses : 


AARNE OTS : „Kes tahab päikeselist ja sooja suve, siis see aasta on tema aasta,“ sõnab Maalehe ilmatark Aarne Ots Viljandi lähedalt Sürgaverest. Juba juuni tuleb soe, kuu keskmine on +15–16º, edasi juuli +17º ja august +18º kanti. Kõik üle normi.

Ent Ots rahustab kuumakartlikke: põrgukuuma suve pole vaja peljata. „On lihtsalt kuum suvi. Igale kuumalainele järgneb jahedam aeg,“ selgitab ta.

Nende kuumade päevadeni läheb aga veel aega, hakkavad pihta pärast jaanipäeva. Sinnani on ilm sageli selline, nagu maikuu ilusamatel päevadel on seni olnud.

Juuli lõpp ja augusti algus tulevad Otsa prognoosi järgi ilmselt väga kuumad ja välistatud pole isegi Eesti uue kuumarekordi sünd. Praegune on +35,6º ja Ots pakub, et tulla võib vähemalt 34–35º.

„Võimalik kuumarekord või siis suve maksimum võib jääda augusti esimestesse päevadesse. Muidugi, kui ta ei tee seda ära juba kuskil 20. juuli paiku. Aga sellele järgneb kas siis hirmus paduvihm koos rahega või midagi sihukest,“ arutleb ta.

Kui mingi torm suvel tuleb, siis just tolle 20. juuli kandis vähemalt Edela-Eestis või siis seal mere pool. Äikesetorm lõpetaks suure kuumalaine.

Sel aastal tuleb Otsa sõnul ikka päris põuda, aga on siiski lootust, et põllumees suurest osast saagist ilma ei jää – vahepeal siiski kastab. „Saame paduvihmasid, suure koguse korraga ja siis on jälle pikk paus. Mõni paik saab vett, aga teine ägab kuivuses,“ prognoosib ta.

Viljalõikus algab kuiva suve tõttu tavalisest varem: „Juuli teine pool ei ole sajune. Augustis võib paiguti häda teha, et sajab liiga palju korraga.“

Ots näeb tänavust suve kulgevat ühest äärmusest teise: on kuumalaine ja siis jälle jahe. „Aga augusti lõpp vajub ära, läheb järsku jahedaks ja suvi kipub otsa saama,“ lisab ta.


Maalehe ilmatark Jüri Ojasoo Hiiumaalt prognoosib samuti ilusat suve: kuna kevad on olnud keskmisest soojem, peaks samamoodi suvegagi minema. „Varasemate aastate põhjal on vaid 15% ulatuses läinud vastupidi,“ on ta kogenud.

Ojasoo tõdeb, et suviselt soojaks läheb küll alles veidi enne jaanipäeva. Keskmisest niiskema juuni tõttu tuleb jaaniõhtul sääsenuhtlusega arvestada, aga ülejäänu peaks igati meelepärane olema: ei saja ja päeval on üle +20º. Kuu lõpus on oodata ka üle +25º.

Heinakuu on Ojasoo prognoosis kõige soojem kuu. Väheste sademete tõttu puhkajatele ideaalne, samuti heinateoks.

Keskmine temperatuur võib tulla kaks-kolm kraadi tavapärasest kõrgem. Kõige soojem on kuu esimeses pooles, saartel kuni +30, mandril mõni kraad ülegi,“ pakub ta.

Lõikuskuugi tuleb normist soojem. Päeviti valdavalt üle +20º ja kuu keskelgi võib küündida veel üle +25º. Viljalõikuseks igati sobilik.


Kased urbi täis, kuidas vihtu teha?

Maalehe ilmatark Arvo Saidla Rapla lähedalt Koikse külast peab suve ennustades tähtsaks ristepäeva tuuli. Tänavu oli ristepäev nädal tagasi, 18. mail.

„Ristepäeva tuul puhus loodest, mis tähendab, et tuuled on suvel sageli külmadest suundadest ja hüpersuperkuuma suve on palju tahta,“ selgitab ta.

