Lumetorm "Birgit" 12.- 13.12.2022

Saabumas on küllaltki võimas lumetorm nimega Birgit. (2010.a  tormi nimi oli Monika).

LIVE tähtsamate sündmuste uuendused :

12.12.2022 Esmaspäev

22:20 - Küll aga ei ole kaugeltki keeris ise eemaldunud ja ei saa joont alla tõmmata tormi tekitatud ebamugavustele. Teed lükatakse lahti paljudes kohtades homme - ülehomme. Samal ajal tuleb homme ka lumelisa, eriti lääne pool. Tuul päevaks küll veidi nõrgeneb (saartel ja rannikul puhangud 15m/s), kuid juba õhtuks tugevneb uuesti 20 m/s, seekord lõunast ja edelast. 

Kolmapäev toob Lääne-Eestisse kerge ja lühiajalise sula ja seega uued "peavalud" nädalavahetus kostitab juba kohati -20°C külmaga.

Seega järgnevad päevad on ikkagi targem kodused olla ja näiteks tormi sadanud lund kühveldada, et mingi kihi ilusatesse hunnikutesse saaks :)

Täpsem Birgiti kokkuvõte ja info edasise ilma osas juba teisipäeval, 12.12.2022.

22:15 - Tormi põhiosa võib lõppenuks kuulutada. Põhjarannikul tuul nõrgeneb (alla 25 m/s), elektrikatkestusi väheneb (5399), veetase tõuseb ja tugev laussadu kostitab nüüd Lõuna-Soomet.

Birgiti kese on Riia kohal ning liigub öösel ja homme tasapisi üle Lääne-Eesti soome poole ja aeglaselt täitub ehk hääbub.

21:15 - Mitmel pool Eestis on tunde juba teatatud jäävihmast. Tuleb mõnes kohas ka lähitundidel, soojema õhu kiht on jõudnud 1-1,5km kõrgusele.

20:15 - Suurem laussadu on taandumas Soome lahele, kuid sellele järgneb mitmeid hoogsadusi. Tormituuled puhuvad veel looderannikul.

Vooluta on 6027 majapidamist, enim Saaremaal (3327), Harjumaal (1298) ja Hiiumaal (634).

17:10 - Tormipuhangud on veel peamiselt põhja- ja looderannikul ja ka Hiiumaal (Naissaarel 29,2m/s).

Samas on Lääne- ja Põhja-Eestis muutunud sadu eriti intensiivseks, sajab 2-5cm tunnis. Lõuna pool juba rahulikum ja ka sadu hõredam, kuid öö jooksul lumehooge siiski lisandub ka sinna.

Radaripilt kell 17:05.


Vooluta on hetkel 8911 majapidamist, enim Saaremaal (4684), Harjumaal (1230), Hiiumaal (988) ja Järvamaal (816). Rikete koguarv on kerges langustrendis.

Keerise kese on aga jõudnud Läti kohale ning jätkab vaikselt liikumist Lääne-Eesti suunas, õhurõhk keskmes ca 992hPa.

15:38 - Puhangud põhjarannikul on endiselt 28-29m/s. Saarte vahel on aga tuul veidi vaibunud, mis laseb veetasemel tõusta ja kella 19st peaks taastuma ka Hiiumaa laevaliiklus.

Elektrikatkestusi on hetkel 9353, enim Saaremaal (5423), Hiiumaal (1266) ning Harjumaal (636).

Sadu on Lääne-, Kesk-, Loode- ja Põhja-Eestis muutunud veel tihedamaks, samas aga paistab laussaju lõpp. Peale laussadu tekib siiski uusi hooglumepilvi lisaks ning eelolev öö toob enam lund lääne poole, mujal on sademed enim hoogudena.

15:35 radaripilt.

Suuremaid avariisi on siiani olnud vaid mõni üksik, kuid nagu öeldakse : "ära hõiska enne õhtut".

14:13 - Põhjarannikul registreeritud puhang, 29,2m/s, Naissaarel.

Paljudes kohtades jätkub tihe lumesadu ning põhjarannikul hakkab jõudma / on juba käes tuule haripunkt.

