Uus sulaperiood (9.- 13.01.2023)

Uuendatud : 11.01.2023 kl 14:48

Peale käredat külma on tulemas uus sulaperiood. Sellele eelneb aga 2 päeva lumelisa, kuid sula ja vihm tõenäoliselt hävitavad selle lume.


Talv annab end korra näole, kuid siis taas lahkub. Ahto foto 09.01.2023 hommikupoolikul Virtsu lähistel.



Esmaspäeval (09.01) liigub üle Eesti madalrõhulohk. Öösel algav lumesadu levib üle maa, lääne pool saab sadu lõuna paiku läbi, Ida-Eestis õhtupoole. Oodatav lumelisa 4-10cm.

Kagutuul on mõõdukalt tugev - sisemaal puhangud 13, rannikul päeval 18 m/s.

Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis 0...-5°C, ida pool veel ka -10°C ümbruses. Päeval tõuseb lääne pool 1...-3°C-ni, ida pool jääb veel -5°C ümbrusse.

Teisipäeva (10.01.) läheneb juba uus madalrõhulohk. Selle sajuala liigub öösel üle maa, kuid sajuala on esmaspäevasest kitsam ja nii lõppeb lääne pool sadu juba hommikutundidel, Ida-Eestis pärastlõunal.

Lõunakaaretuul nõrgeneb päevaks sisemaal puhanguti 9, rannikul 14 m/s.

Öösel on õhutemperatuur -6...-7st idamaakondades kuni 0...2°C-ni saartel.

Kolmapäeval (11.01.) jätkub sama rütm - uus tsüklon, uus sajuala, kuid seekord jõuab see saartele päevasel ajal. Saartel sajab enam lörtsi ja vihma, mandril on sadu tahkem.

Keeris on eelmistest märksa aktiivsem ja nõnda lõuna- ja kagutuul tugevneb päevaks sisemaal puhanguti 17, rannikul 23 m/s.

Õhutemperatuur on nii öösel kui päeval -1...4°C.

Neljapäeval (12.01.) see madalrõhkkond eemaldub ja pakub suuremast sajust puhkust, vaid Ida-Eestis jätkub päeva esimeses pooles lörtsi- ja vihmasadu. Pärastlõuna on juba kõikjal suurema sajuta, aga üksikuid hoogsajupilvi sõuab üle ikka.

Lõuna- ja edelatuul nõrgeneb 5-9, rannikul puhanguti 15 m/s.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...4°C.

Reedel (13.01.) jääme väheaktiivsesse rõhuvälja. Laussadu oodata ei ole, kuid hoogsajupilvi vihma ja lörtsina võib üle maa seigelda.

Lõunakaaretuul püsib samas suurusjärgus neljapäevaga - rannikul puhangud 15 m/s.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...4°C.


Nädalavahetusel paistab võimu saavat taas jahedam õhk ning sajud muutuvad tahkemaks ning tõenäoliselt ka maa valgeks.

Kommentaarid

  1. Seega talv oma kõige vastikumal viisil, mis üldse olla saab. Tundub, et talvesaabaste asemel peab uisud jalga panema.

    VastaKustuta
  2. Ja tundub, et päikest ka enam pikka aega ei näe.

    VastaKustuta
  3. Statistik siin: Ikka näitab Euroopa mudel kuu lõppu SSW tulekut. Seega külm veebruar endiselt võimalik.

    VastaKustuta
  4. stratosfäär, termosäär, eksofäär, mögasfäär....

    Ainus asi on uut talve oodata ja (90% tõenäosusega asjatult) loota, et siis tulebki talv.

    VastaKustuta
  5. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  6. Ma ei tea, mis siin juttu oli, aga arvatavasti külma ilma ennustus...

    VastaKustuta
  7. Huvitav on see, et lähema 6 päeva jooksul näitavad mudelid siia Tallinna kanti väga stabiilset õhutemperatuurifooni. Muid kraadinäite peale +0, +1 ja +2 ei näidatagi eesolevaks 6 ööpäevaks siia.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vastab ju aastaajale ja kalendrikuule. Nii algas see (väheste eranditega) 1988. aastast alates..

      Kustuta
    2. Veel aasta varem, 1987. aastaloliteine normaalsus. N.. -30, -31,-32.

      Kusjuures, mul teatud asjad näitavad, et see aeg tuleb tagasi.

      Kustuta
  8. Rõõmustelle oh iisraeli rahvas. Talveilm taandub kogu Ida-Euroopa lauskmaalt ia isegi Ĺääne-Siberist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loodetavasti enne külmaks tagasi ei lähe, kuni see vettinud lumi ja jää täitsa ära sulab.

      Kustuta
    2. Mis külmaks mineku osas silmas peetud on?

      Kustuta
  9. Seeriast "huvitavaid numbreid" - Gismeteo hetke 2 nädala ilmaennustus lubab Tartusse selle aja jooksul ~190 mm (!!!) sademeid. :-P

    VastaKustuta
  10. Asi sarnaneb 1989. aastale. Algul, detsembri 1. poolses, sadas lund, siis aga üha kindlmalat oli aina üle nulli ja sadas valet asja. Kujuures kuupäevad ja nädalapäevad klapivad. (1. jaanuar pühapaev jne)

    VastaKustuta
  11. Statistik siin: On jah üsna sarnane 1988/89 talvele sarnasusi. Kui jätkub sellisena siis vahel tuleb lumi maha ,et siis jääks muutuda või üldse ära sulada. Aprillis aga oli 1989 juba mitu päeva kus oli üle +20 sooja. Vaatame kuidas seekord siit edasi läheb.

    VastaKustuta
  12. Kuidas veebruar ja märts 1989 olid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 1. ja 2.jaanuaril oli esimene ja üldiselt viimane talveamps. Siiski, 7. 8. olid ka talve meenutavad. Edasi kuni 10. veebruarini absoluutselt mitte midagi, mis talve moodi oleks. Mõnel üksikul pikemalt selgel päeval (ööl) küll ehk kahutas, aga see on ju septembrikuu külm.

      Edasi, peale 7. veebruari kuni +üheksat (nuuuks!) 10. kuni 12. veebruar oli paar päeva alla nulli, aga ikka ilma lumeta. Nädal hiljem oli veel paar päeva talvine, isegi veidi lund sadas korraks.. Märtsis polnud yaas talveilma varjugi, ah jah, 10. paiku oli ka paar päeva veidi jahedam. 1. ja 2. aprillil sadas veidi lund. Jahedam periood kestis ligi nädala, siis kuu keskel läks päris põrgu lahti, kuni 20 kraadi ja üle.18-19. aprilli. paiku sadas ka paaril peöval lõrtsi.

      Kustuta
    2. Miuke suvi tol aastal oli? Nigel suusakas jah?

      Kustuta
  13. Statistik siin: Mitte kõige hullem. Tihti oli nii kus paari üle +25 päeva kohta järgnes neli +20 kraadist päeva. Kaks nädalast kuivemat perioodi oli ka kus sai heina teha. Üks selline heinaperiood oli 21 - 28.juuni ja teine 4 - 9.juuli k.a.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juuli 3. dekaadis oli ka ligi 5-6 päevane soe kuivaperiood. Nii 22-27. kraadi. Augusti suveilm kippus ununema, sest kolmas aasta järjest oli terve kuu ulatuses sajune ja jahe august. Juba 1986. aasta august oli peaaegu samasugune, vaid päris kuu algus oli veel soe..

      Kustuta
  14. Statistik veel: Aga august vajus üsna ära. Kui sel suvel korduks 1989 august siis see oleks üsna vastandlik möödunud augustile.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023