Ilmatark peab suve siiski ilusaks: kuigi mullusest jahedam, siis keskmisest jahedam ta õnneks ometi pole ja eelolevale suvele on iseloomulik palju päikest.

Nii jaanilaupäev kui ka jaanipäev on kuivad ja kenad, sooja 23–25º. Edasi läheb ilm veelgi etemaks. „Sooja poolest peaks juuli kõige kobedam tulema, parim puhkusekuu seegi kord, kuid kahtlen, kas +30º tänavu tuleb,“ arutleb ta.

Päikeseline on augusti esimene poolgi. Pigem suvise näoga ilmad kestavad poole septembrini. Rohke päikesepaiste kõrval on suvele iseloomulik talvega sarnane ilma pendeldamine: kord on soojem, kord jahedam periood. Juuni alguses võivad öökülmad nõrgemaid taimi näpistada.

Vihma tuleb Saidla sõnul tema piirkonnas Kesk- ja Lääne-Eestis terve suve jooksul üsna vähe. Selle üks märk oli lepaurbade vähesus. „Kevade esimene äike tuli minu kodu kanti ida poolt, mis tähendab, et ka äikseid vähemalt siia kanti eriti tulemas pole,“ märgib ta.

Vastupidi lepaurbadele on kaseurbi rohkelt, mis peaks tähendama head saagiaastat. Seega nii palju peaks sademeid siiski tulema, et põud saagile suurt põntsu ei paneks.

„Ma pole varem näinud kaskedel nii palju urbi. Ei kujuta ette, kuidas tänavu saunavihtasid teha, kas peab võtma peenikesed küünekäärid ja hakkama urbi välja nokitsema...“ sõnab Saidla.


Maalehe ilmatark Jaan Kalda Pärnumaalt Kurgja lähedalt Suurejõe külast on täheldanud, et mai on vägagi tuuline olnud. Sellel on oma tähendus ka suveilmale.

Mida rohkem on maikuus tuult, seda ilusam ja vaiksem tuleb suvel,“ on ta varasematel aastatel tähele pannud ja usub tänavugi nii minevat.

Lühikesed püksid said liiga vara jalga...

Ent ilmal on tänavu Kalda sõnul jukerdamise maik kangesti juures. Soe ja jahe aeg on sel kevadel mitu korda vahetunud ja sedasi jääb veel mõneks ajaks. Ka juunis on jahedamaid sutsusid sees. Seetõttu ei tihka ta väga kuuma suve lubada.

Läinud nädalal üle vaadatud sipelgapesad andsid oma lamedusega talle märku, et sipelgatel vihmakartust pole – laiutavad. Vihmase suve korral ajaksid nad pesa kõrgemaks. „Kuivem on suve esimene pool, teisel poolel vihmavõlg veidi väheneb, õnneks jõutakse vili enamasti enne ära võtta,“ prognoosib Kalda.

„Suvi pakub igaühele midagi, et ei oleks kellelgi ütlemist,“ lausub ta kokkuvõtteks.


Maalehe ilmatark Ants Põldoja Paldiskist oli optimistlik ja pani juba soojal 11. mail lühikesed püksid jalga, uskudes, et ega päeviti enam alla +15º ei jää. Tegelikult ikka jäi. Aga lühikeste asemel uuesti pikki panna ta ka enam ei tahtnud.

Viimased suved on meid tema sõnul ära hellitanud. Kaks suve järjest on soojad olnud: eelmine oli soe, aga üle-eelmine lausa rekordiline. Ent Põldoja mäletamist mööda ei ole Eestis kolme päris sooja suve järjepanu olnud. Küll aga on olnud kaks palavat ja siis üks natuke keskmisest soojem ning ta usub, et tänavugi tuleb selline. „Aga selliseid pikki kuumaperioode nagu kahel viimasel aastal ei tule, on lühemad,“ pakub ta.

Juuni sarnaneb jaanipäevani suuresti maiga. Palju on +20º ümber päevi, kuid üle +25º eriti mitte. Aga ka jahedaid päevi palju ei ole.