Värskemad prognoosid näitavad, et olukord ei parane oluliselt ka lähemal kolmel ööpäeval - homme sajab, rohkem lääne pool, sellesama Birgiti tagalas lund, sajuhood on kohati intensiivsed. Tuul puhub kuni 15 m/s, kuid see on piisav, et teed läbimatuks muuta.

Kolmapäeval jõuab Läänemerele uus osatsüklon, mis tõstab edelatuule puhanguti 20 m/s, lisaks toob saartele ja läänerannikule lühiajalise sula.

See kõik toob kindlasti kaasa rasked teeolud ja eriti kolmapäeval raske, puudele ladestuv lumi ka täiendavad elektrikatkestused.

13:14 - Põhjarannikul tugevaim puhang Naissaarel (27,4m/s). Ka keskmine tuule kiirus on mõnes kohas rannikul üle 20 m/s.

Sajuala tiheneb, enim sajab Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid raporteeritud on ka saju tihenemisest Kesk-Eestis.

Vooluta on 11901 majapidamist, märkimisväärselt on katkestuste hulk suurenenud Harjumaal, kus hetkel on vooluta 2681 majapidamist. Korraks langes kogukatkestuste arv alla 10000, mis annab märku, et brigaadid teevad oma tööd vaatamata tormile usinalt!

12:12 - Põhjarannikul on puhangud endiselt 26 m/s, sisemaal kuni 18 m/s. Lõunamaakondades on tuul vaibumas ja puhangud alla 15 m/s.

Tugevaim sadu on hetkel Lääne- ja Loode-Eestis, kuid lõuna pool tekib sajupilvedele lisa, seega sadu jätkub kogu päeva.

Sajuala lõunase (kl 12:10) seisuga. Lõuna pool tekib pilvedele lisa.


Elektrita on 10705 majapidamist, enim Saaremaal (5353), Harjumaal (1647) ja Tartumaal (856).

Hiiumaa liini laevaliiklus seisab vähemalt kella 15:30-ni, seejärel saabub uus info. Veetase Väinameres on 40...66cm alla keskmise.

Teed on paljudes kohtades muutunud raskelt läbitavaks või suisa läbimatuks, juhtunud on ka mitu rasket avariid.

10:05 - Hiiumaa laevaliiklus on peatunud (madal veetase + tormituuled)

09:41 - Naissaarel on puhangud üle 26 m/s.

Mõõdukas - tugev sadu laieneb üle maa.

Vooluta on üle Eesti 12273 majapidamist, enim Saaremaal (6534), Viljandimaal (1738) ja Hiiumaal (1031).

08:31 - Puhangud ulatuvad rannikul 24-25m/s, sisemaam 18m/s, samal ajal Lõuna-Eestis on tuul nõrgenenud, kuna läheneb keerise kese.

Üle Eesti on vooluta 10590 majapidamist, enim Saaremaal (6598), Hiiumaal (792) ja Tartumaal (772).

Laialdast ja tugevat sadu veel pole, kuid see tekib päeva jooksul.

06:40 - Puhangud ulatuvad põhjarannikul 25 m/s, sisemaal mõnel pool juba 16,6m/s

Vooluta on üle Eesti 7884 majapidamist, millest ca 4000 on Hiiumaa - Saaremaa suure lumesaju "jääk".

Sadu veel tugev pole, nõrgalt - mõõdukalt sajab Kesk- ja Lõuna-Eestis .

00:09 - Osmussaarel puhang 21,1 m/s.

11.12.2022 Pühapäev

21:44 - Osmussaarel on mõõdetud puhanguks 20,5 m/s.

19:33 - Sajuala serv on jõudmas Kagu-Eestisse.

19:33 - Hiiumaal on endiselt vooluta 391 ja Saaremaal 4900 majapidamist. Need on tingitud eelnevate päevade tugevast lumesajust ning likvideerimine võtab aega, sest lumisesse metsa on raske pääseda ja liinidele langenud puid on palju.

Sünoptiline ülevaade 

Tormi "Birgit" trajektoor üle Lääne-Eesti 12.-13.12.2022.

