Põnev nädalavahetus ja esmaspäevane rohke sadutulekul (17.- 20.02.2023)

Uuendatud : 19.02.2023

LISATUD ESMASPÄEVA SUUREMA SAJU INFO!

Nädalavahetuse ilm oli muutlik, keeruline, väga tuuline ja sajune. Sademeid tuli ohtralt ja mitmes eri faasis.


Meieni jõudis Atlandilt aktiivne madalrõhkkond, mis meie lähistel veidi süvenes, seejärel liikus Eesti kohale ja oluliselt aeglustus.
Keerise trajektoor üle Eesti vahemikus 17.- 20.02.2023.


Sünoptiline olukord :
Reede (17.02.) lähenes Atlandilt kiiresti aktiivne madalrõhkkond. See jõudis päeval Norra rannikule ja õhtuks ületas juba Skandinaavia ja jõudis Läänemerele.

Laupäeva (18.02.) öösel jõudis kese Lääne-Eesti kohale ning jätkas aeglast liikumist idakagu suunas. Samal ajal hakkas õhurõhk keskmes tõusma, kuid väga aeglaselt.
Päeval liikus kese üle Eesti ida-kagu suunas. Liikumine oli aeglane.
Õhtuks jõudis kese Peipsi järve ümbrusse ja jätkas aeglast liikumist kagu suunas ja samal ajal hääbus - nõrgenes edasi.

Pühapäeval (19.02.) keeris tasapisi eemaldus ja hääbus, kuid jäime veel siiski selle mõjusfääri.

Meie ilm :
Reedel (17.02.) jõudis mõõdukas - tugev sadu lörtsina saartele õhtupoolikul. Hilisõhtul ja järgneval ööl läks sadu saartel, Lääne-, Kesk- ja Lõuna Eestis üle vihmaks.
Tuul pöördus päeval kagusse ning õhtul tugevnes sisemaal puhanguti 15, rannikul 20...25m/s, 
Õhutemperatuur oli päeval 0...4°C, õhtul lühiajaliselt veidi langes.



Sajuala ja -faaside prognoos laupäeva keskööks. Lilla - lumi ja lörts, sinine ja roheline - vihm. WXCharts


Laupäeva (18.02.) päeval sadu jätkus ja tuli päeva esimeses pooles mitmel pool vihmana alla. Pealelõunal lääne poolt alates tungis sisse jahedus ja sadu läks taas üle lörtsiks - lumeks.
Õhtul sadu lörtsi ja lumena jätkub, lääne pool võib veel ka lühiajaliselt vihma tulla.
Tuul päeval keskme all nõrgenes, kuid siis pöördus peale keskme üleminekut tasapisi üle läänekaare loodesse ning tugevnes õhtuks rannikul 20...25m/s, sisemaal oli rahulikum.
Öösel ja päeva esimeses pooles oli sooja -1...3°C, pealelõunal tasapisi hakkas langema ja õhtuks jõudis 0°C ümbrusse.

Pühapäeval (19.02.) madalrõhkkond aeglaselt nõrgenes ja eemaldus. Selle servas sadas aeg-ajalt veel kõikjal lörtsi ja lund.
Tuul puhus loodest ja oli ikka tugev - rannikul ja saartel puhanguti 18...22m/s, sisemaal oli tunduvalt rahulikum.
Õhutemperatuur oli -1...2°C, õhtul langes tasapisi miinuspoolele.
Lund lisandus 3...10cm.
Sajuala ja -faaside laupäeva õhtuks. Sadu on juba läinud kõikjal Eestis üle lörtsiks - lumeks. WXCharts


Rohke lumesadu nädala alguses - osatsüklon Willy II.

Jõuab üks suur sadu ära minna, kui juba sätib kohale teine.

Seekordne keeris kannab nime Willy, kuid kuna meid saab mõjutama selle osatsüklon, siis pigem Willy II.

Esmaspäeva (20.02.) öösel lõppeb loodest alates sadu lumena. Puhub veel küllaltki vali loodetuul, kuid hommikuks siiski nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinuspoolele.