„Juuli peaks kõige soojem tulema – selle tõenäosus on tavaliselt 70% vähemalt, ja kui ma nüüd niimoodi ennustan, on see kõige lollikindlam asi,“ naerab ta.

Sademeid on vähe olnud ja selline ilm jätkub jaanipäevani. Siis hakkab ilm vihmasemaks muutuma. August on tavapäraselt kõige sajusem suvekuu, nii ka tänavu ja võib isegi normist veidi rohkem sadada.

Suveks peetakse aega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur küünib vähemalt 13 plusskraadini, ja see kestab tihti veel septembri esimeses dekaadiski. Aga suvesid on lõppenud ka augusti keskel.

„Minu uurimise järgi läheb august järsult külmaks kuskil kuu keskel, kui enne on olnud väga kuum periood. Aga kui seda ei ole, siis tavaliselt läheb august külmaks aeglaselt ja sujuvalt ning nii on küllap tänavugi,“ annab Põldoja lootust, et tänavu suvi varakult ei lõpe.

Kuigi suvi ei tule väga kuum, on ülekaalus siiski ilusapoolsed ja lihtsalt soojad ilmad. Sobivad puhkusekuud on nii juuni, juuli kui ka august.

„Ega juunigi hull ole, aga siis me ei saa veel sooja suplusvett, see juunis soojaks ei lähe,“ märgib Põldoja.


Sünoptiku pilk: vihma kasinalt, sooja heldemalt

Taimi Paljak, ilmateenistuse juhtivsünoptik

Mais on kõrgrõhkkondadel ülekaal olnud ja meil sageli silma rõõmustanud kevadiselt kirgas päike, mis on õhku jõudsalt soojendanud. Pärast lühikesi külmalaineid on temperatuurifoon üsna kiiresti taas tavapärasest kõrgemale kerkinud.

Suve alguses tõenäoliselt jätkub sama ilmamuster ja antitsüklonaalne protsess atmosfääris annab enamasti eelise kuivema ilmaga kõrgrõhkkonnale. Lühemaks ajaks meie maile laienevad madalrõhkkonnad tõmbuvad kiiresti kaugemale ega suuda piisavat niisutust anda.

Lisaks kujuneb Euroopa väravasse, Briti saarte lähistele blokeeriv kõrgrõhuala, mis on Atlandi madalrõhkkondadele tõkkeks ees. Need ei pääse ühes ookeanilt kaasatoodud niiskusega kiiresti Euroopasse, vaid jäävad kas Islandi lähistele tiirlema või trügivad üle põhjalaiuste ida poole ja kaotavad pikal teel suure osa niiskusest, nii et meie maile jõudes on sajuhulgad üsna väikesed.

Seega on pärast sajuga kitsit kevadet oht, et ka suve esimeses pooles tuleb vihma üsna kasinalt. Aga sooja saame heldemalt, mis kergitab temperatuurikõvera paljuaastasest keskmisest kõrgemale. Kindlasti tuleb sekka lühiajalisi vihmaseid ja jahedamaid perioode, aga need ilmselt pikalt kesta ei saa.

Pärast suve harja või siis augustis saavad madalrõhkkonnad meie ilmas enam sõna sekka öelda, sagedamini vihmahooge tuua ja äikesele voli anda. Viie- kuni seitsmepäevased kuumemad kuivad perioodid vahelduvad sissetrügivate jahedamate ja vesisematega, mille tulemusel lõikuskuu tervikuna annab paljuaastase keskmise mõõdu välja.

Suvekuud kokku jagavad meile aga sooja keskmisest rohkem – kõige suurema panuse võib anda juulikuu. Sademeid on tavapärasest kasinamalt ja eelkõige suve esimese poole arvel.


Allikas : Delfi, Rein Raudvere  (klikka nime peal, avaneb artikkel)

Kommentaarid

  1. Statistik siin: Kõige lähemale tõele on minu arvates Ants. Sajab ehk veelgi rohkem. Natuke on veel vaja neid sadusi oodata. 2016 tuli näiteks pea juuni keskpaigani oodata. Samas Aarne. Juuli keskmine +17 on normist veidi külmemgi Viljandis aga mitte normist soojem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jääd endiselt oma ennustusele kindlaks, et 10. juunist läheb sajule?