10.- 11.12. oli Lõuna - Euroopa kohal välja arenenud ühes madalrõhusüsteemis mitu keset, millel kõigil ühine nimi - Birgit.

11.12. päeval alustas üks sellest "kolmikust", Vahemere kandis alles tekkinud madalrõhkkond teekonda põhja suunas ehk meie poole. Õhtuks oli kese Valgevene lõunaosas.

12.12. öösel jõudis madalrõhkkond keskmega Leedu kohale. Põhja suunal seisis vastas kõrgrõhkkond, mis tingis rõhuvälja pingeliseks muutumise ja ka tuule tugevnemise. Samal ajal keeris süvenes, s.t õhurõhk keskmes langes ja see lisas veelgi pinget rõhuväljale.

12.12. päeval keerise liikumine Leedu-Läti kohal aeglustus, kuid päris seisma siiski ei jäänud. Jätkus kerge süvenemine.

12.12. õhtul jõudis Birgiti kese Liivi lahe lõunarannikule(Riia kanti) ning jätkas aeglast liikumist põhja suunas. Arenemisprotsess oli selleks ajaks lõppenud, s.t. õhurõhk enam keskmes ei langenud. Tormised puhangud olid veel vaid looderannikul.

13.12. öösel liigub kese Liivi lahele ja jääb seal lühiajaliselt väheliikuvaks, kuid aeglane kurss Lääne-Eesti suunas siiski on. Algab keerise hääbumine - täitumine.

13.12. päeval liigub kese üle Lääne-Eesti põhja suunas ja lahkub üle Soome lahe Soome aladele. Selle tagalas tugevneb meil lühiajaliselt lääne- ja loodetuul, kuid puhangud siis tormised enam ei ole, kuna keeris hääbub tasapisi.

Meie ilm

Väljastatud on II astme hoiatus kogu Eestile nii tuisu, tugeva tuule kui tugeva saju tõttu. Merel ja lääne pool ka madala veetaseme tõttu.

Meie ilm saab neil kahel päeval olema tuuline ning rohke lumesajuga ja seega ülikeeruliste tee- ja liiklusoludega. Lumelisa on tormiga kahel ööpäeval oodata mandri sisealadel 10-20cm, saartel, Lääne-Eestis ja põhja-looderannikul 15-35cm.

11.12. (pühapäev) hilisõhtul jõudis sajuala piir Kagu- ja Lõuna-Eestisse.

Samal ajal algas tuule tugevnemine eelkõige rannikuvetes, kuid peale keskööd ka sisemaal. Enne keskööd oli kirdetuule puhanguid rannikul juba 21, sisemaal 13m/s.

12.12. (esmaspäev) öösel sajuala liikus põhja suunas ja jätkus tuule tugevnemine. Kirdetuul puhus öö teises pooles sisemaal 7-13, puhanguti 17, rannikul 12-18, puhanguti 24 m/s.

Esmaspäeva hommikul jõudis sajuala piir ka põhjarannikule, sadu oli esialgu nõrk - mõõdukas.

Jätkus ka kirdetuule tugevnemine - sisemaal 8-15, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13-19, puhanguti 26 m/s.

Esmaspäeva päeval sadas lund ja tuiskas üle kogu Eesti. Sadu muutus eriti Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis tugevaks.

Kirdetuul saavutas haripunkti pealelõunal - sisemaal 9-15, puhanguti 21, saartel ja rannikul 14-21, puhanguti 29 m/s, pärastlõunal lõuna ja ka ida pool nõrgenes aegamisi.

Esmaspäeva õhtuks tormituul Lõuna-Eestist alates vaibus, kuna lähenes tsükloni kese. Loode-Eestis ja kohati Hiiumaa kirderannikul puhus veel tormituul rannikul 26 m/s.

Tugevam lumesadu oli eemaldunud juba Soome lahele ja Soome lõunarannikule, samas tekkis ka Eestis uusi lumepilvi juurde.

13.12. (teisipäev) öösel laussadu eemaldub aeglaselt, kuid mõjule võib pääseda sooja merevee - külma õhu koostoime s.t mereefekt, mis toob täiendavat lund eelkõige saartele ja põhjarannikule.