Esmaspäeva hommikul on meil sajuta, aga pilves ilm. Tuul pöördub tasapisi kagusse ja päeval algab tugevnemine.
Samal ajal formeerub Stockholmi kohal mainitud osatsüklon, mis alustab teekonda kagu suunas, s.t. täpselt meie suunas.
Mõõdukas - tugev lumesadu jõuab pärastlõunal Saaremaale ja levib sealt mandrile ja edasi ida-kirde suunas. Saaremaal sajab ka lörtsi. Õhutemperatuur on päeval 0...-5°C.

Õhtuks jõuab sadu Kesk- ja Põhja-Eestini. Virumaale sadu jõuda ei pruugi, kuna madalrõhkkond liigub kagu suunas ja "tõmbab" pilved ka endaga kaasa.
Keerise kese jõuab õhtuks juba saarte kohale. Sellega seoses pöördub ka tuul alates saartest kirdesse. Holisõhtul võib Saaremaa ja Hiiumaa lääneservas olla puvanguid 23...26m/s, mujal Lääne-Eesti rannikualadel jääb 20m/s ümbrusse.
Õhtul on õhutemperatuur 0...-6°C. 

Teisipäeva (21.02.) öösel sadu ühes madalrõhkkonnaga eemaldub, hommikul sajab veel lund vaid Lõuna-Eestis.
Tuul puhub kõikjal juba kirdest ja aegamisi nõrgeneb.
Õhutemperatuur langeb hommikuks -3...-9°C-ni.

Lund lisandub selle sajuga enam saartele ja Edela-Lääne-Eestisse, kus oodatav lumelisa on 6...15cm.
Mida enam ida poole, seda väiksem sajukogus saab olema.


Võimalikud mõjutused - tagajärjed :
- Puudele kogunev raske lumi - lörts koostöös tuulega langetab oksi - puid, mis võib põhjustada elektrikatkestusi kõikjal. Ka tuulevaiksemates kohtadrs, kuna lisanduv lörtsihulk on märkimisväärne.
- Praamiliikluse häired väikesaartega;
- Väga rasked ja keerulised teeolud. Seda eelkõige saju rohkuse tõttu, teed on libedad.



Edaspidisest ilmast - Stratosfääris toimunud muutused hakkavad tasapisi meieni jõudma ning edasi näib ilm veelgi külmenevat. Nädala keskpaik võib tuua mandrile lausa pakase -20°C ümbruses.
Veel täna hommikulgi toimus stratosfääris järsk temperatuuritõus, mis võib tuua külma veebruari lõppu.

Suurt lumelisa oodata edaspidi ei ole, kuid aeg-ajalt miskit ikka pudiseb.

Kommentaarid

  1. See stratosfääri jutt on vesi Statistiku veskile :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii on, aga see on reaalsus hetkel :D Viimase 24h-ga üle 10°C tõus. 10hPa kõrgusel on juba sulailm käega katsuda !

      Kustuta
  2. Hilja, peremees, hilja! GFS küll talve tulekut ei näita kuu lõpuni.

    VastaKustuta
  3. Statistik siin: Ootasin seda temperatuuritõusu väga stratosfääris. Mitte tegelikult niipalju tagasi tuleva talve pärast vaid veelrohkem sellepärast ,et suureneb 2018 stiilis suve tõenäosus. Nö ülemineku suvi sajule unustage seega ära. Rannalise suvi tuleb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seega järjestikune kolmas kuum suvi tulekul? Rannalise suve puhul eeldan, et tuleb kuum ja päikeseline. (Nagu seesama 2018 oli)

      Kustuta
    2. 1987 veebruari lõpus tuli jälle pakane. Seda oli sel talvel juba palju olnud. Kuid mida seejärel polnud, oli "rannalise suvi".

      Kustuta
  4. Mnjah. Algtõdesid ka. Stratosfääri temperatuur tõusebki kõrguse kasvades. Stratosfääri ülaosas on temperatuur ligi 20 kraadi celsiust.

    See stratosfääri järgi troposfääri alaosa protsesside ehk ilma pikk etteennustamine on nii nagu kunagi olid "sotsialismi ehitamine", "atsidofiilpiim" ja "ivassi heeringas", praegu "rohepööre": täielik umbluu.