      Kustuta
    2. Statistik siin: jään kindlaks ja pigem hakkab sadama varem kui hiljem (10 juuni suhtes).

      Kustuta
    3. Tänan. Jään ootama.

      Kustuta
    4. Ehk teisisõnu see mõttetu "mittekui-midagi-ei-toimu" ilm jääb 10. juunini kestma.

      Kustuta
  2. Kas mõni neist ilmatarkadest on teadaolevalt aastast aastasse õigesti ka ennustanud? Tasub siis tema juttu kuulda võtta

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vastan. Ei ole. See kehtib kõigi ilmatarkade kohta.

      Kustuta
  3. Lõuna-Soomes peaks täna hommikul ja ennelõunal olema äikest, aga Eestis on vaid mõned kerged vihmasabinad pärastlõunal ja seda eelkõige Viru- Järva- ja Jõgevamaal.
    Aga kõva tuul tuleb ikka, see loomulikult ära ei jää.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa panid ikka täitsa kümnesse

      Kustuta
  4. Mäletan, et enne möödund talve oli samasugune "harukordne üksmeel", et talv tuleb külm ja stabiilne. Mingil põhjusel ma ei mäleta et talv oleks stabiilne ja külm olnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 10 aastat tagasi oli viimane enam-vähem stabiilne talv. Aastavahetuse sula oli üks paha asi ja ennustas talve kiiret lõppu, aga see läks õnneks üle.

      Paneme suve ennustusi tähele: seda lugedes tuleb väga mullune suve lõpp ehk augusti lõpp meelde, kus suvi järsult lõppes. Ning oi üllatust, seda ennustatakse ka tänavuseks aastaks... Ning kui soojus veninuks mullu septembrisse, lubataks tänavuseks kuuma septembrit...

      Nii ennustatakse ilma! Vaatame,. mis mullu juhtus ja ennustame sama uuesti! Nii on ka selle suve soojusega. Olnuks mullu külm suvi, lubataks praegu ka külma.

      Kustuta
    2. Viimane stabiilne talv oli 3 aastat tagasi. Tõsi, stabiilselt soe.

      Kustuta
    3. Eks nii saab ka vaadata. Peale 2019/2020 talve (talve???) on jah stabiilse soojasupi sisse mõni lumisem ja külmem periood mahtunud. Milline korralagedus!

      Kustuta
    4. jah, 2020/21, 2021/22 ja 2022/23 talved on veidi külmemad ja lumisemad olnud võrreldes sellega, mis vahepeal 2014 kuni 2020 perioodil oli. 2018 veebruar/märts oli vist selle perioodi kõige talvisem aeg. 2016 november ja 2019 jaanuar olid ka, aga ka siis järgnes mingi soojem periood kohe.

      Kustuta
  5. Mudelid on läinud jaheda loodevoolu lainele (nagu oma 25. mai 2023, kell 13:14 kommentaaris mainisin...) ja tänane ilm on hea näide sellest, mis nüüd juunis ees ootab. Vihma eriti ei tule, aga sooja ka mitte. Üsna mõttetu ilm. Sportimiseks ja füüsilise töö tegemiseks ehk sobib, aga muuks mitte. Päikesepaisteline ilm läheb mingi külma õhumassi ja päeval tekkiva kihtpilvesaasta tõttu raisku ja samas põllumeestele ja aednikele vajalikku vihma ka ei tule...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaal päike ja pilvesaasta vähe.

      Kustuta
    2. Kihtpilvi esineb suvepäevadel suht harva, pigem öösiti. Süggistalvisel ajal on need üks suur nuhtlus küll.

      Enamjaolt on need päevased sooja poolaasta pilved rünkpilved või kihtrünkpilved. Tõsi, need viimased väga ei hooli, kas on öö või päev.

