6.nädala ilm (6.- 12.02.2023)

Uuendatud : 10.02.2023


Päikest näeb sel nädalal harjumatult palju. Pilt tehtud 06.02.2023 Virtsu lähistel, minu enda foto.

Nädala ilm tuleb, nagu juba harjumuseks saanud, küllaltki soe ja muutlik.

Esmaspäeval (06.02.) olime kõrgrõhkkonna servas. Ilm oli sajuta, mitmel pool nägi ka päikest. Loode - läänetuul päeva peale rahunes ja õhutemperatuur oli enamasti miinuspoolel, välja arvatud Lääne-Eestis.

Eelolevad paar päeva tulevad üsna rahulikud, kuni neljapäevani. Siis on oodata tugevat tuult, kuid sadu meieni ei ulatu.

Teisipäeval (7.02.) oli kõrgrõhkkonna toel vahelduva pilvisusega, kuid suurema sajuta ilm. Mõni üksik sajuhoog siiski esines.

Tuul puhus läänekaarest ja oli küllaltki rahulik.

Õhutemperatuur tõusis päeval Lääne- ja Kesk-Eestis üle 0°C, ida pool jäi kohati napilt alla nulli.

Kolmapäeval (08.02.) jätkus kõrgrõhkkonna võidukäik. See hoidis suurema saju meist eemal, kuid lisanduva niiskuse tõttu jäi taevas mitmel pool pilviseks ja tuli ka uduvihma.

Läänekaare tuul veidi tugevnes ning õhutemperatuur oli öösel 0°C ja veidi alla, päeval tõusis üle maa -1...3°C-ni.

Neljapäeval (09.02.) jätkub asi vana rada pidi. Valitseb kõrgrõhkkond, ilm on taas selgem ja sajuta. Küll aga liigub kaugelt põhjast vastu võimas tsüklon, mis tõstab tuule väga tugevaks.

Nii tugevneb öösel tuul ning päeval on juba edelatuule puhanguid sisemaal 13...16, rannikul 18...23m/s.

Õhk on soe - öösel on temperatuur 0°C lähedal ja veidi allagi, päeval tõuseb 0...3°C-ni.

Reedel (10.02.) tuli madalrõhkkond põhjast veidi lähemale ning selle lohk tõi öösel meile ka veidi vihma ja lörtsi, ida poole ka tugevaid lumehooge. Hommikul esimeses pooles sadu loodest alates lakkas ning ilm selgines.

Öösel puhus veelgi tugevam edelatuul, hommikul pöördus alates Lääne-Eestist loodesse ja püsib tugev - puhangud rannikul 20...28m/s, looderannikul ulatusid puhangud ka üle 30m/s.

Õhutemperatuur on öösel -1...2°C, päeva peale jõuab loodevoolus jahedam õhk ning temperatuur langeb kõikjal alla 0°C.

Hommikul ulatusid tuulepuhangud Osmussaarel üle 33, Tallinna madalal (Tallinna lahel asuv koht) aga üle 37 m/s.

Pärnus ja Saaremaal oli 10.02. öösel - varahommikul äikest, samal ajal Kesk- ja Ida-Eestit tuuseldasid tugevad rahe- ja lumehood.

Õhtul jõuab laupäeval ilma tegev noor ja energilime osatsüklon üle Skandinaavia Läänemere läänekaldale. Selle liikumiskiirus on küllaltki suur. Tegu on noorre ja energiast pakatava madalrõhkkonnaga.

Rasked ilmaolud ei saa lõppu ka nädalavahetusel.

Laupäeva (11.02.) öösel liigub keeris üle Läänemere ja jõuab hommikuks Loode-Eesti rannikuvetesse.

Sellega seotud sajuala esialgu lumena jõuab kesköö paiku saartele ning liigub siis üle maa. Keerise lõunapoolses osas on kaasas soojem õhk, mistõttu hommikul saartel ja läänerannikul on sadu vesisem.

Hommikul lääne poolt laussadu juba lõppeb ja päeva peale selgineb ka taevas.

Oodatav sajuhulk on 5...10mm, s.t. umbes 5-15cm lund - lörtsi.

Kuna keeris läheb keskmega üle Eesti, siis on ka tuuleväli- ja kiirus muutlik.

Öösel pöördub tuul lõunakaarde, hommikuks läänekaarde ming tugevneb läänepoolsel rannikul ja saartel puhanguti 16...20m/s. Sisemaal jäävad puhangud 13...16m/s.

Hommikul on keerise kese lääne poolt üle läinud ning tuul pöördub põhjakaarde ning puhangud püsivad 20 m/s ümbruses, sisemaal 13...16m/s.

Päeva peale keeris kaugeneb ja tuul tasapisi vaibub, kuid põhjakaarest saabub külm õhumass.


Pühapäeval (12.02.) jääme põhjapoolse uue madalrõhkkonna ning lõunapoolse kõrgrõhkkonna piirimaile. Ilm on sajuta, vaid mõni üksik vihma- või lörtsihoog võib ära eksida.

Tuul veidi rahuneb, pöördub läänekaarde ning puhangud ulatuvad rannikul 12...15m/s.

Öö on külm - temperatuue langeb -4...-11°C-ni, päev toob aga merelt mahedama õhu ning õhk soojeneb -1...3°C-ni.

Uudiseid maailmast : ilmselt pole enam kellegile uudis, et Türgis ja Süürias oli üleeile 2 tugevat maavärinat, mõlemad üle 7 magnituudi (7.8 ja 7.5). Hukkunuid on viimaste andmete järgi üle 11200 ning neid lisandub veelgi.