Kirdetuul pöördub alates Lõuna-Eestist kagusse ja nõrgeneb, vaid saartel ja loode- ja põhjarannikul on veel tormiseid puhanguid üle 20 m/s.

Teisipäeva hommikul on laussadu veel läänemaakondade kohal, kuid keerise keskme vahetus läheduses areneb lumepilvi ka sisemaal.

Teisipäeva päevaks eemaldub laussadu ka saartelt, kuid laialdaselt on siiski lumehooge üle maa - keerise tagalas areneb laialdaselt uusi lumepilvi.

Tuul pöördub kõikjal keskme lahkumisel üle lõunakaare läänekaarde ning puhub rannikul puhanguti 16 m/s.

14.12. (kolmapäev) öösel liigub üks sajuvöönd keerise tagalas läänest alates üle maa, kuid selle lumelisa jääb mõne cm juurde. Tuul puhub läänekaarest puhanguti 15 m/s.

Kaasnevad kahjustused - muud mõjud

- veetaseme langus kuni 70cm alla keskmise  (Pärnu laht, Väinameri) ;

- laialdased elektrikatkestused üle kogu Eesti ; (lumest rasked puud murduvad liinidele, kaasa aitab ka juurde sadav rohke lumi ja tormituul ise).

- Rohuküla - Heltermaa laevaliikluse katkemine (Rukki madalas kanalis on keeruline madala veetaseme ja tormituulega liigelda) ;

- väga rasked tee- ja liiklusolud (tormituul + tugev lumesadu = tuisuvaalud, rohke lumi teedel. Halb nähtavus, ekstreemne libedus)

- küllaltki võimalik on ka mõnes kohas lumevangi jäämine ;

Kommentaarid

  1. Hiiumaal ringi sõites on puud raske lume all kõikjal teede kohale kaardunud. Samal ajal on inimesed juba 2 päeva vooluta. Sama asi ka Saaremaal. Kas võib eeldada, et kui nüüd homme tuul tõuseb , siis need puud prantsatavad kõik teedele ja elektriliinidele ning inimesed võivad nädalateks vooluta jääda?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Karta võib, et praegu kaardus puudest mitmed tõepoolest langevad teedele - liinidele.

      Kustuta
  2. Kuidas lõunas olukord on juba?

    VastaKustuta
  3. Harjumaal igatahes korralik lumemöll. Tuulevarjulisemates kohtades on viimase 8 tunniga tulnud juurde ligi 20 cm lund.

    VastaKustuta
  4. Praegust mudelprognoosi vaadata, ega siin Lääne- ja Põhja-Eestis enne neljapäeva kōrvalteedel erilist leevundust ei paista. Homne pāevane sadu on küll nõrgema poolne, aga kolmapäeva ōhtust terendab lāāne poolt uus sajuala, mis kūll enamjaolt põhja ja lääne pool+ arveststav tuul …

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kolmapäeva õhtune sadu tuleb lääne pool pigem vihmana.

      Kustuta
  5. Kui seni on sulailm piirdunud saartega, siis kolmapäeva hilisõhtul ja neljapäeva öösel peaks ka mandri loode ja põhjaosas ilm mõneks tunniks kergelt sulale minema (0...+1 kraadi), samal ajal on saartel +1...+3 kraadi.

    VastaKustuta
  6. jõuludel vist vihm ja sula?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõni päev varem. Jõuludeks näitab taas külmemat ehk siis jäätub see vettinud sügav lumi kenasti ära.

      Kustuta
  7. Meil Haanin oll küll tuisku aga õnnõs jäi kõik taluvusõ piiri, elekter ka pidäsi vasta ja vallamehe ajasiva tii ka vallalõ nii et kiitus nailõ. Lummõ um koskil 45sm ringin ja külmä oll eelä õdaku 8 kraati täämbä om 6 kraati aga tundus et lätt külmemäs säne puhanguline lõuna tuul.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sooja- ja kuumalaine 14.- 21.06.2023

Külmadele järgnev soojaperiood

Suvetorm 2.- 4.07.2023