      Rünkpilved võivad areneda ka rünksajupilvedeks. Need võivad ka mõnikord õhtut laiali minna, kuid ei pruugi, oleneb konkreetsetest tingimustest.

      Kustuta
    3. Mõtlesingi neid kihtrünkpilvi. Sellised lapikud, mis ei arene rünksajupilvedeks, aga võivad siiski liituda suurteks pilvelaamadeks, mis pea kogu taeva katavad. Ja 16-18 kraadise ilmaga ongi see, et päikesepaistega on üsna meeldiv ja suvine, aga nii kui need pilved ette jäävad, hakkab jahe.

      Kustuta
    4. 16...18 kraadi on isegi hästi võrreldud. 2. ja 3. juuni paiku hea kui päeval 10...12 kraadigi tuleb.

      Viimased mudeliuuendused on juuni algusest kõik 20+ kraadised päevad asendanud mingi 10...16 kraadistega.

      Kustuta
  6. Meil Haanin täämbä väga jahe 13 kraadi ringin külm loodõ tuul sirel ka õitsõs vihma tulnu ei olõ muld nigu tuhk, kui nu ennustuse täüde lätvä et inne juulit vihma ei tulõ siis um ikaldus ei saa kartolit ega leibä.

    VastaKustuta
  7. Mingi tobe vine on ka juba mitmendat päeva, kui muidu nagu pilvi suurt polegi. Mingit kõrged ja üsna hõredad kiudkihtpilved, nii nagu näib.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah. Neljapäevaks oli kiudpilvi ennustatud, aga miks eile ja täna ikka veel mingi vine on, ei tea. See nii hägus ja hõre ka, ei tundu nagu tavalised kiudpilved.

      Kustuta
    2. Eks see kuivusest tingitud tolm ole. Tuul ka viimastel päevadel tugev olnud, mis tolmu õhku paiskab.

      Kustuta

    3. Ei tolm see ka pole. Eile õhtuks sai taevas üsna siniseks, täna päev otsa jälle enam ei olnud. Tuult pole ka suurt enam olnud.

      Kustuta
    4. Satipildil oli seda vinet tegelikult hästi näha.

      Kustuta
  8. Valgas tuleohuindeks juba üle 10000:
    https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

    VastaKustuta
  9. Kas ma saan õigesti aru, et suvisel ajal on nii : Kirde- , põhja- ja loodetuuled tähendavad külma ja kuiva. Ida- ja kagutuuled toovad kuiva ja kuuma. Lõunatuuled toovad sooja ja vihmast ilma. Edela- ja läänetuuled toovad jahedat ja vihmast. On umbes nii?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esiteks, oleneb otseselt rõhkkonnast. Madalrõhuala puhul toovad kõik tuulesuunad sajuse, kõrgrõhkkonna puhul kuiva ilma.

      Teiseks, oleneb asukohast. Sinu pakutud esimene variant saab nt Harjumaa osas jaatava vastuse, aga nt Võrumaa puhul nii ja naa.

      Kustuta
    2. Üldjuhul on õige see, et suvel toovad edela, lääne, loode, põhja ja kirdetuueld jahedust. Kõige külmemad ilmakaared on üldiselt loode-ja põhjasuunalt. Loodest, põhjast ja kirdest tuleb üldiselt aastaringselt külma, läänest ja edelast tuleb, nagu vist kõik igal aastal pikalt on näinud, toovad talvel sooja. Külmim tuulekaar on keskmiselt talvel vist kirre. Ka suvel võib sealtkandist väga jahedat tulla, kuid mõnikord ka mitte eriti külma. Loodest, põhjast ja kirdest võib tulla pigem kuiva, kuid ka sajud, eriti hoogsajud pole välistatud. Siis on eriti kõle.

      Siin kogu aeg tuuakse näiteks seda 14. juunit 2014, kuigi mina seda suisa nullilähedasena siiski ei mäleta. Et külm oli ja aeg-ajalt vihma ja rahet sadas, seda küll. Tuul oli just sealt põhja-loodesuunalt. See 14. juuni on huvitav päev küll: ka 1989. aasta 14. juuni oli väga külm, siis tuli külm ja kõle vihmasegune ilm just kirdetuulega. Päev hiljem pöördus tuul kirdest itta ja uus front tõi sealtpoolt juba märksa soojema õhu.