Kommentaarid

  1. See laupäevane osatsüklon liigub nõnda, et Edela- ja Lõuna-Eesti saab 15 cm lund ning Põhja- ja Kirde-Eesti eimidagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viimatine GFS lubab teise dekaadi jooksul külmemaks minekut, kuid... mitte ammuse mudeli järgi peaks praegugi kõva pakane olema...

      Kustuta
    2. Tobe oled. Just Põhja- ja Kirde-Eesti saab.

      Kustuta
    3. "Tore" tahtsid öelda?

      Kustuta
  2. Reedeks vist mingi torm tulemas.

    VastaKustuta
  3. Mõnel ööl võib veel miinuskraade tulla küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Veel. võib miinusi tulla... Jajah. Kas täna on 9. juuni?

      Kustuta
  4. Tartus oli lõuna paiku isegi natuke päikest näha, kuigi seda ei ennustatud. Nüüd aga tõmbab taevas juba pilviseks.
    Pikemad prognoosid näitavad endiselt 0 kraadi ringis temperatuure, ilm ei suuda otsustada, kas keerab veel talviseks või läheb kevadiseks.

    VastaKustuta
  5. M. Kaasik on ka uue, kuuvanuse copy-paste prognoosi teinud. Kusjuures praegust porihooaega nimetab ta mitte väga soojaks talveks.

    Kuhu me jõudnud oleme? 60. laiuskraad! Ka pikkuskraad pole lääne poole liikunud!

    VastaKustuta
  6. Vägisi tekib tunne, et talv on selleks korraks tehtud. Aga tõenäoliselt ma ikka eksin, jah?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kardan, et ei eksi. See pikk vinduv kevad algas juba jaanuarist. Eks lühikesi külmalaineid tule, aga need ei määra üldist talve enda pilti.

      Proff on rääkinud!

      Kustuta
    2. Proff on röökinud!

      Kustuta
    3. Proff on rookinud!

      Kustuta
  7. Talve asjatu ootamine käib juba 2013. aasta sügisest.

    VastaKustuta
  8. 20-30 aasta pärast nimetame sellist talve nagu praegu on väga külmaks talveks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei saa olla. Kuskil tuleb piir. Ikka sellesama 60. laiuse tõttu. Ei tule +20 kraadi õnneks.

      Kustuta
    2. Tegelikult on tänavuse talve põrgukuumus peaaegu üks-ühele 1988/1989. aasta talvega. Sooja pole enam juurde tulnud ega saagi tulla, kuid väga imelikul kombel püsib väga ekstrremne soojaäärmus, mis lihtsalt peab ka teisele, külma poolele keerama.

      Üha ligemale tuleb taas see aeg, kus aastast aastasse kestab lugu: juba september teeb külma, oktoober toob lume ning november ongi talvekuu, kestavad pakased ja tuisud, lumi sulab aprilli jooksul. Kevad vindub, suvi on jahe, öökplmad kogu juunikuu, uued tuevad juba augustis ja kogu möll kordub otsast peale ja nii edasi ja edasi.

      Kustuta
    3. Sa pead küll kuskile mujale kolima kui Eesti ilmast nii siiber on.

      Kustuta
    4. Ei koli ma kuskile.Küll ilm saab õigeks.

      Kustuta
  9. Statistik siin: Vaikselt hakkavadki ilmamudelid külma poole vajuma...

    VastaKustuta
  10. Vastused
    1. Statistik siin: Saab aga alles nii nädala pärast.

      Kustuta
    2. Kui midagi nädala pärast tulebki, siis ainult kuskil nädalaks... Seega mitte midagi.

      Kustuta
  11. 1988. tuli nn. püsiv lumi maha 21. veebruaril. Isegi veidi aega talve jõudis teha. Märtsi algus oli ka korralik talveilm.

    Siis järgmine hiline talv tuli 1993. aastal, kui 18. veebruaril tuli lumi maha, Kuul lõpuni ja veidi edasigi oli täitsa talvine.

    1994. algas keavdesni kestnud talv 30. jaanuari lumesajuga. Veebruar oli koguni külm.

    Siis oli nii 1999. aastal. Talv tuli 24. jaanuari paiku. Jaanauri oli Põhja-Norras kuni -50. Siin muidugi oli vaevu -20.

    2001 tuli ka talv veebruari teisel poolel umbes kuuks ajaks.

    Ka 2002. aastal pööras veebruari keskel lumiseks-talviseks. Sedapuhku kestis see napilt veebruari lõpuni.

    2003 aastal tuli lumi 29. jaanauril, kestis umbes 5.märtsisni.

    2006. talv tuli jaanuari 18. paiku ootamatu pakasekõrgrõhkkonnaga kirdest.
    Tsüklonid suruti läände, Norra merele tagasi. Oleks iga aasta nii...

    2007. tuli talv jaanuari lõpus, akuraaat veebruari lõpuni.

    2009. aasta "talv" oli veebruaris ja märtsi algul, lumi püsis mõnes kohas täpselt märtsi lõpuni.

    2012 tuli talv jaanuari keskpaiku, veebruaris oli talveilm.,

    2018. tuli ka talv jaanuari keskel, veeeburari 3. dekaad oli päris külm.

    VastaKustuta
  12. Ühesõnaga pole midagi eriskummalist kui vebr keskel talv tuleb kuuks ajaks :D

    VastaKustuta
  13. Praegu jälle GFS järgi ei tule üldse midagi talvist.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023