    VastaKustuta
  5. Statistik siin: See mis oli enne 1988 ei tasu vaadata. Siis algas teine kliimarütm mis kestab siiani.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, jäta jama. Niimoodi ühelt mättalt teise otsa hüppamine olenevalt olukoirrast ei kisu tõsiselt võtma. Nii hüppeid sooritades võib küll rästiku eest vehkat teha, aga mitte ilma ennustada.

      Kustuta
  6. Teisipäeva õhtul ja kolmapäeva öösel on põhjarannikul ka mereefekt võimalik, kuna mudelid näitavad -15 kraadist isotermi ja samas on Soome laht täiesti jäävaba.

    VastaKustuta
  7. Väga põnev! Hakkab juba talve moodi kiskuma...

    VastaKustuta
  8. Kus krt see talv on jälle +4 kraadi. Eile õhta oli veel veidi +1 ringis.

    VastaKustuta
  9. Meil Haanin ka jäl lummõ tulnu mano uma 5sm nüüd vast joba koskil 40 sm ringin, ka lõuna tuul ol täämbä hummoku peris kõva esiki tuisas vähä nüüd um koskil 0 piiren See lumi um joba üle mõistuse ei taha teist inämb ka külmä ei ole inämb vaja ootaks kevädet!

    VastaKustuta
  10. Harjumaal öösel natuke tuiskas, aga päevavalge aeg oli küll kaugel sellest ilmast, millega ilmateenistus eile tänaseks hirmutas.

    VastaKustuta
  11. Tulgu või lumeuputus või paduvihm, aga seda vastikut tuult küll ei taha. Eriti kui samal ajal sajab.

    VastaKustuta
  12. Meil Haanin lumõuputus, uma 25sm juurdõ tulnu, tii umma umbõn -1 näus mis päiv tu

    VastaKustuta
  13. Rõuges oli 18 veeb 2021 -28 ja Jõhvis -31 lund oli Rõuge kandis 70sm peale seda hakkas ilm soojenema Näus mis söö aasta veebruar viil tu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hakkas soojenema... 30 - 40 kraadi tuli korraga juurde!

      Kustuta
  14. Täna Tarrtu maraton. Mis nali see on? Sest tali ja lumi - kus see on?

    VastaKustuta
  15. Näiteks siin Harjumaal.
    15 cm lund tulnud viimase ööpäevaga.

    VastaKustuta
  16. Oletame, et sajabki vahetult maratoni ajal. Enne musta maad. Pole ikkagi just lihtne suusatada. Kindlasti pole maa ka külmunud.

    Aga sellist lolli musta maa maratoni on ennegi tehtud. 2002. aastal nt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ...ja siis 2004, peale paari sulapäeva veebruari algul, edaspidi olid jälle külmakfaadid ja lumi jäi maha, aga maraton otsustati vaatamata normaalsetele tingimustele ära jätta.

      Kustuta
    2. Maraton oli täiesti normaalne. Polnud seal mingit musta maad. Ma ei tea kus musta mätta otsas sa elad.

      Kustuta
  17. Mis te ajate lora, maratoni rada oli nagu lust ja lillepidu lund oma 25sm ja alus korralikult külmunud, eks esimestel oli raskem sest värske lumi peal. Igatahes õnnitlused korraldajale, täielik nauding.

    VastaKustuta
  18. Täna uus osatsüklon tulemas? Palju Harjumaa lund saab? Just lõpetasin lumevahetuse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaa saab 4-10cm. Oleneb, millises Harjumaa otsas asuda.

      Kustuta
    2. Harjumaa ida-kirdeosa ei saa lund.

      Kustuta
  19. Vaatan praegu, et pikemad prognoosid on märtsis sooja kõvasti tagasi tõmmanud. Üldiselt on külm märts pigem hea märk suve jaoks, aga see aasta ma kahtlen. Kolmas kuum suvi tundub liiga ebatõenäoline. Kardan, et tänavu võib tulla tavatult jahe kevad-suvi hoopis :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehk täpselt nagu 2015 ja 2017.

      Kustuta
  20. Statistik siin: Ma ütlen ,et hetkeseisuga kuuma suve tõenäosus siiski 60%

    VastaKustuta
  21. Statistik siin: Vaadates värskeimat euroopa pikka prognoosi stratosfääri kohta - no tundub ,et see talv kestab ehk kuu aega. Märtsi lõpus võib juba selline läänevool tagasi olla ,et anna abi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023