      Nii et soojad suunad on suvel ida, kagu ja lõuna. Üldjuhul on lõunasuund keskeltläbi kõige sajusem suund, kuid sadada võib muidugi iga tuule suuna korral.

      See üldistus, rõhutan, on üldistus, mõnel konkreetsel juhul võib esineda erandeid.

      Need ida ja kagu on üldiselt talvel külmad kaared, lõuna mitte just väga külm. Eriti just lõunatuule puhul on talvel oluline, kas oleme kõrgrõhuala või madalrõhkkonna haardes.

      Veel kord, see jutt ei ole aksioomide rida.

      Kustuta
    3. Nojah, sajuse lõunasuuna all pidasin silmas võrdlust vaid ida-ja kagusuunaga... Samas paneme tähele, et mõningi kord pöördub sajuse läänetsükloni eel tuul kagusse või koguni itta ja meile näib, et sadu tuleb neist kaartest. Asi on tegelikult selles, et tsüklonis käivad pilved tuulte järgi ringiratast ja mele kohale jõuavad sajupilved spiraali mööda liikudes. Nii on ka lõunast põhja liikuva tsükloni korral. Kui meie jääme siis keskmest läände, keerduvad pilved meile põhjakaart mööda kohale. Üldiselt pole siis ka sooja muidugi loota.

      Kui läänetsüloni kese möödub meist piisavalt põhja poolt, siis on mäng aus: läänest tulev sadu tulev edela-läänetuultega. Samuti tulevad lõunatsüklon koos lõunatuulega, kui tsüklopn meist lääne poolt möödub. Muidugi, tsükloneid võib igast suunast tulla ja keskmed võivad meist ühelt või teiselt poolt mööduda. Vastavalt siis tuule suunad.

      Muidugi tulevad ka kõrgrõhkkonnad mingite tuultega, kuid tuuled on siis vaiksemad ja madalrõhkkondadega võrreldes vastassuunalised..

      Kustuta
  10. Tundub, et maapinnast kõrgemalgi tuleb miinuskraad ära.

    VastaKustuta
  11. Jah, mõnel pool oli alla -1° isegi. Ise õnneks lääneranniku lähedal, siin kerge meretuul päästis hullemast ja õhumiinimum jäi +2,8°C .

    VastaKustuta
  12. Näib, et ka ööd vastu teisipäeva ja kolmapäeva tulevad külmaõrnadele taimedele ohtlikud(sisemaal maapinna lähedases kihis -1...-4°C). Täpsemalt peagi tulevas uues postituses :)

    VastaKustuta
  13. Kogu juuni esimene dekaad on taimedele ohtlik. Eriti 1.-3. juuni. Seal ka päeval mõnes kohas vaevalt üle 10C sooja. Kahjuks ikka tuleb see 2014 tüüpi ilm. Tuleb loota, et ei jää terveks kuuks püsima.

    VastaKustuta
  14. No polnud see 2014 juuni tervikuna nii hull midagi. 2009. aasta juuni oli küll külm, tuuline ja sajune. 1. juuni oli kuum, noh, teine peaaegu veel ka. Siis vajus ikka külmaks kuni peaaegu kuu lõpuni. 29.,ja 30. olid jälle kuumad. Kaks juuli esimest päeva olid ka palavad, siis järgnes jälle pikk jahedus.

    Väga külm oli juuni ka 1982. Siis oli 4 esimest päeva väga kuumad, alates 6. juunist kuni kuu lõpuni, ka veel juuli päris algus läks sama rada. Edasi aga ilm oöördus ja augusto lõpuni pidas põuda. 1983 suvi oli peaaegu samasugune, kuid juuni nii külm ei olnud kui aasta enne seda.

    1984 oli põlluharijate superaasta: oli soe suvi, kuid samas mitte põuane. Päikesepaiste ja sooja vahele tuli parajalt vihmapäevi.

    1985 seevastu oli pigem vilets suvi. Läbiv joon oli, et soojapäevi oli, kuid sadas ka tihti ja muidu vilusid päevi ikka jagus ka. Jaanilaupäev ja jaanipäev olid küll nii ilusad kui olla said, õnneks ka mitte ülikuumad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nojah, 2014 juuni üldmuljet parandas üks nädal sooja ilma kuu alguses, aga sealt edasi oli ikka püsivalt jahe, sh jaanipäeval. Tõsi, enne seda 2009 ja 2012 polnud ka just parimad juunid, seega ei olnud 2014 nüüd ka mingi hull erand ning kuuma juuli tõttu on see meeles pigem kui ilus suvi.

      Tore oleks, kui 2023 suvi tuleks selline vahepealne, kus on nii sooja kui vihmapäevi. Kahjuks aga tundub, et see praegune ilmamuster jääb püsima ning tuleb väga põuane, kuid jahedavõitu suvi. Või siis läheb sajule, aga loodevool jääb püsima ning jahe on ikka (nagu 2019 juulis umbes).

      Kustuta
    2. See 2019 juuli nagu ei tundu tagantjärgi eriti jahe. Pidevalt paistev aprillikuu päike on enim meelde jäänud. Siis see ka, et puud olid nagu kaua rohelised sügisel. Sama asi 2020. sügisel.

      Noh see ka, et lund sadas vahepealsel "talvel" kolmel korral. 1. detsembri eel sadanud puru oli vist 2 päeva maas, 6. jaanuari öösel sadanu sulas samal päeval ära ja 26-27. veebruaril olid "suurimad" lumesajud. See lumi kadus märtsi esimeste päevadega.

      Kustuta
    3. See võrdlus 2014. aastaga tundub mõneti kohatu. Siis oli maikuus mitu 30- kraadist päeva ja tuli uus maikuu abs. maksimumgi ära, mistõttu oli saabunud külma juunit mõneti lihtsam taluda. Nüüd aga pole mingit "kuuma põhja all" ja ikka tuleb külm juuni.

      Võrrelgem pigem 2015 ja 2017 aastatega.

      Kustuta
    4. @ 16:35
      2019 juulis oli Lääne/Loode Eestis parem ilm kui kagu ja lõuna pool. Tartus oli küll üsna jama kuni umbes 20. juulini. Siis tuli üks suvine nädal, kuid 30/31. juulil tuli põhjast külm õhumass peale ja päeval oli sooja vaid 13 kraadi. Augusti algus oli ka üsna vilu, aga siis kuu lõpp läks ootamatult soojaks.

      @18:07
      Nii ja naa. Tänavu mai (ja ka aprilli) ilm on ikka tunduvalt parem kui see, mis oli 2020 ja 2022. Ütleks ka, et ikka etem kui 2015/2017. 2015 oli mai palju sajusem ja kuu maksimum oli ainult 21 kraadi. 2017 olid mais mõned soojemad päevad, kuid siis oli aprilli väga jahe ja mai algus samuti jahe.
      Aga olen nõus, et mai ei ole olnud üle mõistuse soe, et peaks seda nüüd jaheda juuniga tasa tegema. See sünoptiline olukord on nii loll ka, ülejäänud Euroopa, sealhulgas UK,Norra,Rootsi saavad sooja ilma ning põhimõtteliselt ainult Soome ja Eesti (ok Läti ka veel) on selle kõrgrõhkkonna jahedas servas ja tundub, et see jääb veel nii vähemalt kaheks nädalaks...

      Kustuta
    5. Juuli, 2019 lõpp tahtis ära tappa kuumusega. Milline nauding oli kirdest saabuv jahedus! Megakülma küll ei mäleta. Kuu aega hiljem sama lugu. See kuumus läks ikka septembri keskele välja.

      Kaks tõesti külma juulilõpu päeva (30. ja 31. juuli) oli aastal 2007. Vihma ka sadas. Aga suvi ise saabus varsti, augustis.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023